Menüü

Fortumo blogilugu: haridusjuhi praktika kui seenelkäik

08. aprill 2021, katrin
Aasta alguses startisime teistkordselt Haridusjuhtide Praktikaprogrammiga, mis viib koolijuhid tunnustatud juhtimiskultuuriga ettevõtesse või asutusse praktikale. Võrreldes pilootprojektiga on nüüdne lend poole suurem ja ulatub Tallinnast välja nii Tartusse, Valka kui Narva.
Hetkel oleme programmiga sealmaal, et koolijuhtide praktikaperiood organisatsioonis on läbi saanud ja nüüd ollakse tagasi koolielus. Suhtlus ja tugi mentori poolt igakülgselt jätkub, samuti on koolijuhtidel oma Fontese coach ning koos teiste programmis osalejatega toimuvad mitmed rühma(virtuaal)kohtumised, töötoad ja kovisioonid.


Teiste seas hüppasid julgelt meiega pardale Merike Kaste, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor ja Martin Sulg, Fortumo arendusosakonna juht.

Haridusmaailm on osa Merikesest juba pikka aega. Olles õpetajate perest pärit, läks ta isa eeskujul ajalugu õppima. Merikesest saigi õpetaja, millele järgnes õppejuhi amet ja seejärel asus ta kooli juhtima. Seitse aastat tagasi võttis ta vastu ägeda väljakutse, mis seisnes uue gümnaasiumi loomises ja üles ehitamises – seal toimetab ta tänaseni.

Martin on aga põhjalikult sukeldunud tehnoloogiamaailma, kus ta on tegutsenud 15 aastat katsetades eri rolle kolmes edukas ettevõttes. Viimased kaheksa aastat on tema tööroll olnud tihedalt seotud inimeste juhtimisega.

Järgnevas blogiloos muljetab mentorpaar saadud kogemusest Haridusjuhtide Praktikaprogrammis ning samuti avatakse uks rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte siseellu.

Vasakult: mentor Martin, koolijuht Merike, praktika koordinaator Signe
Vasakult: mentor Martin, koolijuht Merike, praktika koordinaator Signe

Alustame algusest – miks teil tekkis soov osaleda Haridusjuhtide Praktikaprogrammis?

Merike: Ma armastan õppimist ja uute teadmiste kogumist. Terve oma pedagoogilise kontseptsiooni olen kujundanud erinevates projektides osalemise kaudu, sh Omanäoline Kool, Eesti Kooli Kvaliteedikool, Kvaliteet Hariduses, Õppiv Koolikogukond ja sisehindamise nõustamine. Nendest kõigist sain teadmisi ja oskuseid, mida hiljem koolis kasutada.
Kui eelmisel aastal Tallinnas piloteeriti seda sama praktikaprogrammi, siis kohe tekkis endalgi tahtmine osaleda. Nüüd laieneti ka Tartusse, avaldasin soovi kandideerimiseks ja pääsesin projekti.

Martin: See tundus hea võimalusena saada sissevaade kooli juhtimisse. Võttes arvesse haridussüsteemi kitsaskohti, siis näha, kuidas keegi selle valguses kooli juhib, tundus väga intrigeeriv. Läksin programmi avatud meelega, ilma eelarvamuste ja suurte ootusteta.

Mis olid teie esimesed mõtted ja ootused, kui teadsite, et osalete programmis?

Merike: Esmalt tahtsin mõista, millega tegeleb Fortumo, kuhu praktikale lähen. Olin nendest kuulnud, kuid sisust ei teadnud palju. Infot kogudes ja otsides tõdesin, et tegemist on eduka IT-ettevõttega ning seejärel juba mõningased ootused tekkisid.
Soovisin näha, milline on eraettevõtte siseelu ehk kuidas toimub ühe eduka firma juhtimine ja personalitöö, kuidas on korraldatud sisekommunikatsioon ja töötajate kaasamine-motiveerimine. Ning laiemas mõttes: kuidas on ettevõte üles ehitatud, mismoodi püstitatakse eesmärke ja jälgitakse nende täitmist, mis põhimõtetest lähtutakse ja kui tulemuslikud need on.

