Hariduse tippjuhid väärivad tippudele vastavat arengutuge

Heateo Haridusfondi soovil kaardistas Kantar Emor Eesti kohalike omavalitsuste kui koolipidajate hetkeseisu – milline on hariduselu suunajate taust, tööülesanded ning kuidas nad oma vastutusalas olevate haridusasutuste juhtide arengut toetavad.

Pikaajalise haridusleppe läbirääkimistega on käivitunud kauaoodatud dialoog väga põhimõtteliste teemade üle, mille lahendamine on kogu haridusmaastiku tuleviku jaoks oluline. Hea meel on näha, et õpetajate töö- ja palgatingimuste kokkuleppimiseks käivitatud protsess ei piirdu üksnes aruteluga õiglase palganumbri üle, vaid vaadatakse lähemalt nii õpetajate koormuse, karjäärivõimaluste kui ka  hariduse rahastamise murekohti. Selleks, et töö haridusvaldkonnas oleks atraktiivne valik parimatele talentidele, on õige aeg vaadata üle erinevate osaliste rollid, õpetajatest koolijuhtide- ja pidajateni ning teha ka seal vajalikke ja edasiviivaid uuendusi.

Hariduse suured väljakutsed − õpetajate leidmine ja hoidmine, muutunud õpikäsituse rakendamine, erinevate vajadustega õpilaste toetamine − on kõige vahetumalt koolijuhtide kui hariduse tippjuhtide laual. Kuid selleks, et koolijuht saaks oma tööd hästi teha, on meil vaja ka oskuslikke koolipidajaid ehk kooli omaniku esindajaid, olgu kool siis riigi-, kohaliku omavalitsuse või eraomandis. Hea koolipidaja loob kohaliku tasandi haridusvaldkonna arengukava ning selle elluviimist toetava koolivõrgustiku, leiab sobivad koolijuhid, aitab määratleda koolijuhi tugevused ja arengukohad ning on toeks haridusjuhile nii juhina kasvamisel kui tööalaste väljakutsete lahendamisel.

Koolipidajate taust ja tööülesanded

Heateo Haridusfondi tellimusel valmind uuringus osalenud koolipidajate esindajad olid valdavalt magistrikraadiga (82%) ning varasema haridussektori töökogemusega (83%). Enamasti vastutavad haridusteemade eest ühes vallas üks kuni kaks inimest, kes peavad tihti tegelema ka muude valdkondade, näiteks kultuuri ja noorsootöö koordineerimisega. Selline tööülesannete mitmekesisus paneb koolipidajatele suure ajakoormuse ja prioriteetide seadmise väljakutse.

Koolipidajad peavad haridusasutuste juhtide nõustamist oma kõige olulisemaks ja ajamahukamaks tööülesandeks. Kõige sagedamini toetatakse direktoreid igapäevase suhtlemise kaudu, lahendades ühiselt üleskerkivaid probleeme lumekoristusest hariduslike tugiteenuste puuduseni. Paljudes omavalitsustes toimuvad kord kuus ühise inforuumi loomiseks koosolekud haridusjuhtide või kogu valla allasutustega.

Kuigi mitmed koolipidajad tõid avatud vastustes välja, et nende uks on koolijuhile alati lahti, jääb puudu süsteemsest lähenemisest juhtide professionaalse arengu toetamisel. Olulisematest juhtimistööriistadest kasutatakse kõige enam arenguvestlusi (69 protsenti vastanud omavalitsustest).

Võrreldes varasemate uuringutega on arenguvestluste läbiviimine muutunud levinumaks, kuid kahjuks ei võimaldanud antud uuring hinnata, mis on nende arenguvestluste sisu ning väljundid. 2023. aastal valminud haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutusjuhis toob välja kaks aspekti, mida võtta arenguvestlusel fookusesse:

1. Mida on tehtud? Mil määral on arengukavas ja aastaeesmärkides kokkulepitud eesmärgid saavutatud ja missuguse kvaliteediga?

2. Kuidas, st missuguse pingutusega juhi poolt on need tulemused saavutatud?

Ideaalis võiks arenguvestluse tulemusel sündida arenguplaan konkreetsete eesmärkide ja tegevuskavaga.

Tegelikkuses mainisid aga arenguplaani loomist ning järelkasvu planeerimist ainult 7 protsenti vastanud koolipidajatest. Arengu hindamise tööriistade kasutamist mainiti küll veidi sagedamini. Toodi välja, et tehakse näiteks arengukava seiret (49 protsenti), 360-kraadi-hindamist (29 protsenti) või arenguplaani hindamist (22 protsenti). Samas hindamisest üksi jääb väheks, kui sellele ei eelne ega järgne tegevusi, mis võimaldavad juhil end uutes olukordades proovile panna ning seeläbi oma kompetentsust tõsta. Lisaks on oluline ka see, kuidas juhile tema hindamise tulemusi tutvustatakse ning tagasisidet antakse.

