Vooremaa intervjuu Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuhi Sirli Vijari praktikakogemusest Swedbankis

„Programm „Noored kooli“ on mind inimesena väga palju kujundanud, tänu sellele olen selline õpetaja ja õppejuht nagu ma olen. Läbitud haridusjuhtide praktikaprogramm on täiendav kiht selle peale,” rääkis Jõgevamaa Gümanaasiumi õppejuht Sirli Vijar Vooremaa ajalehele.

Tegemist oli haridusjuhtide praktikaprogrammiga, mida veavad Heateo sihtasutus ja Fontes. „Minu praktikaettevõtteks oli Swedbank,“ lausus Vijar. „Haridusjuhtidel on võimalik praktikal olla väga erinevates ettevõtetes. Nädal tagasi oli vahekokkuvõte, kõik haridusjuhid jäid oma praktikaga väga rahule. 10 nädalat praktikat ettevõttes on kindlasti väga asjalik.“ Programm algas novembris, lõpeb novembris.

Praktika, mitte koolitus

„Meie olime seitsmes lend, enne meid on haridusjuhid seal kuus aastat käinud,“ kirjeldas Vijar. „Ühest küljest on see pikk, aga teiselt poolt tõesti praktika, mitte koolitus. Peamiselt olin Tartu Swedbanki kontoris, aga käisin ka Tallinnas peakontoris, samuti Pärnu ja Rakvere kontorites.

Minu põhiülesandeks oli varjutamine ja osalemine koosolekutel. Materjalidega tutvumine, kuidas seal ettevõttes on juhtimine korraldatud. Samuti kohustuslikud koolitused töötajatele, mis on eeldus pangas töötamiseks.

Minu praktikaülesanne oli Swedbanki ühe üksuse juhtide tagasisidestamine, ma varjutasin kümmet tiimijuhti ka tiimikoosolekutel ja väiksematel koosolekutel ning üks-üks kohtumistel. Praktika lõpus andsin tagasisidet, mis ma nägin ja mida ma märkasin, kuidas juhid tagasisidestavad oma töötajaid ning andsin soovitusi tuleviku vaates,“ rääkis Vijar.
„Kui oli koosolekuid, kus ma sain anda ideid ja mõtteid, eelkõige kliendivaatest, siis ma seda tegin,“ kinnitas Vijar.

„Lühendite kasutamine ei saanud takistuseks, sest esimestel päevadel tehti mõned lühendid mulle selgeks, nii et ma sain aru, millest jutt. Samas ei olnud detailideni koosoleku sisu mõistmine minu praktika eesmärk. Pigem vaadata, kuidas inimesi juhitakse ja kuidas süsteemselt käivad juhtimisprotsessid Swed-bankis. Sisu mõistmine lõpuni ei olnud kõige olulisem.

Mis puudutab küsimust, kas juht peab olema alati oma valdkonna spetsialist, siis arvan, et ei pea. Kindlasti oleneb see juhtimistasandist, mida madalama astme juht, seda rohkem sa pead oma spetsialisti mõistma, mida kõrgem juht, seda rohkem on vaja juhile vajalikke omadusi ja oskusi ning spetsiifika mõistmine ei ole enam nii oluline.“

Kui palju oli äratundmist, et ka Swedbank kasutab sinu proovitud juhtimispõhimõtteid?
„Pigem oli äratundmist palju, sellist „ahhaad“, mida ma ei ole kunagi näinud, kogenud, mõelnud, seda oli seal pigem vähem,“ nentis Vijar. „Vahet ei ole, kas ettevõte tegeleb pangandusega, koristusteenustega, haridusega, inimeste juhtimine on ikkagi töö inimestega, olenemata tegevusalast. Äratundmist oli isegi võib-olla üllatavalt palju.“

Mõtteid terve vihikutäis

Sirli sõnul sai ta nende kuude jooksul kinnituse, et on õigel teel.
„Jaa, kindlasti. See oli ka üks põhjuseid, miks ma praktikaprogrammi läksin, et saada sellist kõrvalvaadet, kas me oleme õigel teel, kas meie tempo on piisav, et ajaga kaasas käia või peaksime tempot alla võtma või juurde panema. Kinnitust ma sain, et me oleme õigel teel ja tempot peab kindlasti hoidma, et me suudaks oma õpilasi tänapäeva tööandjate jaoks ette valmistada.“

Küsimusele, kas ta on juba AI-assistendi endale abiks seadistanud, vastas Sirli:
„Päriselt ei ole veel, aga üha tihedamini kasutan AI-d küll. Ma tean, et Swedbankil on oma ChatGPT, et tagada ettevõtte turvalisus ja andmekaitse.

Swedbankil on kolm lihtsat väärtust: „Avatud, lihtne ja hooliv“. Sellised nad ongi. Minu fookus oli inimeste arengul ja need väärtused olid selles läbivad. Ka minuga oldi avatud ja avameelne ettevõttest ja kogemustest rääkides. Kindlasti ei jaganud nad sealjuures minuga pangasaladusi.

Mõtteid, mida ma praktikalt kaasa võtsin, on terve vihikutäis, neid jätkub kindlasti mitmeks aastaks, et neid enda sees setitada. Muutused minus kui juhis ei tule sõrmenipsuga, see hakkab alles ajas vormuma ja kooruma, kuidas see praktika mind mõjutas ja hakkab mind kui juhti kasvatama.

Samas on juhtimine ajas muutuv. Kui ma täna saan teada, kuidas olla nüüdisaegne juht, siis see ei pruugi kehtida järgmised 30 aastat. Kui ühiskond muutub, siis juhtimine ka muutub ja sellepärast on pidevalt vaja koolitusi, et juhid ise ka edasi areneks. Näiteks Swedbankis on oktoobrist 2019 uus juht Jens Henriksson, kes esitas uued, täiendatud juhtimissuunad. Mulle tundub, et sellega sai juhtimine veel selgemaks ja süsteemsemaks. Juhtimispõhimõtted ja inimeste arengu toetamine on neil väga hästi läbi mõeldud. See on imetluskoht, mida pangast kaasa tuua, et seda siis ka oma asutuses rakendada.“
Vooremaa lugejatel soovitab Sirli Vijar nautida maikuud ja ööbiku laksutamist. Me ise saame Eesti elu siin mõnusaks teha, hoiame meeled rõõmsad ja oleme üksteise vastu sõbralikud ning heatahtlikud.