Pirkko Valge: heategevus kui teraapia
Me elame praegu ulmelisel ajahetkel, kus meie lähistel toimuvad kirjeldamatud sündmused. Sõda Ukrainas paneb kohati oma raskusega tarduma, seab küsimärgi alla kõik igapäevase ja paneb esitama eksistentsiaalseid küsimusi, miks ja mida me siin üldse teeme. Nähes kaadreid Ukrainas toimuvast, tekib tunne, et rääkima peab, aga samas tunduvad kõik sõnad oma mõtte kaotanud. Ühel hetkel loevad ainult teod. Sellest on saanud omamoodi teraapiavorm.
Kui varem jalutasime, tegime tervisesporti selleks, et ennast vaimselt ja füüsiliselt vormis hoida, siis täna on paljude jaoks oluliseks saanud vabatahtlik tegevus. Sünnivad uued vabaühendused, kes praktilisi abivajadusi rahuldavad ja lihtsalt paljud sõpruskonnad on asunud tegudele.
Sündmused Ukrainas on näidanud, kui suured on meie südamed ja kui palju suudame koos tegutsedes ära teha. Ja kui palju on neid inimesi, kes on valmis aitama. Et aitamist hõlbustada, avasime annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ Ukraina-teemalise alamlehe, kus koguvad annetusi erinevad organisatsioonid. Äsja välja kuulutatud Heateo Haridusfondi teisel perioodil oleme valmis toetama Ukrainast saabunud pagulaste õpingute jätkamist. Mitmed algatused, kellesse me oleme panustanud, teevad oma samme – tõlgivad oma lahendusi ukraina keelde (Alpa Kids), palkavad ukraina keelt kõnelevaid nõustajaid (Peaasi), toetavad Ukrainast Eestisse saabunud peresid oma tegevuste läbi (Lapse Heaolu Arengukeskus). Ja muidugi Heateo kogukonnas olevad organisatsioonid ja inimesed, kes on panustanud rekordilisi summasid. Näiteks Bolt, mis on panustanud Ukraina erinevate vajaduste katmiseks juba kuus miljonit eurot.
Tehes kõike seda, ei saa me unustada Eesti oma inimesi ja murekohti. Need küsimused, et kas teha midagi Ukraina heaks ja kas teha midagi selleks, et lahendada pikaajalisi ühiskondlikke probleeme Eestis, ei pea üksteist välistama. Jätkuvalt on vaja teha mõlemat. Siia saabunud Ukraina pered on olulised ja olulised on need inimesed Eestis, kelle puhul sõda on ainult võimendanud muresid, mis neid juba enne seda kiusasid. Henrik Kalmet kirjeldas seda dilemmat nii: „Vastupidi – on vaja elada, et veel kriipivamalt mõista, millest kõigest inimesed Ukrainas on ilma jäetud, et see kontrast tuletaks meile pidevalt meelde nende kaotuste tohutut suurust.“
Selles emotsioonide virr-varris kuulutasime välja Heateo Haridusfondi teise perioodi, mis tuleb veel suurema mahuga kui esimene. Me oleme erakordselt rõõmsad ja tänulikud selle võimaluse eest. Mure õpetajate järelkasvu pärast, koolijuhtimise kvaliteedi tõstmine ja õpilaste arengut puudutavad teemad ei lahene üleöö ja järjepidev panustamine loob aluse suurte muutuste sünniks. Meil on hea meel astuda järgmine samm sellel teel. Koos meie kogukonna ja inimestega, kes on Heateo ümber. Teid veel rohkem hinnates ja oma tööst veel rohkem hoolides,
Pirkko Valge
Heateo tegevjuht
Jaga
