Priit Mikelsaar: vabatahtlik kogu eluks
Priit Mikelsaar, Heateo Sihtasutuse üks pikaajalisemaid vabatahtlikke ja nõukogu liige, andis taaskord meie kasutusse tunnikese oma ajast ja rääkis, mis teda Heateo kogukonnas nii kaua on hoidnud.
Igapäevaselt tegutseb Priit ökorindel – Biomarketi tegevjuht on seotud ka LaMuu ja Pagar Võtaks vedamisega. Tartu Ülikoolist majandushariduse saanud mehena on ta varem tegutsenud nii ärikonsultatsioonide kui ka energeetika vallas.
Kõige algus – mis sind Heateo juurde tõi ja mis on sind siin hoidnud?
Liitusin Heateoga 8-9 aastat tagasi, üsna selle tegutsemise alguses. Artur Taevere rääkis mulle Heateost ning kutsus üsna kohe ka nõukokku, kus olen panustanud seniajani.
Mis mind on siin hoidnud – usun Heateo mudelisse. Kui mõelda, milline võiks olla tugev ühiskond, siis seal on Heateo-sugustel organisatsioonidel oluline roll. Tärkavas kodanikuühiskonnas on palju ühendusi, mis tahavad midagi ära teha, soovivad seejuures kasvada või peaks olema keegi, kes aitaks neil kasvada. Tooksin paralleeli ettevõtlusest, kus eksisteerib kapitaliturg. Heategu saab sisuliselt olla sotsisaalsete ettevõtete kapitaliturg – vahendada teadmisi ja rahakapitali. Usun, et ühiskonnana oleme tugevamad, kui selline sotsiaalne kapitaliturg on olemas – väga hea, et Heategu kui organisatsioon on olemas ja selle tegevus väärib jätkuvat toetust.
Ma nii ise kui ka läbi oma ettevõtte, Biomarketi tahan toetada ettevõtmisi, kus minu rahast oleks kõige rohkem tolku. Meie ettevõttesse tuleb üle päeva taotlusi, kus soovitakse enamasti toetust ühekordsetele ettevõtmistele ning oleme otsustanud, et selliseid toetusi me üldjuhul ei tee. Emotsionaalses mõttes on kindlasti kosutav kinkida näiteks lastekodudele kord aastas kommipakke, aga samas võib endalt küsida, kas see on siiski parim, mida saame oma hea tahtega nende laste ja ühiskonna heaks teha.
Mulle sobib Heateo mudeli toetamine. See tähendab panna toetajate, partnerite ja vabatahtlike hea tahe, kogemused, raha kokku ning palgata targad inimesed, kes oma igapäevatööna aitavad sektorit tervikuna ning toetavad suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide ja algatuste sündi ning kasvu Eestis. Selline organisatsioon ei pea tingimata olema suur, vaid eelkõige nutikas ja efektiivne.
Mida on see vabatahtliku kogemus sulle isiklikult andnud? Soovitaksid ka teistele?
Olen lisaks Heateole panustanud ka Uuskasutuskeskuse juhtimisse ning mõnevõrra Lilleoru MTÜ tegemistesse. Minu jaoks ei ole vabatahtlik töö nende organisatsioonide juures, hoolimata toredast seltskonnast ning kogetud rõõmust, olnud pelgalt vaba aja sisustamine, soov mingisse klubisse kuuluda. Kui mõtlen või unistan, milline võiks mu elu välja näha, siis koosneb see „ideaalpilt“ justkui kolmest tahust – isiklik-ja pereelu, töötegemised ning aktiivne kaasaaitamine meie ühiskonna arengusse. Kaks esimest tahku tulevad ellu justkui automaatsemalt ning see kolmas kipub vahel varju jääma. Osalemine Heateo tegemistes on mulle läbi aastate pakkunud võimalust teha asju, mida elus oluliseks pean ja on andnud hea tunde. Ligi kümme aastat on nii olnud ja tahaks ka tulevikus näha, et mingi osa elust kuulubki oma parimaid teadmisi ja oskusi vabatahtlikult ning ühiskonna heaks tööle pannes.
