Ära eelda mõju, mõõda seda

Heateo Mõjufondil täitus kaks aastat tegutsemist. Kuidas mõjukate algatuste toetamine läinud on, võttis Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge kokku Vabaühenduste Liidu ajakirjas “Hea kodanik” (01/2021).

2009. aasta sügisel kogunes Heateo Sihtasutuse nõukogu Fontese ruumidesse Ülemistes, et arutada Heateo meeskonna nägemust mõju hindamisest. Ülemiste oli tol hetkel väheste valmis hoonetega arendusfaasis kinnisvaraprojekt. Spordiklubidest, trammist ja autosid täis parklatest võis alles unistada. Täpselt nagu ühiskondlike algatuste mõju mõõtmisestki.

Heateo tollane meeskond oli Jaan Apsi eestvedamisel loonud unikaalse mudeli meie portfellis olevate algatuste ja meie endi mõju mõõtmiseks. Neid vabaühendusi, kes keset kümnendi suurimat majanduskriisi oleks muretsenud eelkõige oma mõju pärast, ei olnud tol hetkel just palju. Tähelepanu oli koondunud ellujäämisele ja hakkamasaamisele olukorras, kus majandus pöördus langusesse ja tööpuudus kasvas.

Hüppame edasi aastasse 2020. Heateo Mõjufond, mis saab peagi kolmeaastaseks, toetab nii raha kui ka teadmiste ja ekspertide ajaga just neid algatusi, mis on mõju hindamise oma tegevuse lahutamatuks osaks teinud. SEB annab Ajujahil välja preemia kõige suurema ühiskondliku mõjuga algatusele. Efektiivse altruismi liikumine otsib ka Eestist kõige mõjusamaid ja efektiivsemaid algatusi, mille toetamist laiemalt soovitada. Mujal maailmas on mõjuinvesteeringud (inglise keeles impact investing) aga juba üle 500 miljardi dollari suurune majandusharu, kuhu ei panusta mitte üksikud filantroobid, vaid juba ka pensionifondid ja teised institutsionaalsed investorid.

Vajadus mõju mõõta tuleneb paljuski strateegilise filantroopia ja mõjuinvesteeringute kasvust. Erasektori taustaga rahastajad soovivad hinnata sekkumiste tõhusust ja mõju, et langetada targemaid rahastusotsuseid. Heateo Mõjufondi sünni taga oli seesama soov. Fondi mõte on tõsta esile neid organisatsioone ja aidata kaasa nende kasvule, kes on teinud mõju mõõtmisest oma tegevuste pärisosa. Need on organisatsioonid, kes kasvatavad teadlikult oma mõju tõendatust ja kasutavad mõõtmiste tulemusi selleks, et õppida ja oma mõju juhtida. Mõju on nende algatuste tegevuse keskmes.

Vastutus sihtrühma ees

Riiklike rahastajate huvi mõju vastu on olnud mõnevõrra leigem ja aeglasem ilmnema. On riike nagu Inglismaa, kus on loodud teatud valdkondades riiklikke kompetentsikeskusi, mille poole oma mõju hinnata soovivad algatused saavad pöörduda. Keskuses on eksperdid ja juurdepääs riiklikele andmebaasidele, mille pealt saavad seal töötavad analüütikud hinnata sekkumiste tulemuslikkust. Paljud riigid aga maadlevad ikka veel sooviga maksimeerida üksnes teenuse saajate hulka, teadmata, kui paljud neist abi saavad. Ehk siis riiklikus mõõtmises on sageli esikohal inimeste arv, kes programmis osalevad, mitte inimeste arv, kelle mure sai lahenduse.

Näiteks oletame, et pikaajalise töötuse vallas tegutsevad organisatsioonid A ja B. Programm A pakub töötutele mitmekülgset tuge ning on selle võrra kallim. Igast kümnest programmis osalejast kaheksa naaseb tööturule ja püsib seal. Samas programm B pakub nõrgemat tuge ja on ka selle võrra odavam. Igast kümnest inimesest, kes programmis osaleb, leiab töö ainult neli. Kuivõrd teenus B on odavam, siis saab riik sama raha eest rohkem inimesi sinna programmi suunata. Samas kui hindaksime programmi mõjusust ja tegelikult abi saanute hulka, peaksime rahastajatena eelistama esimest ja kallimat programmi.

Ühiskondliku mõjuga algatused annavad välja lubaduse üks või teine probleem lahendada. Nii kaua, kui oma mõju ei mõõdeta, ei tea me tegelikult kuigi palju selle kohta, kas oleme oma lubaduse lunastanud või mitte. Maailmast on näiteid ka selle kohta, kuidas pakutud lahendus sihtrühma olukorda hoopis hullemaks tegi.

