Menüü

Wise'i blogilugu: koos kasvamise projekt

07. mai 2021, katrin
Kui eelmist blogilugu Haridusjuhtide Praktikaprogrammi mentorpaaridest alustasime tõdemusega, et meie seas on juba ettevõtetest “veteranosalejaid”, kes löövad kaasa teist aastat, siis samasse kategooriasse kuulub ka Wise. Sel korral suundus lennukasse tehnoloogiaettevõttesse Kaarel Rundu, Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor, kelle mentoriks sai Wise'i tootejuht Lars Trunin.

Kaarel Rundu on ise oma juhitava kooli vilistlane, kuhu ta jõudis ringiga tagasi 14 aasta eest. Seal ootas teda psühholoogia eriala praktika, millest kujunes koolipsühholoogi amet järgnevaks seitsmeks aastaks. Hilisem täiendav magistrikraad koolijuhtimises võimaldas uutmoodi arengut õppejuhi rollis ja seejärel juba direktori ametis.
Lars Trunini tööelu sai alguse õpilasfirmast, mis tegeles – täpsemalt öeldes tegeleb tänaseni – õppematerjalide kirjastamisega. Edasi liikus Lars Wise'i ja startup-maailma mõistes peab ta end dinosauruseks, kuna on seal tegutsenud nüüdseks kuus aastat. Teda hoiavad seal ägedad inimesed, kellega saab olulisi asju korda saata ning autonoomne tööstiil ehk võimalus ise otsustada ja vastutada.

Wise'i tootejuht Lars Trunin ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu märtsis 2021

Vestlus Kaarli ja Larsiga leidis aset märtsikuu teises pooles, mil sisukas praktikaperiood ettevõttes oli kohe-kohe lõppemas. Jutuajamise õhustikus oli tunda vahetuid emotsioone, põnevaid tõdemusi ja värskeid mõtteid.

Kas ja mis ootused te endale sõnastasite, kui saite teada, et osalete Haridusjuhtide Praktikaprogrammis?

Kaarel: Jah ja ei. Mul olid teatud valdkonnad, mis mind huvitasid nagu (sise)kommunikatsioon ja tööandja bränd, delegeerimise põhimõtted ning andmepõhine juhtimine. Teisalt hoidsin ma end avatuna, et siseneda programmi olles ise paindlik. Teadsin, et võtan kõigest maksimumi, mida mulle pakutakse. Tegin endaga n-ö sellise sisemise lepingu. Reaalsuses aitas see jõuda teistsuguste põnevate teemadeni (nt automatiseerimine) ja liikuda ühest punktist teise. Lõpuks joonistus sellest üks suur tervik, kuhu sisse mahtusid nii filosoofilised arutelud, mõtisklused töötajate jõustamisest kui ka uute praktiliste tööriistade ja -võtete õppimine.

Lars: Mul tekkis eelmise aasta programmist juba päris hea ettekujutus, mil Alvar (Lumberg, endine Wise'i arendusjuht) oli mentoriks Mari-Liisile (Sults, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor), kellega ma korduvalt ka kokku puutusin. Seega eeldasin, et see tuleb midagi sarnast.

Mulle meeldib alati töötada inimestega, kes teevad oma tööd südamega, on ümbritseva suhtes uudishimulikud ja ei võta kõike toimuvat iseenesest mõistetavana. Mida ma ise sellest saan, on võimalus tagasi peegeldada maailma: kus ja miks ma viibin, mida väärtustan, mis on need olulised alustalad. See programm lõi võimaluse võtta ette suur tervikpilt, et siis minna järk-järgult tagasi sügavamatesse kihtidesse. Peegeldamine aitab igapäevastes tegevustes hoida selget sihti otsustamisel või olukorras, kus pead teistele olema toeks otsuste tegemisel.

Tundub, et teil tekkis omavahel väga hea klapp, mis alati ei sünni üleöö. Kas teie puhul oli see kohene klikk või pikem protsess?