„Tõhus tagasisidestamine on eduka juhtimise oluline komponent. See ei seisne vigadele osutamises, vaid töötajate eneseteadlikkuse ja arengu toetamises ning suunamises parema tulemuse ja professionaalse kasvu poole,” on selgitanud Henry G. Uriko talendijuhtimisettevõttest Fontes.

Milliseid lahendusi eelistab koolipidaja?

Uuringust selgus, et ligikaudu kaks kolmandikku koolipidajatest teavad, milliste tegevustega haridusjuhte toetada, kuid kolmandik tunneb selles osas ebakindlust. Üle poole (57%) koolipidajatest hindab oma oskusi ja teadmisi haridusjuhtide toetamisel piisavaks, samas kui 43% tunneb, et nende oskused ja teadmised vajavad täiendamist. Sageli eristatakse teadmisi haridusjuhtimisest ja oskusi, kuidas toetada juhi professionaalset arengut. Kui koolipidaja peab tegelema haridusvaldkonna tippjuhiga, võib vaja minna veelgi spetsiifilisemaid tööriistu ja lähenemisi, mida ei tunta veel piisavalt. Mitmed koolipidajad pakkusid lahendusena välja  coachingu võimaldamise väljastpoolt.

Küsides koolipidajate arvamust haridusjuhtimise kvaliteeti tõstvate lahenduste kohta, selgus, et kõige enam pooldati hea tugimaterjali loomist (96% nõustus kindlasti või pigem) ning eksperttoe pakkumist (100%). Samuti toetati erinevaid regulatiivseid meetmeid, nagu haridusjuhtidele kohustusliku või vabatahtliku atesteerimissüsteemi loomist või arenguvestluste kohustuslikuks muutmist, kuigi nendele ideedele leidus ka vastuseisu. Olemasolevast haridusjuhi kompetentsimudelist olid teadlikud 82% koolipidajatest ning valdav enamus (81%) pidas seda kasulikuks.

Olulise lahendusena nähti enama aja ja ressursside võimaldamist haridusjuhtide toetamiseks (40%). Samuti toodi välja vajadus süsteemse ja selge tegevusplaani järele (31%) ning koolituste pakkumist (10%). Koolipidajad leidsid, et konkreetsed infomaterjalid oleksid kasulikud, kuid tihti motiveerivad neid rohkem teemaga seotud koolitus- või kogemuste vahetamise programmid. Suurt väärtust nähti ühistes koolitustes nii koolipidajatele kui haridusjuhtidele. Arengu toetamisel peetakse oluliseks piisava tasemega eksperttoe olemasolu, et õppida teisi tippjuhte toetavatelt osapooltelt.

Suure väärtusega tugi

Haridusjuhtide arengu toetamine on investeering hariduse kvaliteeti ja tulevikku. Oskuslik ja motiveeritud koolijuht suudab luua positiivse ja toetava õpikeskkonna, mis soodustab õpetajate ja õpilaste arengut. Uuringu tulemused näitavad, et koolipidajad mõistavad oma rolli haridusjuhtide professionaalse arengu toetamisel, kuid vajavad rohkem ressursse ja selgeid tegevusplaane, et seda tõhusalt teha.

Kokkuvõttes on haridusjuhtide ja koolipidajate roll haridussüsteemis kriitilise tähtsusega. Eduka haridusjuhtimise aluseks on suurem koostöö, usaldus ja süsteemne lähenemine.

Heateo Haridusfond on kuue aasta vältel innustanud erinevaid sektoreid koostööle ja kutsunud ellu mitmeid algatusi haridusjuhtide arengu toetamiseks (nt haridusjuhtide praktikaprogramm, kohalike omavalitsuste toetamine koolijuhtide värbamisel, haridusjuhi värbamiskäsiraamatu loomine ja haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli uuendamine). Ka edaspidi saab fond kaasa aidata ja koondada näiteks erasektori parimad juhtimisalased praktikad koolipidajat toetavaks abimaterjaliks. Vastutus nende ellurakendamise eest on siiski koolipidajal, kelle roll hariduskvaliteedi tagamisel on väga suure kaaluga.

Autorid:

Anna Karolin, Kantar Emori uuringuekspert
Kadri Väljaste, Heateo Haridusfondi portfellijuht

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 28. mail 2024.