Jaan Puusaag: toetan, et olla parem inimene ja kodanik

Sellel aastal toimusid Heateo nõukogus olulised muudatused. Teatepulga andsid edasi nii Jaan Puusaag kui ka Armin Kõomägi. Jaan tuli Heateo juurde väga kriitilisel hetkel – valitses majandussurutis, paljud toetajad olid loobunud, Heateo meeskond oli muutuses. Jaan võttis kohe aktiivse rolli nõukogu juures ja Krimeltest sai Heateo toetaja.

 



Sellel sügisel tähistas Krimelte 25 aastast sünnipäeva ning külalistel oli võimalus teha kingitus toetusena Heateo Sihtasutusele. Ühe üritusega koguti uskumatud 16 788 eurot. Pirkko ja Kersti kohtusid Jaaniga ning vestlesid pikemalt sellest kuidas koostöö algas, miks on filantroopia oluline ja kuidas sellest mõelda.


Oled Heateoga seotud olnud väga pikka aega. Kuidas sa Heateoni jõudsid?

 

Seal kus on, sinna tuleb juurde. Sõltub, kes sulle soovitab ja keda kuulata. Armin ütles kunagi, et Mart Kuusk, Heateo tollane tegevjuht, soovib kohtuda – ole hea kuula ta ära. Ma kuulasingi ta ära. Tundus huvitav. Keeruline oli aru saada, millega Heategu täpselt tegeleb, aga portfelli algatused olid huvitavad. Mitmed tegelesid laste ja pere teemadega – Sina Mina Perekeskus vanemluse ja Oma Pere laste adopteerimise teemaga.

 

Alguses kutsuti mind nõukogu koosolekutele. Toetajana tulime ka kohe paati.

Kui selge see oli, mis on Heateo roll algatuste juures?

 

Küsimus on, et kui palju sa oled selle peale varem mõelnud. Nii ettevõtluses, kultuurivaldkonnas kui ka heategevuses kehtib põhimõte, et edukas saab olla ikkagi see organisatsioon või see algatus, kus on täiskohaga inimesed tööl, professionaalid. Nii kultuurivaldkond kui heategevus on samasugune ettevõtlus nagu iga teine – seda on võimalik ainult mingi piirini teha muu asja kõrvalt. Tavaliselt on nii, et kuskil on mingi entusiast, kes kogu asja veab ja siis kukub asi kokku, kui temal mingil hetkel isu või jaks otsa saab. Varem või hiljem see tavaliselt juhtub. See teadmine peab kohale jõudma, et ka heategevuses peavad olema sellised organisatsioonid, kus töötavad täiskohaga inimesed, kes teevad asja, millest nad aru saavad.

 

Heategu on organisatsioon, mis annab justkui kvaliteedimärgi enda hoole all olevatele ühendustele. Heateo portfelli kuulumine eeldab vastamist teatud standarditele – olgu selleks siis nõukogu olemasolu, professionaalne meeskond ja läbipaistvad finantsid.

 

Miks sa oled Heateo juurde jäänud ja toetad algatusi läbi Heateo?

 

Algatused on nagu start-upid. Kui sa ise ei ole ekspert, siis investeeridki parem läbi fondi, kus on inimesed, kes oskavad analüüsida ning annavad raha edasi. Eriti oluline on tiimide tugevus. Selleks, et seda hinnata peaks olema neile lähemal. Mul ei ole seda ressurssi või entusiasmi kunagi olnud, et Heateo algatusesse sisse minna. Mul lihtsalt ei ole selleks aega. Tean, et Heategu on filter ja parem teen seda läbi Mõjufondi. Selleks, et otse teha, peaks olema väga otsene ja isiklik suhe.

 

Kui see Mõjufondi käivitamise plaan tekkis, siis esimene mõte mahu osas oli, et see võiks välja jagada 50 000 eurot aastas. Sinu tagasiside oli, et mõelge nüüd julgemalt ja fondi mahuks sai 500 000 eurot. Sina olid ka esimene inimene, kes Mõjufondile toejana oma jah-sõna ütles. Miks sa jah ütlesid? Läbi huumori tahaks küsida, et kas sa uskusid, et veame välja?

 

Seal oli ainult üks loogika taga. Kui lähed kelle iganes juurde jutuga, et palun panustage, siis need inimesed, kes on asja taga, peavad olema ise sellesse panustanud ja siis tulevad teised ka. Mõjufondi taga tuli hea seltskond ja samal aastal loodi lisaks Mõjufondile ka Haridusfondi. Tulebki suuremalt ja julgemini mõelda.

 

Oled lisaks Heateole toetanud ka teisi algatusi – oleme näinud sind Vähiravifondi Kingitud elu üritustel ja lisaks oled Rotary klubi liige, kus tegeletakse samuti heategevusega.  

 

Oleme rohkem läbi Rotary rohkem kokku puutunud organisatsiooniga Noored Kooli. 5 aastat tagasi alustasime koostööd ning see kestab ja areneb. Meie koostöö seisneb selles, et kuulame neid ja toetame rahaliselt. Meil on Ida-Virumaal nii-öelda oma õpetaja, kes käib meil klubis esinemas ja meie käime Ida-Virumaa koolides igal aastal esinemas. Räägime sellest, milles keegi ennast hästi tunneb. Mina näiteks rääkisin ettevõtlusest.

 

Miks on sinu arvates üldse oluline filantroopiaga tegeleda? Miks sina seda teed?

 

Need ettevõtjad, kes ei tegele päevast päeva ainult ellujäämisega juba tegelevad sellega. Kelle jaoks on oluline sport, kelle jaoks kogukond. Inimesed näevad seda väga erinevalt. Ma ei tea ühtegi ettevõtet, kes juba mingil moel sellega ei tegeleks. Kui on võimalik, siis tahad ju aidata. Tahad olla parem inimene ja parem kodanik.

 

Mis sa arvad, mis suunas Heategu edasi liikuma peaks?

 

Koostöös fondidega tekib vaatenurki ja võimalusi rohkem kui eelnevalt. Nüüd saame ka finantsiliselt aidata ja ilmselt on sellest tulenevalt organisatsioonide elujõud teisel tasemel. Samas kui kasvame ja algatusi tuleb väga palju, siis lõpuks ei jõua enam sisuliselt süveneda. On oht bürokraatiamasinaks muutuda.

 

Kokkuvõttes on väga oluline, kuidas Mõjufondil läheb. Kas saate tänastele toetajatele öelda, et tänu teie rahale oleme teatud eesmärgid saavutanud? Enne fondi algust sai minna ilusa jutuga, aga nüüd enam sellest ei piisa, vaid tahetakse tulemusi näha – mis oli Mõjufondi kasutegur ja mõju. 

Jaga