Kaarel: Enne ametlikku praktika algust oli meil omavahel Zoomis vestlus, mille lõppedes mõistsin, et olen heades kätes. Larsi puhul tundsin kohe avatut ja vahetut suhtlemisviisi ning ta mõtles mu küsimustele koheselt kaasa. Tundsin, et ta siiralt tahab ise ka sukelduda nendesse teemadesse, mida tõstatasin.
Reaalsuses sellest saigi nagu koos kasvamise ja arenemise projekt, kus pidevalt toimus sisemine tunnetuse kontroll. Meie arutelud olid alati julgustavad, mis andsid palju jõudu ja mõjutasid edasi ronima. Seda programmi perioodi võibki ronimisena kirjeldada, kus sai liikuda aina kaugemale edasi, aga samas protsess ise oli ka väga fun. See toob mind Wise'i juurde üldisemalt – mulle meeldib nende avatus ja läbipaistvus. Seda näeb nii nende suhtluses kui ka sisemises olemuses, mis on osa tugevast organisatsioonikultuurist.

Lars: Meil ei olnud nii, et üks küsib küsimuse ja teine annab õige vastuse. Pigem me olime võrdsel tasandil inimesed, kes vaatasid mõnda teemasse sisse ja hakkasid koos kompama ehk tõde otsima. Me tulime täiesti erisugustest maailmadest. Kui tema sisenes Wise'i maailma, et mõista, kuidas see töötab, siis mina pidin tunnetama, et kuidas see Wise'i maailm tema kontekstis toimiks. Ehk avatud meel oli see edasiviiv jõud, mis meid ühisel teekonnal aitas.

Kaarel: Lisaksin veel Larsi jutule, et mulle väga meeldis see moment, kui Larsil õnnestus ka mu koolis ära käia. See andis võimaluse omakorda näidata maailma, kus mina toimetan.

Lars: Kool, kus mina kunagi õppisin ja kool, mida ma nüüd nägin – need on ikka öö ja päev, lausa silmnähtavalt. Kooli keskkond on disainitud vastavalt tarbijate ehk õpilaste vajadustele, kus on hea olla. Kõik tegevused ja hobide võimaldamine on kaetud. See oli vau!

Juhtimine koolis ja juhtimine (tehnoloogia)ettevõttes, kas ja kui eripalgelised need on?

Kaarel: Iga organisatsiooni puhul sõltub sealsest kultuurist, milline on juhtimine ja juhi roll. Ma nägin Wise'is tugevat ja paigas kultuuri, kus on selged väärtused ja missioon. Nad ise sõnastavad seda nii, et see on organisatsioon, kus igaüks teeb seda, mida ta tunneb, et on vaja teha. Peamised sambad on olemas, aga igaühel on õigus mõtestada neid erinevalt. Just nii, kuidas inimene ise sellega samastub.

Kui inimesed usuvad sellesse missiooni, millega ettevõte tegeleb, siis on juhtimine ka selgem ja ruum eksimiseks jääb üsna väikeseks. Kui inimesed on fookuses ja neid jõustatakse, siis saab ettevõte tegutseda selle nimel, mille jaoks ta loodud on.

Kui ma mõtlen koolide ja Eesti haridussüsteemi peale laiemalt, siis see on pigem isikupõhiselt üles ehitatud, mitte nagu Wise'i näitel, kus organisatsioonikultuur peab vastu ka siis, kui inimesed vahetuvad. Mõnel juhul on see hea, teisalt aga kahaneb jätkusuutlikkus, kui juhi lahkumine koolist mõjub valulikult kogu koolile. Samas oma kooli vaatest olen ma ülirõõmus: nad said nii hästi hakkama, seega kooli juhtimine ei võrdu minuga. Meil on koostöö, mõne liikme puudumisel ei kuku tervik kokku.

Mida rohkem toimub juhtimiskultuuri arendamist haridussüsteemis ning mida rohkem era- ja avalik sektor noorte hariduse nimel kokku tulevad, seda suurem on võit kõigi jaoks. See on peamine põhjus, miks ma soovitan kõikidel oma tuttavatel ja kolleegidel Haridusjuhtide Praktikaprogrammist osa võtta. Mitte ainult koolijuhtidel, vaid ka hariduse tippjuhtidel.

Lars, mida Sina Kaarlilt kui juhilt ja inimeselt õppisid?

Ma olen olnud selles startup-mullis päris pikka aega. Tekib tunne ja arusaam, et maailma saabki ainult nendega muuta. Kaarel tõi mu maa peale tagasi, et see pole ainus viis, neid valdkondi ja võimalusi on veelgi. Ma sain ka aru, et need põhimõtted, kuidas me tegutseme ja läheneme probleemide lahendamisele, on levinud ja rakendatavad ka mujal.
Kaarliga kogetu kaudu nägin, kui avatud haridusmaailm tegelikult on. Eemalt vaadates võib jääda palju kinnisem mulje või tunnetus. See on olnud mulle väga suureks inspiratsiooniks. Piirangud, kinnisus ja muud sarnased konstruktsioonid on meie endi peas.