Näiteks kui mõõdeti USA taustaga “Scared Straight” programmi, kus hirmutamistaktikat kasutades viidi riskikäitumisega noored vanglakeskkonda, siis selgus, et osalenud noored sattusid hiljem suurema tõenäosusega vangi kui nende sarnase taustaga kaaslased, kes programmis ei osalenud. Selle asemel et probleemi lahendada, tehti olukord hoopis hullemaks. Neil olid olemas nii läbiproovitud sekkumine, sajad noored, kes programmis osalesid, suur hulk toetajaid ja kindlasti ka edulood. Pideva ja süsteemse hindamiseta ei saanud nad aga õigel hetkel tagasisidet programmi kahjulikkuse kohta. Vastutus sihtrühma ees ongi peamine põhjus, miks on mõju hindamine nii oluline.

Ära eelda, mõõda

Mõju on vabaühenduse jaoks sama oluline kui kasum äriettevõtete jaoks. Ettevõtete vaates on elementaarne, et organisatsioonid tegelevad raamatupidamise ja finantstulemuste jälgimisega. Ühtepidi on see seadusega nõutud, aga asutajate ja investorite jaoks on see ilma selletagi väga oluline info, mille pealt otsuseid teha. Ei öelda, et “ohh, me alles alustasime, tegutseme veel paar aastat ja järsku siis hakkame kasumit mõõtma”. Ei öelda, et “kuulge, me töötame siin ju kõik hea eesmärgi nimel, milleks see mõõtmine”. Ei argumenteerita ka selle abil, et “oi, meil oli eelmisel aastal nii palju huvilisi, ju me olime siis ka kasumis”. Mõõdetakse, sest hooletul majandamisel võivad kulud ületada tulusid. Ja kliendid võisid küll ühe korra toodet-teenust osta, aga kas nad ka tagasi tulevad ning kas edu püsib, sellel tuleb pidevalt silm peal hoida ja tulemusi mõõta.

Heateo Mõjufondi loomise taga oli soov tuua kokku algatused, mis seda vastutust kannavad, ja ettevõtjad, kes seda hindavad. Mõjufondi tegevuse peamine eesmärk on kasvatada fondi portfellis olevate algatuste mõju. Hindame nii algatuste mõju sihtrühmale kui ka inimeste arvu, kelleni algatus jõuab. Meie jaoks on oluline, et algatustel oleks sihtrühmale positiivne mõju, ning kui see on saavutatud ja tõendatud, siis kasvaks inimeste hulk, kelleni algatus jõuab. Näiteks on Kiusamisvaba Kooli ennetusprogrammi kuus aastat järjest rakendanud koolides kiusamine langenud kolmandiku võrra ehk 21,5%-lt 14,1%-le. Viimase kolme aastaga on programmi kaasatud õpilaste arv kasvanud kolm korda ning nüüd jõuab programm ligi 34 000 õpilaseni.

Mõjufondi toetajateks on ettevõtjad, kes hindavad algatuste mõju olulisust. Väga lihtne on toetada näiteks laste tervisega tegelevaid organisatsioone ja päästa seeläbi elusid. Samas toimetavad seal kõrval veel organisatsioonid, kes jäävad teenimatult annetajate tähelepanust ilma, olgu neiks siis näiteks organisatsioonid, mis tegelevad õpetajate puuduse või õigusrikkujate rehabilitatsiooniga.

“Heateo Mõjufond on minu kui investori jaoks efektiivne ja sihitud viis, kuidas ühiskondlikke algatusi toetada ning olla kindel ja saada tagasisidet, et raha läheb õigesse kohta. Mõjufondi üks suur eelis on see, et alati saab tagasisidet ning alati hinnatakse ka projekti mõju. See annab kindluse, et see on kõige õigem ja efektiivsem viis, kuhu raha paigutada,” on öelnud Andres Rätsepp, Graanul Investi üks omanikest ja Heateo Mõjufondi toetaja.

Mõju mõõtmine tagab kindluse

Mõju hindamise olulisusest on räägitud pikalt ja palju. Küsimus on, miks kõik algatused ikka veel oma mõju ei mõõda. Oma töös näeme ka mõju mõõtmise keerukust.

Esimene põhjus, miks sellega ei tegeleta, on aeg. Väikesed tiimid rööprähklevad mitmes suunas korraga: juhtimine, meeskond, rahastus, eestkoste, kvaliteet, kvantiteet. Tihti on tegevjuhid nii teenuse pakkuja kui ka raamatupidaja rollis. Isegi kui soov mõjuga tegeleda on, siis jääb puudu nii ajast kui ka oskustest. Heateo Mõjufond on siin saanud olla fondis olevate organisatsioonide partner, innustades kaasama eksperte või uurijaid ülikoolidest, makstes ekspertide tasusid ning panustades meie meeskonna aega mõju hindamisse.

