Menüü

Pirkko Valge: Vabatahtlikudki väsivad tasuta tööst

18. november 2016, anna.lindpere
Tuleval nädalal toimub Pärnumaa kodanikuühiskonna foorum teemal “Kuidas hästi aidata?”. Aasta lõpu lähenedes näeme, kuidas abivajajate mured paistavad üleöö mitmekordistuvat ja kõik nad vajavad meie toetust.

Esmapilgul on loogiline mõelda, et mõjusamad on need organisatsioonid, mis suunavad raha otse abivajajani. Olgu see koduta loomade eest hoolitsev varjupaik või fond, mis toetab haigete laste ravi. Nii varjupaiga kui ka fondi töötajad võiksid tegutseda vabatahtlikkuse alusel ja on suur tõenäosus, et just nii see ongi. Aga mis juhtub sel päeval, kui ükski vabatahtlik ei tule?

Fondi tegevuses ei pruugi ühe päeva jooksul midagi hirmsat juhtuda, varjupaigas aga küll. Selleks ongi ühingud, kus töötavad inimesed, kes on iga päev kohal, ja hoolitsevad, et kõik sujuks tõrgeteta. Nende ülesanne on vabatahtlikke vastu võtta, suunata ja õpetada neid ning tagada, et abivajajad oleksid hoitud. Fond, mis ühe päeva sai juhita hakkama, ei suuda pikema aja jooksul peataolekut üle elada, vaid vajabki head juhtimist.

Kui minna loomade varjupaiga näitega samm edasi, mis juhtuks, kui see organisatsioon võtaks tööle veel ühe inimese, kes hakkaks tegelema loomade õiguste eestkostega. See samm suurendaks organisatsiooni tegevuskulusid märgatavalt. Mis siis, kui selle töö tulemusel kasvab varjupaikade rahastus ja loomade elu muutub paremaks või veelgi parem: käivitatakse üleriigiline teavituskampaania, mille abil leiab suur osa varjupaiga asukaid endale päris kodu?

Kui meie eesmärk on tagada loomadele hea elu, tundub just tegevuskuludesse panustamine kõige mõistlikum. Täpselt sama kehtib pea kõikide algatuste puhul. Tugevad meeskonnad suudavad korda saata suuri asju ja meie soov, et toetused jõuaksid abivajajateni võimalikult vahetult, võib hoopiski vähendada võimalikku mõju, mida oma annetusega luua suudaksime.

Põhjus, miks tõsiselt kaaluda inimeste ja tegevuskulude katmist, seisneb kolmanda sektori palgastatistikas. 2014. aastal oli mittetulundusühingute palgatöötajate keskmine brutopalk 446 eurot. Keskmine töötasu Pärnumaal oli samal aastal 825 eurot kuus.

Väsimine ja halvemal juhul läbipõlemine on probleemid, millest tänapäeval palju ei räägita, aga mis toovad kaasa tegijate kiire vahetumise ja kokkuvõttes aeglasemad muutused. Meie võimalus on luua olukord, kus oluliste probleemide lahendamisele on väga headel inimestel võimalik pühenduda täiskoormusega ja õiglase tasu eest. Meil annetajatena on võimalus ja vastutus vaadata ühingutele otsa avarama pilguga ja hinnata organisatsiooni tegevust nende eesmärkide kaudu. Oluline on, et julgeksime ise mõelda sammu võrra kaugemale, keskenduda tulemusele, mida sooviksime näha, ja julgemalt toetada organisatsioonide tegevuskulusid.

Artikkel avaldati Pärnu Postimehes


Maarja Oviir-Neivelt: miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

18. juuni 2020

Lapse Heaolu Arengukeskus loob kohaliku omavalitsuste tasandil keskusi, ehk Perepesasi, mille eesmärgiks on laste ja perede toetamine, riskide ennetamine ja varajane märkamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Heateo Mõjufond toetab pilootprojekti raames teenuse arendamist 20 000 euroga. Idee algataja, Maarja Oviir-Neivelt, avab algatuse lugu ja tegevust lähemalt.

Aprillis ning mais annetati Ma armastan aidata annetuskeskkonnas erakordselt palju nii raha kui preemiapunkte

16. juuni 2020

Aprilli alguses lõime Ma armastan aidata annetuskeskkonda eriannetuste lehe, kus sai toetada heategevusorganisatsioone, mis eriolukorras eriti haavatavaid gruppe toetasid. Suur rõõm on, et kampaania raames annetati üle 30 000 euro!

Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli programmi 50 000 euroga

20. aprill 2020

SA Kiusamisvaba Kool on tegutsenud 2012. aasta detsembrist ning oma tegevusega tõestanud, et KiVa programm on tõhus nii koolikiusamise ennetamisel kui ka tekkinud juhtumite lahendamisel. Esimest korda toetas Heateo Mõjufond KiVa programmi arengut 48 000 euroga 2018. aastal, panustades organisatsiooni rahastuse jätkusuutlikumaks muutmisesse ning programmi rakendamiskvaliteedi tõstmisesse. Kiusamisvaba Kooli sihtasutus on viimase 2 õppeaasta jooksul laienenud veel 50 uude kool ning tänase seisuga on programmi kaasatud ca. 23 000 õpilast üle Eesti.  

Vaata kõiki uudiseid