Teibi Torm: Hariduses on nii palju võimalusi midagi luua

Viimasest intervjuust sinuga on möödas seitse aastat tagasi. Siis oli ASÕPiga liitunud 18 kooli, asendusõpetajate andmebaasis oli veidi üle 200 inimese. Milliseks organisatsiooniks on ASÕP nende seitsme aastaga kasvanud?

ASÕP on kasvanud kiiresti arenevaks ja paindlikuks sotsiaalseks ettevõtteks, kes otsib pidevalt uusi lahendusi, mis oleksid koolidele ja haridusele kasulikud. Asendusõpetajate teenus seisab täna kindlalt jalgadel – ASÕPi partneriteks on 494 kooli ja lasteaeda ning üle 5000 asendusõpetaja. 

Haridusfondi toel valminud infosüsteem võimaldab meil vahendada 4000–5000 asendustundi kuus ning umbes 90 protsendil juhtudest leiab süsteem asendaja automaatselt. Pärast infosüsteemi avamist kahekordistasime asendustundide mahu. Oleme Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner – algul COVID-kriisis, nüüd eestikeelsele õppele üleminekul.

Seitsme aastaga on meie fookus laienenud. Õpetajate järelkasvuga tegelesime ka varem, kuid täna teeme seda palju süsteemsemalt ja jõulisemalt, sest õpetajate puudus ei ole leevendust leidnud. On koole, kus põhikooli lõpuklasside õpilastel ei ole praegu, septembri lõpus, ikka veel matemaatikaõpetajat  ja lahendust ei paista. Näeme seda ka oma tellimustest: üha sagedamini teeme pikaajalisi asendusi, sest õpetajat lihtsalt ei ole. Lähiaastatel probleem süveneb, sest eestikeelsele õppele ülemineku käigus lahkub ametist veel õpetajaid.

Seepärast panustame täna suure osa oma energiast kasvuprogrammi, mille eesmärk on tuua koolidesse kvalifitseeritud ja oskuslikke õpetajaid. Oleme alustanud ka ettevalmistusi, et viia ASÕPi mudel Lätti ja Leetu.

ASÕP alustas asendusõpetajate vahendamisest, kuid nüüd toote kasvuprogrammi kaudu kooli- ja lasteaiaõpetajaks ka karjääripöörajaid. Mida näitab selline laienemine Eesti koolide vajaduste ja õpetajate puuduse tegeliku ulatuse kohta?

Igal aastal on meie koolidesse vaja ligikaudu 1000 uut õpetajat ja kaks kolmandikku neist on karjääripöörajad. Küsimus on selles, kuidas saaks neist kiirelt ja tõhusalt väga head õpetajad. See ongi küsimus, millega meie tegeleme.

Meie jaoks on kvalifikatsioon ülioluline. Kasvuprogrammi tuum on anda inimestele praktilised õpetamise oskused ja viia nad õpetaja kutseni. Me ei taha lihtsalt täita tühja ametikohta – tahame, et igast osalejast saaks õpetaja, kes oskab päriselt õpetada.

Puudus on suur ja süveneb. Eestis on 4484 õpetajat ehk 26 protsenti kõigist ilma nõutud kvalifikatsioonita. Matemaatikaõpetajatest on üle poole 50-aastased või vanemad. Veel juuli lõpus otsisid koolid üle Eesti 134 õpetajat, neist 26 matemaatikaõpetajat. 

Ülikoolid teevad õpetajate koolitamisel head ja olulist tööd. Meie nišš on aga magistrikraadiga karjääripöörajad – pikaajalise töökogemusega inimesed, kellel on pere ja kes peavad samal ajal tööl käima. Nende jaoks ei ole teine magistriõpe esmane valik. Nad soovivad praktilist ja toetatud teed õpetajaks ning tööriistu, millega saab klassis kohe alustada.

Just seda kasvuprogramm pakub. Me leiame need inimesed üles ja aitame neil teha otsuse õpetajaks hakata. Toetame neid sobiva kooli leidmisel ja anname neile väga praktilised tööriistad: õpetamise metoodika, õpetaja tööraamatu ja mentori. Lõpuks viime nad õpetaja kutseni. Teeme seda koostöös ülikoolidega: ülikoolide õppejõudud on koolitajateks ja tööraamatuid retsenseerivad Tallinna Ülikooli ainedidaktikud.

Huvi on suur: igasse lendu kandideerib üle 170 inimese. Need on inimesed, kes on juba midagi elus saavutanud – insenerid, juristid, filoloogid, ettevõtjad – ja tahavad nüüd anda edasi seda, mida nad oskavad.

