10 aastat NULA: ideedest lahendusteni, kogukonnast liikumapanevaks jõuks

26. märtsil tähistasime Kai kunstikeskuses toimunud konverentsiga NULA inkubaatori 10. sünnipäeva. Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge võttis avasõnas kokku inkubaatori kümne aasta teekonna.

Pirkko avas NULA teekonna läbi piltide, videote ja algatuste lugude, tuues esile nii olulisemad edusammud kui ka väljakutsed, millega nende aastate jooksul on silmitsi seistud. Nii joonistus selgelt välja, kuidas ideedest on samm-sammult kasvanud toimivad lahendused ning kuidas programmi ümber on kujunenud tugev kogukond.

Kümme aastat tagasi sündis NULA inkubaator lihtsast mõttest: kui näed ühiskonnas probleemi, siis ära jää kõrvalt vaatama, vaid proovi seda lahendada. Täna on sellest kasvanud üks Eesti olulisemaid sotsiaalse innovatsiooni käivitajaid. Selle aja jooksul on NULA inkubaatorisse esitatud 805 ideed, programmis on osalenud 92 algatust ning nende käivitamiseks on Kodanikuühiskonna sihtkapitali poolt jagatud 665 000 eurot stardiraha.

NULA kümne aasta teekonnast annab põhjalikuma ülevaate ka värskelt valminud raport.

2016 – kas ideid üldse tuleb?

Esimene aasta algas suure teadmatusega – kas inimesed tulevad oma ideedega välja? Tulid ja kohe väga tugevalt. Sündisid väga mõjusad algatused, nagu Perepesad, Topsiring ja Vaikuseminutid.

Oluline roll oli ka avalikul arutelul. Koos Eesti Päevalehega käivitatud arvamuslugude sari tõi ühiskondlikud probleemid laiema publiku ette ning aitas ideid nähtavaks teha. Üks neist – Kaja Kallase kirjutatud arvamuslugu ema- ja isapuhkuse erinevusest viis hiljem isegi seaduse muudatuseni.

NULA töötoad toimusid Kultuurikatlas ning hooaja jooksul esitati 85 ideed, millest inkubaatorisse valiti 7 tiimi.

2017 – õppimine läbi tegemise

Teisel aastal ei piirdutud enam ideede arutamisega, vaid neid hakati teadlikult testima ja arendama.

Inkubaator kasvas kuue kuu pikkuseks ning töötoad toimusid Wise’i ruumides. Samal aastal sündis ka NULA visuaalne identiteet, mille autor on disainer Jaakko Matsalo, kes pälvis mõned aastad hiljem ka presidendilt aasta vabatahtliku tunnustuse. Jaan Apsi koolitusest sai üks NULA alustalasid, mis aitab algatustel oma mõju teadlikult mõõta. Programmi lisandus tugev mentorlus ning alustati koostööd Fontesega tiimide arendamisel.

2018 – ideest süsteemseks lahenduseks

Kolmandal aastal tugevnes koostöö erasektoriga ning tiimid said lisatuge ka disaineritelt – näiteks aitasid Pipedrive’i disainerid algatustel oma ideid selgemalt sõnastada.

Inkubaatorit tutvustavad inspiratsioonipäevad toimusid nii Tallinnas kui Tartus ning programm jätkus Wise’i ruumides. Hooajal esitati 79 ideed ja inkubaatorisse valiti 7 tiimi.

2019 – professionaalsus ja jätkusuutlikkus

Kui alguses vedas ideid eest entusiasm, siis nüüd tuli arusaam, et ainult heast tahtest ei piisa. Algatused pidid muutuma professionaalseks ja jätkusuutlikuks.

Köömen on üks hea näide sellest muutusest. Sotsiaalne ettevõte, mis pakub toitlustusteenust ja loob töövõimalusi rändetaustaga inimestele, on tänaseks pakkunud sadu toitlustusi ning loonud reaalseid võimalusi eneseteostuseks.

Samal ajal hakati rohkem panustama ka NULA nähtavusse ning sündisid esimesed videolood, mis aitasid ideid laiemale publikule tutvustada. Inspiratsiooniseminarid toimusid lisaks Tallinnale ja Tartule ka Narvas. Algusest peale on tiimid oma algatuste pitche teinud ka Arvamusfetivalil, see traditsioon ka jätkus. 

Hooajal esitati 82 ideed ja inkubaatorisse valiti 10 tiimi.

2020 – kriis ja kohanemine

2020. aasta tõi kaasa suure muutuse. COVID sundis programmi kiiresti kohanema ning NULA kolis veebi. Inspiratsiooniseminarid, töötoad ja kohtumised toimusid ekraanidel, kuid programm ei jäänud pausile.

