Pirkko Valge: Vabatahtlikudki väsivad tasuta tööst
18. november 2016, anna.lindpere
Fondi tegevuses ei pruugi ühe päeva jooksul midagi hirmsat juhtuda, varjupaigas aga küll. Selleks ongi ühingud, kus töötavad inimesed, kes on iga päev kohal, ja hoolitsevad, et kõik sujuks tõrgeteta. Nende ülesanne on vabatahtlikke vastu võtta, suunata ja õpetada neid ning tagada, et abivajajad oleksid hoitud. Fond, mis ühe päeva sai juhita hakkama, ei suuda pikema aja jooksul peataolekut üle elada, vaid vajabki head juhtimist.
Kui minna loomade varjupaiga näitega samm edasi, mis juhtuks, kui see organisatsioon võtaks tööle veel ühe inimese, kes hakkaks tegelema loomade õiguste eestkostega. See samm suurendaks organisatsiooni tegevuskulusid märgatavalt. Mis siis, kui selle töö tulemusel kasvab varjupaikade rahastus ja loomade elu muutub paremaks või veelgi parem: käivitatakse üleriigiline teavituskampaania, mille abil leiab suur osa varjupaiga asukaid endale päris kodu?
Kui meie eesmärk on tagada loomadele hea elu, tundub just tegevuskuludesse panustamine kõige mõistlikum. Täpselt sama kehtib pea kõikide algatuste puhul. Tugevad meeskonnad suudavad korda saata suuri asju ja meie soov, et toetused jõuaksid abivajajateni võimalikult vahetult, võib hoopiski vähendada võimalikku mõju, mida oma annetusega luua suudaksime.
Põhjus, miks tõsiselt kaaluda inimeste ja tegevuskulude katmist, seisneb kolmanda sektori palgastatistikas. 2014. aastal oli mittetulundusühingute palgatöötajate keskmine brutopalk 446 eurot. Keskmine töötasu Pärnumaal oli samal aastal 825 eurot kuus.
Väsimine ja halvemal juhul läbipõlemine on probleemid, millest tänapäeval palju ei räägita, aga mis toovad kaasa tegijate kiire vahetumise ja kokkuvõttes aeglasemad muutused. Meie võimalus on luua olukord, kus oluliste probleemide lahendamisele on väga headel inimestel võimalik pühenduda täiskoormusega ja õiglase tasu eest. Meil annetajatena on võimalus ja vastutus vaadata ühingutele otsa avarama pilguga ja hinnata organisatsiooni tegevust nende eesmärkide kaudu. Oluline on, et julgeksime ise mõelda sammu võrra kaugemale, keskenduda tulemusele, mida sooviksime näha, ja julgemalt toetada organisatsioonide tegevuskulusid.
Artikkel avaldati Pärnu Postimehes
Fortumo blogilugu: haridusjuhi praktika kui seenelkäik
08. aprill 2021
Aasta alguses startisime teistkordselt Haridusjuhtide Praktikaprogrammiga, mis viib koolijuhid tunnustatud juhtimiskultuuriga ettevõtesse või asutusse praktikale. