Unustagem koolitused– uus meetod muutuste juhtimiseks
22. september 2014, Kaspar KelderHeategu koostöös SEViga on alustamas oma portfelli kuuluvate organisatsioonide juhtidele mõeldud uuendusliku arenguprogrammiga. Action learning meetod on lähenemine, mida kasutatakse universaalselt nii inimeste arendamiseks, keeruliste probleemide lahendamiseks kui ka muudatuste juhtimiseks.
Uuenduslik on alustav arenguprogramm sellepoolest, et meile teadaolevalt kasutame Eestis meetodit action learning esimest korda. Suurbritanniast pärit meetodi valdaja ja sotsiaalse innovatsiooni uurija Rasmus Pedanik annab meetodist pikema ülevaate.
Action learning teooria ja epistemoloogilised seisukohad töötas algselt välja Reginald Revans (1907 – 2003), kes rakendas seda meetodit, et toetada organisatsioonide ja ettevõtluse arengut. Revans oli väga mitmekülgne inimene. Ta oli astrofüüsik, olümpiavõistleja, professor, haridusuuendaja, juhtimiskonsultant jne. Ta töötas Cambridge ülikooli teaduskonnas, kus samal ajal töötas viis Nobeli preemia laureaati. Nende tarkade meestega koos töötades õppis ta „kahtlemise“ ja küsimuste esitamise kunsti. Palju mõjutusi meetodi väljatöötamiseks sai ta väidetavalt juba varases nooruses, millel tema isa uuris RMS Titanicu katastroofi põhjuseid. Revans uskus ise kindlalt, et soorituste tulemuslikkuse võti ei seisne “ekspertide” nõuannetes, vaid inimestes endis. Selle uskumuse tulemusena ta töötaski välja action learning meetodi kui protsessi, milles osaleja õpib oma tegevustest ja kogemustest koos kaaslastega väikestes rühmades, mida kutsutakse inglise keeles „set“.
Mis asi siis ikkagi on action learning?
Action learning on tulemuslik õppeprotsess, kus osalised õpivad tegutsedes ja tegevuse üle reflekteerides ja mida kasutatakse universaalselt nii inimeste kui organisatsioonide arendamiseks ja muudutuste juhtimiseks. Action learning on väidetavalt üks kuluefektiivsemaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise meetodeid, mida kasutavad väga erinevad organisatsioonid üle maailma, näidetena võib tuua General Electricu, Hyundai, Coca-Cola, Walt Disney, MIT jt.
Kuidas action learning toimub?
Action learning meetodi sisuks on väike rühm (4-8 inimest) kolleege/juhte, kes kohtuvad regulaarselt eesmärgil õppida ja lahenda reaalseid probleeme. Kohtumistel peegeldatakse teiste rühma liikmete küsimuste abil oma otsuste ja tegevuste üle ja õpitakse oma ning teiste mõtlemisest, tegutsemisest ja kogemustest. Kohtutakse tavaliselt kaks korda kuus üheksa kuni viieteistkümne kuu jooksul. Ühel kohtumisel pühendatakse ühele osalisele/probleemile u 50 minutit. Action learning lähtub sellest, et inimesed õpivad kõige paremini reaalseid probleeme lahendades (tegutsedes) ja neid peegeldades. Iga rühma liige toob rühma kaasa oma kõige „põletavama“ probleemi, millele ta lahendust ei tea.
Probleemid, mida rühmas uuritakse on nö „nõiutud probleemid“ (wicked problems), millele ei ole üheseid lihtsaid lahendusi. Rühma kohtumise eesmärk on leida sellele probleemile uus loov lahendus. Pärast lahenduseni jõudmist võtab rühma liige vastutuse, et ta ka selle lahenduse ellu viib. Järgmisel korral räägib rühma liige teistele oma tegutsemise tulemustest. Kui probleem on lahendatud, võetakse ette järgmine „põletav“ probleem jne. Sedasi käituvad kõik rühma liikmed.
Revans on väitnud, et õppimist ei toimu ilma tegutsemiseta. Just reaalsete probleemide lahendamise tõttu on action learning väga praktiline. Siinkohal olgu veel mainitud, et on olemas väga erinevaid action learning vorme ja võimalusi, kuidas seda metoodikat kasutada, meie kasutame „klassikalist“ või algupärast lähenemist. Kuigi action learning metoodika on oma olemuselt lihtne, siis tulemused ei tule kergelt. Action learning kohtumised vajavad korraliku ettevalmistust ja läbiviimist vastava juhendaja poolt (set advisor) ning osalejatelt pühendumust.
Action learning meetodi õppeprotsess hõlmab:
1) tõsist probleemi, mis on oluline, kriitiline, ja tavaliselt keeruline;
2) mitmekesist probleemide lahendamise meeskonda või “rühma” (ingl. „set“);
3) protsessi, mis edendab uudishimu, uurimist ja reflektsiooni;
4) nõuet, et rääkimine muutub tegevuseks ja lõpuks probleemi lahenduseks ja;
5) pühendumist õppimisele. Lisaks sellele, et action learning on väga praktiline, arendab see metoodika eelkõige inimesi.
Peamiseks kasuks on oma teadmiste avardumine võimelike tõlgendus- ja käitumisviiside suhtes, mis aitab inimestel saavutada paremaid tulemusi ja teha paremaid otsuseid.
Action learning arendab:
1. loovust ja kriitilist mõtlemist;
2. keeruliste probleemide lahendamise oskust;
3. inimeste juhtimisoskusi;
4. meeskonda ja koostööd (team bulding);
5. oskust viia organisatsioonis ellu muudatusi.
Heateo ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) poolt algatatud action learning piloot-arenguprogramm kestab osalistele 9 kuud, mille jooksul kohtutakse 2 korda kuus. Pilootprogramm hõlmab ka organisatsioonide ja inimeste arengu hindamist, et selgitada meetodi mõju.
Organisatsioonide tulemusnäitajaid aitab hinnata Jaan Aps ja osaliste arengut hindab Fontes.
Lisaks mõju hindamisel uuritakse põhjalikult ka seda, et mis takistab ja soodustab „rühmades“ uue lahenduste ellu viimist. Viimast uuringut juhendab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Kellel on huvi uurida edasi, mis asi action learning on, siis soovitame vaadata Michael Marquardt´i tutvustavat videoloengut: https://www.youtube.com/watch?v=ZtVG8kF8qf4
Action learning meetodi pilootprojekti toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo toetaja Fontes.
Heateo nõukogu värskeim liige Andres Suimets: investorid on järjest ühiskonnateadlikumad
13. märts 2023
Heateo Sihtasutuse nõukoguga on liitunud Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets, kes võttis teatepulga nii pangas kui Heateo nõukogus üle Sven Jürgensonilt. Millise pildi on ta Heateost praeguseks saanud ja millise ühiskondliku murekoha lahendamist ta isiklikult kõige rohkem ootab, räägib Andres intervjuus Heateo uudiskirjale.
Personaliagentuuri Smartful Growth asutaja Helen Pärli: on lausa lust töötada kolmanda sektoriga, kus tehakse tööd siiralt ja hingega
11. märts 2023
Viimasel kodanikuühiskonna aasta vabatahtlike konkursil nimetati aasta ettevõtteks Smartful Growth, mis on pakkunud ühiskondlikele algatustele personalialast ekspertnõu alates 2020. aastast. Kui enamasti asuvad ettevõtted ühiskondlikult panustama mõnda aega pärast ärieesmärkide edukat saavutamist, siis Smartful Growthi asutaja Helen Pärli andis oma soovist pro bono nõustada märku käsikäes ettevõtte asutamisega. Palusime tal oma valikutest ja väärtustest lähemalt rääkida.
Haridusuuendaja Maria Rahamägi: paindliku ja avatud haridussüsteemi toel on noored tuleviku tööturu jaoks paremini valmis
10. märts 2023
Haridusalgatuse Edumus asutaja ja eestvedaja Maria Rahamägi soovib, et noored oleksid võimelised kiiresti muutuva ühiskonnaga kohanema ja on selle jaoks loonud lahenduse, mis annab noortele koolist kaasa võimalikult rikkaliku teadmistepagasi. Viie aastaga on algsest ideest kasvanud välja enam kui poolesaja valikainega veebikool, mille arendamisele pani koos teiste investoritega õla alla ka Heateo Haridusfond.