Samas toimusid ka olulised läbimurded. Keeruline aeg kiirendas koostööd ning näiteks Asendusõpetajate programm sõlmis koostöö riigiga, mis aitas lahendusel jõuda järgmisele tasemele.

Uute algatuste seas oli näiteks Helge Kool, mis aitab koolidel paremini mõista õpilaste vaimset heaolu ning toetada sekkumisi andmepõhiselt.

Sel perioodil loodi ka NULA uus illustratsiooni- ja disainikeel, mille autor on Kadri-Maria Külaots ning valmisid ka lühikesed videoklipid koos Taavet Hinrikuse, Eia Uusi ja Helena Lotmaniga. 

2021 – kasv ja tunnustus

Järgmisel aastal kasvas NULA nii sisuliselt kui ka mõjus. Programm pälvis Eesti ettevõtlusauhindade galal ettevõtluse edendaja tunnustuse ning inkubaatorisse valiti rekordarv algatusi (10). 

Üha selgemaks sai ka NULA roll – mitte ainult ideede käivitaja, vaid süsteemsete muutuste toetaja, kes aitab tuua kokku erinevad sektorid ja viia lahendused päriselt ellu.

Esmakordselt saadeti välja ka NULA uudiskiri, mis aitas kogukonda paremini hoida ja kaasata. Hooajal esitati 89 ideed ja inkubaatorisse valiti 11 tiimi.

2021. aastal läbis inkubaatori algatus Kõnnime Koos, mis keskendus liikumisharjumuste kujundamisele ja inimeste kokku toomisele läbi ühiste jalutamiste. Kuigi algatus tänaseks enam aktiivselt ei tegutse, aitas see oma tegutsemisajal muuta inimeste hoiakuid ning käivitas mitmeid jalutusgruppe, mis jätkusid ka pärast projekti lõppu.

2022 – kas sellisel ajal on üldse NULAt vaja?

Ukraina sõja algus tõi kaasa uue küsimuse: kas ühiskondlike algatustega tegelemine on sellisel ajal üldse prioriteet?

NULA vastus oli selge – just nüüd on seda kõige rohkem vaja. Programm jätkas, tugevdas koostööd meediaga ning tõi ühiskondlikud teemad veelgi enam fookusesse.

Samal aastal käivitati ka podcast „Mis on pildil valesti?“, mis avas ühiskondlikke probleeme uue nurga alt ning tõi NULA lood ja teemad laiema publikuni.

Hooajal esitati 73 ideed ja inkubaatorisse valiti 10 tiimi. 

Üheks näiteks on Arusaamise agentuur, mis keskendub lihtsas keeles suhtlemisele. Algatus on aidanud organisatsioonidel muuta oma sõnumeid arusaadavamaks, lihtsustanud sadu tekste ja koolitanud sadu inimesi selgema keele kasutamises.

2023 – suurem haare ja uued partnerid

NULA kasvas edasi ning sai juurde uusi partnereid. Luminori liitumine võimaldas teha kampaaniaid suuremalt ja jõuda laiema publikuni.

Kasvas NULA kogukonna roll ning järjest rohkem panustasid programmi ka vilistlased ise.

Inkubaatorist tõusis lendu algatus Logopesa, mis pakub logopeedidele ja peredele tööriistu laste kõne arendamiseks. Algatus on loonud lahenduse, mis aitab spetsialistidel ja lapsevanematel paremini koostööd teha ning viia harjutused ka kodusesse keskkonda.

Hooajal esitati 67 ideed ja inkubaatorisse valiti 10 tiimi.

2024/2025 – rekordid ja süvenemine

Programm pikenes 9-kuuliseks, mis andis tiimidele rohkem aega oma ideid arendada ja testida.

Käivitus videopodcastide sari, kus arutleti ühiskondlike teemade üle koos erinevate mõtlejate ja praktikutega. Külaliste seas olid näiteks Kersti Kaljulaid, Kristi Saare ja Grete Arro.

Ideede arv jõudis rekordini – esitati 102 ideed.

Inkubatsiooni läbisid ka mõjukad algatused, näiteks Vägivallavabaks, mis on tänaseks kaasanud 21 organisatsiooni ja mõjutanud ligi 29 000 töötajat.

2025/2026 – kogukond kui suurim väärtus

Kümnendaks aastaks on NULA suurim tugevus kogukond. Inkubaatorisse esitatakse jätkuvalt kümneid ja kümneid tugevaid ideid ning programm areneb edasi.

Algatajad, mentorid, partnerid ja vilistlased moodustavad võrgustiku, kus ideed ei konkureeri, vaid toetavad üksteist. NULA ei ole enam ainult programm, vaid kogukond, mis aitab ideedel kasvada ja kanda ka pärast inkubaatori lõppu.