10 aastat NULA: ideedest lahendusteni, kogukonnast liikumapanevaks jõuks

26. märtsil tähistasime Kai kunstikeskuses NULA inkubaatori 10. sünnipäeva – päeva, mis tõi kokku inimesed, ideed ja lood, mis on viimase kümne aasta jooksul aidanud kujundada Eesti sotsiaalset innovatsiooni.

Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge võttis konverentsil kokku NULA teekonna algusest tänaseni – läbi hetkede, piltide ja algatuste lugude. Sellest joonistus selgelt välja, kuidas ideedest on samm-sammult saanud toimivad lahendused ning kuidas programmi ümber on kasvanud tugev ja üksteist toetav kogukond. Kümme aastat tagasi sündis NULA ühest lihtsast mõttest: kui näed ühiskonnas probleemi, siis ära jää kõrvalt vaatama, vaid proovi seda lahendada. Tänaseks on sellest kasvanud Eesti sotsiaalse innovatsiooni üks olulisemaid käivitajaid.

Selle aja jooksul on NULAsse esitatud 805 ideed, inkubaatoris on osalenud 92 algatust, toimunud on 69 koolituspäeva ja panustatud 1300 mentorlustundi. Algatuste käivitamiseks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital jagatud 665 000 eurot stardiraha.

Päeva avas NULA pikaajaline mentor Andrus Purde, kes rääkis humoorikas ja ausas võtmes läbikukkumisest – ja sellest, miks just ebaõnnestumised on sageli kõige lootusrikkamad õppimise kohad.

Sellele järgnes arutelu teemal “Kellele on vaja ühiskondlikke algatusi?”, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar, Bolti kaasasutaja ja Heateo Haridusfondi asutaja Martin Villig, Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna juht Häli Allas ning NULA pikaajaline koolitaja Jaan Aps. Vestlust modereeris Pirkko Valge.

Arutelus kõlas mitu olulist mõtet algatuste rollist ühiskonnas. Nagu Häli Allas rõhutas: “Kogukonnad ei teki kriisis – need peavad olemas olema juba enne. Just algatused ja NULA kogukond loovad need sidemed, mis hoiavad inimesi koos ka siis, kui on raske.”

Martin Villig tõi esile, et kiire majandusarengu kõrval vajab tähelepanu ka ühiskonna “pehmem pool”: “Eesti majandus on arenenud kiiresti, aga ühiskonna pehmem pool ei ole sammu pidanud. Just siin ongi algatustel kõige suurem roll – märgata neid kohti, kuhu süsteem ei ulatu, ja tuua sinna päris muutus.”

Pärastlõunal astusid lavale NULA vilistlased, kes jagasid oma teekonda ideest süsteemsete muutusteni. Paneelis rääkisid Katrin Tomson-Johanson (Ööhaldjad), Maarja Oviir-Neivelt (Laste Heaolu Arengukeskus), Teibi Torm (Asendusõpetajad) ja Triin Adamson (Vägivallavabaks), arutelu juhtis Aino-Silvia Tali.

Nende lood tõid hästi esile, kui erinevatest kohtadest ideed alguse saavad – ja kui palju julgust on vaja, et esimene samm teha. Teibi Torm meenutas Asendusõpetajate programmi algust: “Ühel hetkel kuulsin, et sõbranna lapse esimeses klassis ei olnud asendusõpetajat. Samal ajal sain teada, et Soomes on selline programm olemas, ja tekkis tunne, et peaks selle ka Eestisse tooma. Kindlasti ei oleks ma ilma NULAta Asendusõpetajate programmi käivitanud.”

Maarja Oviir-Neivelt rääkis Perepesade kujunemisest ja rõhutas koostöö olulisust: “Algusest peale oli selge, et tahame Perepesadega olla riigile tõsine partner. Kaasasime eri sektorite organisatsioone ja ettevõtteid ning tegime Perepesad ühiseks asjaks – need muutusid kogukondade endi omaks. Tänu eestkõnelejatele ja liitlastele jõudis Perepesa ka riiklikesse arengukavadesse.”

Konverentsil said sõna ka NULA 10. hooaja tiimid, kes pitch’isid oma projekte. NULA pikaajaline toetaja Luminor pani välja 3000-eurose eripreemia, mille pälvis algatus Tööampser – tunnustus ideele, millel on potentsiaal luua märgatavat ühiskondlikku muutust aidates intellektipuudega noortel tööampse leida.

NULA 10 aasta teekonnast annab põhjaliku ülevaate ka värskelt valminud raport, mis koondab nii tulemused, õppetunnid kui ka mõju.

Kogu konverentsi saab järele vaadata YouTube’is:
https://www.youtube.com/live/sYGrhbndta0