Mul on suur usk haridusse ja koolide arengusse, eriti veel siis, kui kõik juhid on sellised nagu Kaarel.

Kaarel, mis Sinu suurim ahhaa-moment oli?

Lars ütles mulle millalgi, et teda kannustab see, kui ta saab teha midagi, millel on mõju. See mõte jäi mind saatma. See lõi mulle arusaama, et minu õige tee on minna kooli tagasi ja edasi toimetada. Tema öeldud mõte kirjeldab täpselt seda, mida tunnen. Minu soov on teha sellist kooli, kus ma ise oleksin kunagi tahtnud käia.

Ma küsisin Wise'is inimestelt, et mida me kooli või haridussüsteemina peaksime noortele õpetama. Sealt koorusid välja kaks-kolm põhilist asja: õppimisvõime, võime ümber õppida ja uute oludega kohanemine. Ja inimeseks olemine, kuhu kuuluvad nii empaatilisus kui ka suhtlemisoskus. See sisend tuli finantstehnoloogia inimestelt, mis ilmestab hästi, et olulised ei ole ainult spetsiifilised teadmised või kogemused. Suhtumine loeb ehk kui inimene oma olemuselt on äge, siis kõike muud saab juurde omandada.

Loomulikult ka kaasamine ja alt üles juhtimine. Inimeste kaasamine otsustesse, võimalus avaldada arvamust ja rääkida kaasa. Wise'is tehakse oma tiimide seas uuringuid, et mõista, mida ühest või teisest teemast arvatakse. Me tahame teha seda koolis ka, palju rohkem. Lasta õpilastel olla osaline õppekava tegemisel ja valikkursuste otsustamisel. Näiteks kooli renoveerimise protsessis me juba rakendasime sarnast asja.

Mis mõtetega te meie vestluse lõpetaksite?

Kaarel: Heateo Haridusfondi praktikaprogramm on suurepärane ja äge algatus, mis on justkui ise startup. See näitab, et hariduse valdkonda väärtustatakse. Haridussüsteem on väga avatud sellele, et erasektorist tuldaks koole juhtima, sest õpetajate järelkasvu kõrval on teemaks ka koolijuhtide pealetulek. Sümbioos ja koostöö era- ja avaliku sektori vahel võiks luua siinkohal põnevaid väljakutseid.

Lars: Tegelikult on küll inimesi, kes on idufirmadest läinud haridusjuhtideks. Üks hea näide on ju kaks noort naisterahvast, kes asusid tandemina Jõhvi Tehnoloogiakooli juhtima. Mõned Wiserid on suundunud Tagasi Kooli raames haridusellu. Seda on üha rohkem juhtumas.

Loe ka teiste osalejate lugusid Swedbanki, Fortumo ja Veriffi näitel.

Heateo Haridusfondi toel saavad 9000 õpilast tutvuda põnevate ametitega

23. september 2021

Haridusalgatus Tagasi Kooli koostöös Heateo Haridusfondiga korraldab aasta lõpuni 30 virtuaalset e-külastust Eesti ettevõtetesse, millega tutvustatakse 7.-9. klassi õpilastele erinevaid ameteid. Kõik õpetajad ja õpilased on oodatud osalema.

Eesti vanim ja suurim annetuskeskkond kasvas veelgi

02. juuni 2021

Eesti suurimasse annetuskeskkonda lisandus seitse uut organisatsiooni, mis koguvad annetusi laste, hariduse, tervise, keskkonna ja tugeva ühiskonna heaks. Koos uute liitujatega tegutseb “Ma armastan aidata” annetuskeskkonnas nüüdsest 60 heategevusorganisatsiooni.

Veriffi blogilugu: julgus hüpata tundmatusse

28. mai 2021

Alustasime Haridusjuhtide Praktikaprogrammi lugude sarja Veriffi mentorpaariga ja nüüd oleme ringiga tagasi. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe suundus aasta alguses Veriffi, et kiigata sisse ühe kiire pööruga eraettevõtte igapäevaellu. Sireti mentoriks oli arendusjuht Tiit Paananen, aga praktikakogemuse käigus jõudis tema teele palju teisigi inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi vahetada ja laiemalt oluliste teemade üle arutleda.

Vaata kõiki uudiseid