Kuidas haridusjuhid piire ületades õpivad ehk osalejate tagasiside praktikaprogrammile
Eesti haridusvaldkonnas on oluline luua võimalusi valdkondade vaheliseks õppimiseks ning koolijuhid hindavad seda kõrgelt, selgus sellel kevadel Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni õppekava lõpetanud Liis Ilula-Niinemetsa magistritööst.
Koolijuhtidel on kasvav roll haridusvaldkonna edendamisel ning seeläbi on nende professionaalse arengu ja õppimise vajadus oluline teema. Liis Ilula-Niinemets uuris magistritöös lähemalt, kuidas õpivad koolijuhid teiste valdkondade kaudu. Töö kirjeldab, kuidas koolijuhid haridusjuhtide praktikaprogrammis osaledes eraettevõtetes õpivad ning annab sissevaate teadmistesse ja oskustesse, mida ühe praktikalennu koolijuhid on saanud oma isiklikus ja professionaalses arengus rakendada. Magistritöö määratles koolijuhi õppimist praktikaprogrammis piiriülese õppimise teooriast lähtuvalt ning selgitas välja osalenud koolijuhtide tagasiside programmile.
Piiriülene õppimine (boundary crossing learning) tähistab õppimisprotsessi, kus õppija liigub professionaalse arengu nimel erinevate valdkondade vahel, arendades uusi sotsiaalseid suhteid, mis toetavad nii tema enda kui ka tema organisatsiooni arengut. Haridusjuhtide praktikaprogramm pakub suurepärase võimaluse piiriülese õppimise toimimise analüüsimiseks.
Et saada aimu, kuidas praktikaprogrammis osalenute õppeprotsess toimis ja milline on nende tagasiside sellele kogemusele, tegi autor intervjuud üheksa koolijuhiga, kes osalesid haridusjuhtide praktikaprogrammi teises lennus (2021. aasta kevadel). Poolstruktureeritud intervjuudega saadud andmed analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi põhimõtteid järgides.
Tulemustest selgus, et haridusjuhtide praktikaprogrammis osalenud koolijuhid tunnetavad, kuidas koolijuhtimine ning kogenud koolijuhtide võimalused ennast professionaalselt arendada, on tänapäeval hariduspoliitiliselt keskne teema. Haridusjuhtide praktikaprogrammi näol on tegemist olulise võimalusega kogenud koolijuhtidel õppida ja ennast professionaalselt arendada. Programmist saadud kogemused näitavad, et koole saab ja tuleb juhtida kui igat teist kaasaegset organisatsiooni ning Eesti haridusvaldkonnas on oluline luua võimalusi valdkondade vaheliseks õppimiseks. Sealjuures kinnitas uuring teadmist, et piire ületav õppimine on spetsialistide jaoks oluline.
Intervjueeritud koolijuhid tõid samal ajal välja, et muutused Eesti haridusvaldkonnas on suuresti koolijuhtide õlul ning enese pidev arendamine aitab küll kaasa muutustele üldistes haridusvaldkonna põhimõtetes, kuid vajaka on strateegilisemast lähenemisest. Ettepanekuna toodi, et haridusjuhtide praktikaprogramm võiks olla üheks kogenud koolijuhi kohustuslikuks õpiteeks. Võttes aga arvesse, et praktikaprogrammi esimestes lendudes osalesid juba motiveeritud ja õpihimulised koolijuhid, püstitas autor arutelu algatamiseks küsimuse, kas antud programm sobib kõigile Eestis ametis olevatele koolijuhtidele ning kas programm sellisel kujul saavutab eesmärgi, et kõikidesse koolidesse jõuaks kaasaegne juhtimisstruktuur.
Magistritöö praktiline väärtus on osalenute tagasiside, mis võimaldab haridusjuhtide praktikaprogrammi edasi arendada. Lisaks annab tööle väärtust piiriülese õppimise teooria ja selle õpimehhanismide olemuse avamine koolijuhtide õppimise kontekstis, pakkudes lisandväärtust juba olemasolevate teadmiste kõrvale.
Programm jätkab väärtuse loomist ja muutuste toetamist
Ann Leppiman, Heateo Haridusfondi koolijuhtimise valdkonna juht
Haridusjuhtide praktikaprogramm on edukalt toiminud viis aastat ning selles on osalenud üle 50 haridusjuhi. Teeme praegu ettevalmistusi kuuendaks hooajaks, kandideerimine on juba alanud!
Praktikaprogrammi ühe algatajana on meil väga hea meel esimese põhjaliku tagasiside-uuringu üle, mille Liis Ilula-Niinemets sellel kevadel oma magistritöö jaoks tegi. Liis võttis fookusesse praktikaprogrammi teise lennu ning vaatles nende kogemust piiriülese õppimise raamistikust lähtuvalt.
Uuringus osalenud koolijuhid olid praktikaprogrammis kolm kevadet tagasi, seega oli neil praeguseks tekkinud piisav ajaline distants, et hinnata programmist enda jaoks tõusnud kasu. Teeb rõõmu, et programm pakkus neile kui kogenud juhtidele vajalikke õppimisvõimalusi ning väärtuslikke võrdlusmomente täiesti teistsuguste organisatsioonidega.
Iga järgnenud hooaeg on toonud kaasa omad täiendused ja muudatused programmis. Aasta-aastalt on programmi arendatud eelmise lennu tagasisidest lähtuvalt. Haridusjuhtide praktikaprogrammi põhiolemus – 10nädalane praktika eeskujuliku juhtimiskultuuriga ettevõtetes, millele eelneb ja järgneb hulk toetavaid tegevusi nii koolijuhile kui praktikaettevõttele – on jäänud samaks, kuid lisandunud on näiteks tegevusi koolipidajatele ning ka osalejate ring on laienenud õppejuhtide näol.
Kaasaegsed haridusasutused vajavad võimekaid tippjuhte, kes suudavad luua ja eestvedada visiooni ning strateegiat, planeerida ressursse, juhtida edukalt iseennast, meeskonda ning väljakutseid ja muutusi. Kõiki neid kompetentse on haridusjuhtide praktikaprogrammis võimalik arendada. Ehkki programmi on tänaseks läbinud juba 10% Eesti koolijuhtidest, on potentsiaalseid praktikante veel nii üld-, kutse- kui alushariduse juhtide seas. Osalema on oodatud kõik haridusjuhid, kellel on tugev motivatsioon oma juhtimiskompetentse arendada ja haridusvaldkonnale pühenduda.
Haridusjuhtide praktikaprogrammi 6. lendu saab kandideerida kuni 20. augustini. Lisaks üld- ja kutseharidusjuhtidele on programm nüüd avatud ka alushariduse juhtidele (lasteaedade direktorid ning õppejuhid). Oma osalussoovist ja järgmiste sammude planeerimiseks anna endast märku: ann@heategu.ee.
Jaga