Lasteaedades nägime sama pilti. Seepärast käivitasime 2025. aastal koos Tallinna linnaga lasteaiaõpetajate kasvuprogrammi, mille kaudu on lasteaedadesse tööle asunud 47 inimest.

Üks ASÕPi algne eesmärk oli anda inimestele võimalus proovida õpetajatööd ja avastada enda jaoks uus karjääritee. Kui paljud asendusõpetajad või kasvuprogrammis osalejad lõpuks püsivalt kooli tööle jõuavad?

Asendusõpetamise kaudu on aastatel 2019–2025 läinud püsivalt õpetajaks vähemalt 109 inimest – need, kellest me teame. Tegelik arv on kindlasti palju suurem, sest sageli pakub kool asendusõpetajale püsivat kohta ja meieni see info ei jõuagi. See näitas, et huvi õpetajatöö vastu on olemas, aga ilma koolituse ja toeta jõuab õpetajaks vähe inimesi. Nii sündiski kasvuprogramm.

Kasvuprogrammi kaudu on koolidesse ja lasteaedadesse tänaseks tööle asunud kolm lendu õpetajaid, kokku 189 uut õpetajat. Teise lennu 62 õpetajat said tööd 51 koolis ja ligi 5000 õpilast sai endale õpetaja. Teise lennu osalejad esitavad sel sügisel oma õpetaja kutse taotluse. Kolmanda lennu õpetajad on matemaatika-, eesti keele ja eesti keel teise keelena õpetajad Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Eestis lahkub ligi veerand alustavatest õpetajatest esimese tööaasta jooksul. Pikaajalist statistikat meil veel ei ole, kuid meie eesmärk on, et iga osaleja püsiks koolis ja jõuaks õpetaja kutseni  ja selleks teeme kõik.

Meie osalejate lugudel on üks ühine joon. Kunagi on olnud unistus õpetada, kuid elu on läinud teist rada. Nüüd, veidi vanemana, tunnevad nad, et tahaksid töötada inimestega ja et nende tööl oleks mõju – ning tulevad tagasi õpetamise juurde. Üks meie matemaatikaõpetaja, kes töötas varem IT-valdkonnas, kirjeldas, et istuvast ja üsna üksildasest tööst jäi tal puudu inimlikust kontaktist. Olla inimeste keskel, päriselt lapsi aidata ja anda endast midagi teistele,  just see motiveerib ja inspireerib meie õpetajaid.

Õpetajate puudusest räägitakse palju, kuid selle kõrval on sama oluline küsimus, kuidas aidata uutel õpetajatel koolis püsida. Millist tuge karjääripöörajad kõige rohkem vajavad ning kus kipuvad praegu suurimad raskused tekkima?

Esimene aasta on kõige raskem. Karjääripööraja on tavaliselt 45+ kogenud spetsialist, kes on harjunud olema oma töös hea. Ja siis seisab ta klassi ees, kus 28 õpilast ei kuula, ning tunneb end järsku algajana. Meie osalejad ütlevad: „Ma saan aru, milline õpetamine peaks olema, aga minu õpilastega ei saa neid meetodeid kasutada“ ja „Ma kulutan tunde materjalide otsimisele ja olen läbipõlemise äärel“.

Selles kohas otsustatakse, kas inimene jääb või lahkub. Meie jaoks ei piisa sellest, et inimene kooli tööle jõuab – oluline on, et temast saaks hea õpetaja. Seepärast on programm väga praktiline: kesksel kohal on klassijuhtimine, õpetamise metoodika ja mentorlus, kus kogenud õpetaja on uue kolleegi kõrval esimestel kuudel. Programm kestab 15 kuud, sisaldab 350 akadeemilist tundi ja lõpeb õpetaja kutse taotlemisega.

Uus ja väga oluline tööriist on õpetaja tööraamat – meisterõpetajate loodud samm-sammuline juhend, kuidas õpetada 4.–9. klassis matemaatikat, eesti keelt ja eesti keelt teise keelena. See annab alustavale õpetajale kindluse ja vabastab tema aja kõige tähtsama jaoks: laste jaoks.

Meile on väga oluline ka koostöö kooliga. Kui kool võtab uue õpetaja vastu kolleegina ja pakub talle mentorit, on alustamine hoopis teistsugune. Seepärast alustame koolidega koostööd järjest varem.