Veel oli mul ootus teada saada erasektori ootustest koolile, missuguseid noori nad tööle ootavad, mis oskused ja isiksusejooned on nende jaoks eriti olulised.

Martin: Nagu eelnevalt öeldud, siis suuri ootuseid mul ei olnud. Ja seda heas mõttes, sest siis on võimalus pettuda oluliselt väiksem. Mu soov oli kuulda väljakutsetest, millega direktor kooli juhtides silmitsi seisab. Samas tahtsin mõista, kas minul erasektoris töötava juhina on oma kogemuse najalt võimalik kuidagi aidata. Igal juhul olin valmis ka selleks, et seda, mis meil siin töötab, ei saa üle kanda avalikku sektorisse.

Ja nüüd, kui eelnevatest mõtetest ja ootustest on saanud reaalsus, ettevõtte praktika on selja taga – mis on teie esimesed muljed?

Merike: Nüüd pean küll sügavalt sisse hingama, et kõik vajalik üles loetleda. Ma kohtusin väga ägedate inimestega, kes võtsid mind kohe esimesel päeval soojalt vastu, olgugi, et suundusin Fortumosse kerge ärevustundega. Sain kiirelt aru, et nende kultuur on avatud. Tundsin koheselt, et olen oodatud sinna, olen üks osa tiimist oma Fortumo kruusi, särki ja märkmikuga.

Alustuseks läbisin uutele töötajatele mõeldud sisseelamisprogrammi, kus osakondade ja meeskondade juhid tutvustasid oma tööd, selgitasid tegevusala ning kirjeldasid, kuidas ollakse seotud firma teiste osakondadega. See andis ülevaate ettevõttest, nende väljakutsetest ja inimestest, keda vajatakse

Alustasin onboarding programmiga. Osakondade, meeskondade juhid tutvustasid oma tööd, selgitasid, millega nad tegelevad ja kuidas on seotud firma teiste osakondadega. Selle tulemusena sain ülevaate, mida Fortumos tehakse, mis on ettevõtte väljakutsed ja milliseid inimesi vajatakse nende lahendamiseks.

Fortumos on oma keel ja sõnavara, ükskõik kui tähelepanelikult ma ka ei kuulanud, siis ikka ei mõistnud, millest jutt käib. Confluence’ist (ettevõtte sisemine tööriist) leidsin sõnaraamatu, kust hakkasin vastuseid saama oma küsimustele. Hakkasin mõistma IT spetsiivikast lähtuvaid mõisteid, sõnavara ja ka teooriat. Samuti harjus kõrv inglise keelega, mida Fortumos kuulis palju.

Martin: Esimesel kohtumisel Merikesega sain aru, et tegemist on energilise ja kirgliku juhiga, kes väga hoolib oma koolist ja tahab võimalikult palju näha-kogeda, et seejärel ise teha otsus, kas midagi saab edaspidi koolijuhtimises rakendada. Sellest kohtumisest edasi lubasin endale ka mõne suurema ootuse. :)

Mis on need esimesed võidud, mida saab koolijuhtimises erasektori näitel kasutada?

Merike: Edukas ettevõttes olles saad aru eesmärkide tähtsusest. Fortumos on eesmärgistamise aluseks Objectives and Key Results (OKR) süsteem. Siit ka lugemissoovitus: “Mõõda seda, mis loeb“, autoriks John Doerr. Esmalt firma eesmärgid, siis osakondade ja tiimide ning lõpuks iga töötaja individuaalsed sihid. Eesmärke vaadatakse üle iga nädal: kuidas tiim on OKR'e täitnud ja tiimijuhid keskenduvad nendele kord nädalas üks-ühele vestlustel meeskonnaliikmetega.
Inimesed teavad, mida nad peavad tegema ja seeläbi on kogu meeskond joondunud eesmärkide järgi, et saavutada vajalikud võtmetulemused. Vestluste aluseks on CFR (vestlus, tagasiside, tunnustus), et nii iga inimene kui ka iga tiim teaks, kus parasjagu ollakse, mille suunas tuleb pingutada ning kuhu vaja rohkem tähelepanu pöörata.