Ja Heateo inimesed või üldse inimesed, kes teevad midagi oma hingest ja südamest, tekitavad mingi vaikse sisemise austuse nende vastu. Selline seltskond mõjub innustavalt ja aitab südamega tegemise tunnet ka mul endal üleval hoida ja igapäevaellu kaasa võtta. See on ka peamine põhjus, miks soovitaksin teistel tulla ja kaasa lüüa.
Kas Heategu on selle aja jooksul ka muutunud? Või on muutunud ühiskond?
Eesti mõistes on kümme aastat pikk aeg! Muidugi on Heategu organisatsioonina läbi käinud juba pika teekonna ja kasvamisprotsessi, mis ei ole möödunud ka päris vigadeta. Nagu väike tammepuu kasvatab kõigepealt mitu aastat juurt sügavusse, siis ka Heateo suuremad viljad jäävad loodetavasti tulema veel kümne või ka saja aasta pärast koos võra tugevnemisega. See juure kasvatamise aeg on väga oluline ja usun, et eksisammud ja kobamised on kõik vajalikud olnud. Üks mu enda lähematest õppetundidest on Uuskasutuskeskuse pankrotti minek ja sealt välja tulemine – õnneks on see õnneliku lõpuga lugu.
Lisaks juurte kasvatamisele ja „õpipoisi aastatele“ usun, et Heategu on oma esimese kümne aastaga siiski päris palju ära teinud. Oleme kaasa löönud ligi 20 algatuse või organisatsiooni juures ning julgelt üle poole neist on täna elujõulised ja nende kasvamine ning võrsuvad viljad jäävad meiega nüüd loodetavasti pikkadeks aastaks. Ma arvan, et see on hea tulemus. Kui suudaksime ka edaspidi käivitada kasvõi 1-2 tugevat ja üle-eestilise mõjuga organisatsiooni või algatust aastas, lisaks see Eesti ühiskonda järgmise 10 aasta jooksul veel 10-20 selge visiooni ja strateegiaga ning asjatundlikult juhitud kodanikuorganisatsiooni. Igaüks neist aitaks läbimõeldud moel lahendada mõnda meie ühiskonna kitsaskohta ja panustada seeläbi tervema ning sidusama ühiskonna tekkesse.
Aga ajad lähevad edasi ja täna ei tegutse me vabasektoris enam nii üksi. Õnneks tuleb järjest rohkem uuenduslikke algatusi, organisatsioone – pinnas ja vajadus Heateo poolt pakutava nõustamise järele järjest suureneb. Me saame mõjutada seda, et lastekodude puhul ei mõelda täna enam vaid mänguasjade kinkimisele, vaid seatakse pigem küsimuse alla lastekodude süsteem. Selles on küll vähem loosungilisust, kuid rohkem sisu. Kui näeme vajadust puud praegu maha istutada, et aastate pärast oleks võimalik saaki korjata, siis me istutame need ära – need on pika vinnaga teemad, millel ei ole kohest tulemust.
Ja taustal on tärkav kodanikuühiskond, aktiivsete kodanike esiletõus. Puhtalt materialistliku mõtlemise osakaal on ehk vähenemas ja hakatakse juba küsima, kas ma ka saan ühiskonnale midagi anda? Hea pinnas Heateo Talendipangale – tööelus juba kogemusi omandanud nooremad ja vanemad professionaalid, kes soovivad tehtavast tööst saada midagi ka hingele. Lüüa kaasa kuskil, mis ei ole otseselt seotud raha teenimisega. Ütleks, et praegu on hea taganttuul saada juurde nii uusi sõpru kui toetajaid.
Mis on ikka samaks jäänud – Heateo unikaalsus on seisnenud paljuski ärisektori erinevate kompetentside toomises vabaühendustesse ja selle võrgustiku ülevalhoidmises. Heateo nõukogu on üks selle eredamaid näiteid – Hannes Tamjärv, Jaan Puusaag, Külli Lilleorg, Tarmo Jüristo, Artur Taevere, Vaiko Tammeväli, Taavi Jakobson. Ja samas on ärisektor oma toetusega Heateo tõhusat tiimi üleval hoidnud ja seeläbi Eesti ühiskonda rikkamaks muutnud. Ka tänast uuenenud meeskonda vaadates on väga hea, rahulik tunne minna vastu järgmisele kümnele aastale.
Jaga