ASÕP on tänaseks teinud koostööd sadade koolide ja lasteaedadega. Mida olete selle aja jooksul õppinud Eesti haridusasutuste juhtimise ja nende tegelike vajaduste kohta?

Koolijuhtidel on palju olulisemat teha kui asendajate otsimine. Sageli on see töö jagatud mitme inimese vahel, kuid õpetajate puuduse tõttu on asendajaid ikka raske leida. Mida vähem aega kulub korraldusele, seda rohkem jääb seda inimestele.

Näeme, et koolijuhid julgevad ja tahavad järjest enam kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Koolijuhtimine vajab neid veelgi rohkem, et lihtsustada igapäevast korraldustööd.

Õpetajate puudus peidab end sageli ülekoormuse taha. Paljudes koolides ei ole tühja klassi, aga on õpetajad, kes annavad kolleegi tunde oma töö kõrvalt. See kulutab inimesi ja lõpuks nad lahkuvad.

Kõige suurem murekoht on aga see, kui erinevalt koolid uut kolleegi vastu võtavad. Mõni koolijuht tegeleb sellega tipptasemel, teises koolis jääb alustav õpetaja täiesti üksi. See mõjutab väga tugevalt, kas õpetaja jääb ametisse või lahkub. Seepärast oleks koolijuhtidel vaja rohkem aega, et oma inimestega tegeleda – praegu on seda liiga vähe.

Viimane inimarengu aruanne rõhutas, et Eesti hariduse tulevik ei sõltu üksnes õpetajate arvust, vaid ka sellest, kuidas olemasolevaid inimesi ja teadmisi koolide vahel paremini jagada. Kas asendusõpetajate süsteem võiks tulevikus olla osa laiemast lahendusest, mis aitab tagada kvaliteetse hariduse igale lapsele sõltumata tema elukohast?

Kindlasti. Asendusõpetajate võrgustik on juba praegu ühiselt kasutatav ressurss: üle 5000 inimese, kelle poole saab pöörduda iga liitunud kool ja lasteaed, olgu see Tallinnas või Ida-Virumaal. Väikesel koolil ei ole mõtet hoida oma asendajate reservi, aga ühine süsteem teeb selle võimalikuks.

Sama loogika kehtib teadmiste kohta. Õpetaja tööraamat koondab meisterõpetajate kogemuse ja teeb selle kättesaadavaks igale alustavale õpetajale, sõltumata sellest, kas tema koolis on kogenud aineõpetajat, kes teda juhendaks. Piloodi järel tahame anda tööraamatule ligipääsu kõigile alustavatele õpetajatele.

Meie siht on 2030. aastaks kujundada kasvuprogrammist püsiv ja skaleeritav tee kvalifitseeritud õpetajaks, mis ühendab värbamise, koolituse, mentorluse ja praktilised tööriistad. Et see oleks võimalik, vajame partnereid, kes usuvad, et iga laps väärib head õpetajat.

Oled hariduses juba palju algatanud ja muutnud – kas oled kunagi tõsiselt kaalunud väljaspool haridust midagi olulist korda saata? Mis sind selle äärmiselt keerulise valdkonna juures endiselt sütitab?

Olen hariduses tegutsenud üle 20 aasta, 2017. aastal sündis ASÕP.

Mind on kogu elu kirglikult huvitanud rohepööre – paar aastat tagasi läbisin isegi rohepöörde mikrokraadi. Kui mul oleks rohkem aega, teeksin kindlasti ka selles valdkonnas midagi. Aga hariduses on nii põnev ja siin on nii palju võimalusi midagi luua.

Mind sütitab elus eelkõige ettevõtlus – see on mulle väga omane. Hariduses on palju väljakutseid ja võimalus neile kaasa mõelda ning luua uusi lahendusi on minu jaoks väga põnev.

Mind kriibib sügavalt see, et me teame täna teaduslikult, kuidas õpetada paremini, kuid see kõik ei jõua meie lasteni. Me anname oma kallid lapsed aastateks õpetajate kätte. Just seepärast on meil vaja häid õpetajaid – ja seda, et hariduse fundamentaalsed uuendused jõuaksid päriselt klassiruumi. See mind sütitabki.

ASÕP numbrites

494 liitunud kooli ja lasteaeda (2019. aastal 18)

5369 asendusõpetajat andmebaasis (2019. aastal veidi üle 200)

üle 135 000 asendustunni koolidele ja lasteaedadele

üle 300 uue õpetaja on ASÕPi kaudu jõudnud kooli ja lasteaeda