Mulle meeldib just see, et tulemuslikkuse järjepidav hindamine on faktipõhine, suunatud protsesside parendamisele ning töötajal on võimalus ennast pidevalt arendada, toetada eesmärkide saavutamist läbi iseenda panuse. Tiim on väike ja igaühe panus loeb! Ja muidugi lisanduvad veel kaks korda aastas tulemusvestlused, millele lisandub kolleegidelt kogutud tagasiside. Kogu raamistik toetab seda, et Forumol läheks paremini ja inimesed rakendaksid maksimaalselt oma oskuseid.

Haridussüsteemil on sellest palju õppida. Kas oleme ikka kindlad, et meie töötajad teavad täpselt, mis on kooli arengukavatsused, õppeaasta ja konkreetse kursuse eesmärgid? Milline on töötaja roll selle elluviimisel?

Sain palju teadmisi Signelt, ettevõtte personalijuhilt, kes pühendas mind personalitöösse. Leidsin mõtteid, kuidas koolis värbamisel kasutusele võtta hindamiskaardid (scorecards), mis aitaks veenduda, et võtame tööle just sellise töötaja nagu soovime. Signelt õppisin veel viise tiimitunde üleval hoidmiseks ka eritingimustes.

Uute töötajate sisseelamisprogramm on kindlasti see, mida Fortumo eeskujul teha koolis süsteemsemaks ning põhjalikumaks. Nii saab uus inimene kiiremini sulanduda meie kollektiivi ja mõista, kuidas meie organisatsioon töötab. Kindlasti avaldab mõju ka isiklik kogemus, mis näitab, kui tarvilik ja hea on hästi läbiviidud onboarding.

Mis on need peamised erinevused, mida juhtimise juures avastasite?

Merike: Üllatuseks oli see, kui palju pühendutakse tööle inimestega – see hõlmab umbes 60% tiimijuhtide ajast. Omavahelised vestlused, tulemusvestlused, erinevat tüüpi koosolekud ja töörühmad leiavad aset igal nädalal. Toimub pidev dialoog kõiksugu vajalike teemade üle, alates väga praktilistest küsimustest lõpetades üldisemate arengut puudutavate aruteludega.

Veel on mängus mastaapsus. Kui Tartus asuva gümnaasiumi direktorina arvestan näiteks euroopaliku kultuuriruumiga ja Eesti seadusandlusega, siis seevastu Fortumo tegutseb umbes 100 riigis, omab sadu ja sadu kliente, joondub erinevate riikide maksuseaduste järgi ning võtab arvesse mitmekümnete kultuuride erisusi. Seega, iga otsuse mõjukus on hoopis midagi muud.

Üks erinevus, mida veel välja tuua, on Fortumo töötamine projektipõhiselt. Enne ühe projekti lõppemist on juba järgmine ettevalmistamisel, intensiivsuse langust ning hingetõmmet kahe projekti vahel eriti pole. Koolis on intensiivsemad perioodid (perioodi algus ja lõpp, õppeaasta algus ja lõpp, sisseastumiskatsed jne), kuid vahele jäävad ka koolivaheajad, mil saab rahulikumalt võtta.

Martin: Ei olnud otseselt uus avastus, aga meie vestluste käigus jõudsime korduvalt tagasi selleni, et avalikus sektoris on palk üsna suur tegur, mille taha jäävad paljud head mõtted kinni. Isegi siis, kui inimesed on kirglikud, motiveeritud ja avatud. Kuidas sa palud õpetajatelt veel rohkem, kui sinu käed neid selle rohkema eest tasustada, on ikka väga seotud?
Me võime IT-sektoris halada, et tööjõudu on vähe, turg keeruline jmt, aga see pole võrreldav koolijuhi väljakutsetega sarnastel teemadel. Minu töö on sellega võrreldes lapsemäng.

