Heateo Haridusfond kasvas kahekordseks ja seadis fookuse teravamaks
Heateo Haridusfond alustab oma teist perioodi täienenud toetajaskonna ning lausa kahekordistunud eelarvega. Kolme aasta jooksul panustab fond Eesti üldhariduse sõlmküsimusi lahendavatesse algatustesse kaks miljonit eurot. Kuidas esimene periood läks ja milliseid ideid uuel perioodil ootame, annab ülevaate fondi portfellijuht Kadri Väljaste.
Kolme tegevusaastaga on Heateo Haridusfond tõestanud end mitmes erinevas rollis – lisaks haridusalgatuste toetamisele ja neisse investeerimisele oleme ka ise uusi algatusi käivitanud. Eelmise kolme aastaga panustas Heateo Haridusfond miljon eurot algatustesse, mis tõid Eesti koolidesse ligi 200 uut õpetajat ja andsid õpilastele edaspidiseks eluks kasulikke oskusi. Kokku toetasime 15 algatust, mis jõudsid 80% Eesti koolidest ja millest sai osa ligi 40 000 õpilast.
Oleme kaardistanud haridusvaldkonna juurprobleemid ning leiame, et Heateo Haridusfondi mõju on suurim, kui läheneme mitmetasandiliselt. Seega ootame ideid, mis lahendavad sõlmküsimusi Haridusfondi fookusteemades: koolijuhtimise kvaliteet, õpetajate järelkasv, õppima õppimine.
Koolijuhtimine on fondi üks fookusteemasid juba teist perioodi järjest. Tean õpetajana töötamise kogemusest, kui suur on juhi roll koolikeskkonna kujundamisel. Kaasaegsetest praktikatest lähtuv koolijuht saab koolist luua arengut toetava keskkonna, kus on hea sisekultuur ning õpetajatel soov töötada. Sama toimib ka vastupidi: kui koolijuht ei ole eriti uuenduslik, võib kannatada kooli sisekliima ning suureneda õpetajate lahkumine. Eesti koolijuhid on valdavalt välja kasvanud õpetajaskonnast ning OECD riikidega võrreldes oluliselt staažikamad, samas ka haritumad. Selleks, et koolijuhid saaksid seista haridusuuenduste eesotsas, tuleks muuta nii koolijuhtide värbamine kui arengu toetamine kogu elukaare vältel süsteemsemaks.
Teine teema, mis on samuti eelmisest perioodist üle kandunud, on õpetajate järelkasv. Eesti õpetajaskond on kiiresti vananev, üle poole õpetajatest on 50-aastased või vanemad. Lisaks tekitab muret, et üle poole alustavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsioonile. Otsime lahendusi, mis toovad haridusvaldkonda uusi võimekaid inimesi. Teisalt oleme avatud innovaatilistele lahendustele, mis aitaks õpetaja rolli ümber mõtestada.
Kolmas fookusteema on uus: õppima õppimine. Kuigi õpioskuste kujundamisest on juttu nii riiklikus õppekavas kui haridusvaldkonna arengukavas, ei ole õpipädevuste kaasaegne teaduspõhine arendamine levinud kaugeltki mitte kõigis Eesti koolides. Ideaalis jõuame ühel hetkel olukorda, kus eksamiteks tuupimise asemel on kõigis Eesti koolides kujundatud õppeprotsess selliselt, et õpilane on võimeline õpitut mõtestama ning tal on võimalus kujundada oma personaalne õpitee. Selleks ootame uuenduslikke õppeprotsessi muutvaid ideid, mis võtaksid fookusesse õpilaste ennasjuhtivuse ja õpistrateegiate arendamise ning arengule suunatud mõtteviisi juurutamise.
Lisaks fookusvaldkonda sobitumisele peame oluliseks argumenteeritud ja andmetega tõestatud probleemi kirjeldust. Toetame uuenduslikke lahendusi, mis tegutsevad teaduspõhiselt ning suudavad positiivselt mõjutada paljusid Eesti koole. On oluline, et algatusel oleks võimekas eestvedaja ja tugev meeskond ning idee jätkusuutlikust rahastusmudelist.
Saamata jätta reageerimata maailmas toimuvale eraldame 5% fondi mahust ehk 100 000 eurot Ukraina sõjapõgenikest laste haridustee toetamiseks. Otsime algatusi, mis toetavad Ukrainast siia saabunud koolilaste haridustee jätkamist ning aitavad neil paremini Eesti haridussüsteemi sulanduda.
Täpsem info idee esitamise kriteeriumite ja hindamisprotsessi kohta on toodud välja Heateo kodulehel: heategu.ee/haridusfond. Kel jäi aga juba praegu midagi kripeldama, siis võtke julgelt minuga ühendust kadri@heategu.ee ning arutame asjad läbi.
Kadri Väljaste
Heateo Haridusfondi portfellijuht
Jaga