Näiteks suunasime osa Heateo Mõjufondi toetusest SPIN-programmile selleks, et nad saaks kaasata väliseksperdina Jaan Apsi koos meeskonnaga, kelle ülesandeks sai analüüsida võimalusi SPINi sekkumismudeli standardiseerituse kasvatamiseks ja mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks.

“Mõjufond on julgenud küsida meie arengu seisukohalt olulisi ja kriitilisi küsimusi. Hindame väga sisulist mentorlust ning kompetentsi kaasamist erasektorist nii investorite, pro bono nõustajate kui vabatahtlikena. Mõju mõõtmisega tegelemine annab algatusele teadusliku kinnituse, mis töötab ja mis ei tööta, ehk on sisuline tööriist programmi arendamisel. Lisaks annab see kindluse kõigile koostööpartneritele, et nende panustatud ressurss – aeg, finantsid, vabatahtlik panus – läheb õigesse kohta ehk aitab tõesti lahendada mõnda ühiskonna probleemi,” on hinnanud SPIN-programmi tegevjuht Keit Fomotškin.

Teine suur takistus on rahastus. Mõju hindamine eeldab üldjuhul ekspertide kaasamist ja see omakorda vahendeid. Raha on võimalik taotleda näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali võimekuse kasvatamise voorudest. Oluline on teadvustada, et iga mõõtmismudel ei eelda mitmekuist arendustööd. Näiteks asendusõpetajate programmi puhul mõõdetakse seda, mitu protsenti tellimustest nad suudavad täita ja kas asendusõpetaja kogemus vastas ootustele ning kooli esindaja annab tagasisidet asendusõpetaja tööle neljas erinevas kategoorias. Selle mudeli kokkupanekuks ei läinud tunde välisekspertide aega. Organisatsioon mõtles läbi ja valmistas ette veebipõhised küsimustikud ning leppis omavahel kokku, kes, mis hetkel ja kellele küsimustiku teele läkitab. Oluline oli tegevused läbi mõelda ja integreerida oma igapäevastesse protsessidesse.

Kolmas levinud põhjus on kogemus, et peamised rahastajad ei ole mõju teemal olulisi küsimusi küsinud või sellealast tööd hinnanud. Kindlasti on ka praegu organisatsioone, kes on kogenud suhtumist, et tore küll, et oma mõju mõõdate, aga teie programm on selle võrra kallim ning rahastust ei anta. Majanduslangus võib siin kahtpidi tunda anda. Ühelt poolt jääb ressursse vähemaks ja samas ressursside eest võideldes on neil, kes suudavad enda lahenduse mõjust rääkida, kindlasti edumaa. Näeme aina rohkem kaasamõtlejaid ja tegutsejaid ka avaliku sektori ja erasektori poolelt.

Mõju hindamiseks ja suurendamiseks lahendusi pakkuva Stories For Impact OÜ tegevjuht Jaan Aps on kirjeldanud arenguid nii: “Õnneks suureneb iga aastaga avaliku sektori valmisolek oma tegevuste mõju hinnata ja hindamise järelduste põhjal paremaid otsuseid langetada. Näiteks saime äsja valmis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorude mõju hindamise raamistiku ja alustasime Viimsi valla elanike heaoluprofiili koostamist, et selgitada välja mõjusaimad valdkondadeülesed arendus- ja investeeringuvajadused. 2018.-2019. aastal uuris meie tiim Tallinna linna tellimusel kümne uue noorsootöö tegevussuuna algatamise mõju. 2020. aastal jätkaski Tallinn uuringu järelduste kohaselt mõjusamateks osutunud tegevussuundade rahastamist, nagu koolinoorsootöö Põhja-Tallinnas, kogukonnapõhine noorsootöö Raadikul ja tõrjutusriskis noorte sotsiaalseid oskusi arendav programm “Vaade tulevikku”.”

Iga algatus peab tegema praktilisi valikud, kas ja kuidas oma mõju mõõta. Iga ühenduse jaoks ei pruugi see olla esmatähtis. Näiteks koor või rahvatantsurühm, kes tegutseb samuti vabaühendusena, ei peagi oma mõju mõõtma, kuna see on lõbus ja arendav ühistegevus, mis hoiab inimesed vormis ja virged ning loob sellega positiivset muutust. Organisatsioonide puhul, mis toetavad aga haavatavas olukorras olevaid inimesi, on tulemuste ja mõju hindamisel väga oluline roll välja selgitada, mis meie abist sünnib. Mõju mõõtmine on oluline ja kiiresti arenev valdkond, ja kui te veel ei oska vastata küsimusele, kelle maailma teie lahendus paremaks teeb ja kui palju, siis nüüd on viimane aeg tegutseda!