Milliste mõtete ja plaanidega praktikaperioodist väljud?

Merike: Mulle meeldib kujund, et haridusjuhtide praktikale läksin kui sügisesse metsa. Korve kaasa ei võtnud, küll aga pistsin kilekotid taskusse. Nüüd, ettevõttes praktikaga lõpetades, tulen metsast välja ja nii kilekotid kui ka jope taskud on seeni täis. Osad on puravikud, mida kohe panen pannile ja praen ära. Teised on riisikad, mida kupatan ja leotan ning lõpuks marineerin.

Mul on rida mõtteid, mida kohe võtan kasutusele: luua sisemine koduleht, kuhu lähevad üles kõik koosolekute memod, tööde ja avalduste näidised, koosolekute reeglid jne. On ka neid tegevusi, mis võtavad veidi rohkem aega: oma kooli sisseelamisprogrammi loomine.

Lõpuks ka riisikate projekt: luua koolis ka tiimijuhid ja üks-ühele vestluste süsteem ning ühendada see protsesside eesmärgistamisega.

Mis on soovitused teistele?

Merike: Kindlasti peab see programm jätkuma. Kui esialgu mõtlesin, et miks küll nii pikalt ettevõttes olla (10 nädalat), siis nüüd saan öelda vaid seda, et vähema ajaga ei saa tunnetust või arusaama, mis ühes organisatsioonis toimub.

See kogemus on hindamatu, mille kestel on võimalik näha ja kogeda, mis toimub eraettevõttes, kuidas seda juhtiakse ja kuidas ollakse orienteeritud probleemide lahendamisele. Sealt saab üle võtta ja kohandada lähenemisviise, millega pole varem kokku puutunud.

Ei saa unustada ka seda, et programmi üks osapool, talendijuhtimise ettevõte Fontes, annab osalejatele tagasisidet isiksuse- ja juhtimistestidele ning pakub mentorlustuge. Ja ettevõttes praktiseerides on koolijuhil ka oma mentor, kellega arutada ideid, õppida ja saada tagasisidet (aitäh, Martin!!!).

Minu jaoks oli see 110% parim koolitus, milles osalenud olen. Aitäh, Fortumo!!!

Eesti vanim ja suurim annetuskeskkond kasvas veelgi

02. juuni 2021

Eesti suurimasse annetuskeskkonda lisandus seitse uut organisatsiooni, mis koguvad annetusi laste, hariduse, tervise, keskkonna ja tugeva ühiskonna heaks. Koos uute liitujatega tegutseb “Ma armastan aidata” annetuskeskkonnas nüüdsest 60 heategevusorganisatsiooni.

Veriffi blogilugu: julgus hüpata tundmatusse

28. mai 2021

Alustasime Haridusjuhtide Praktikaprogrammi lugude sarja Veriffi mentorpaariga ja nüüd oleme ringiga tagasi. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe suundus aasta alguses Veriffi, et kiigata sisse ühe kiire pööruga eraettevõtte igapäevaellu. Sireti mentoriks oli arendusjuht Tiit Paananen, aga praktikakogemuse käigus jõudis tema teele palju teisigi inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi vahetada ja laiemalt oluliste teemade üle arutleda.

Vahekokkuvõte koolijuhtide praktikast

26. mai 2021

Aasta alguses käivitunud Haridusjuhtide Praktikaprogramm viis kaksteist Tallinna, Tartu, Valga ja Narva kooli direktorit ettevõtetesse praktikale, et edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Programm kestab veel sügiseni, kuid organisatsioonipraktika on lõppenud ja senine kogemus on pannud direktorid koolielu ümber vaatama. Teist aastat toimuva programmi läbiviijateks on Heateo Haridusfond, Tallinna Haridusamet, Fontes, Tartu Linnavalitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata kõiki uudiseid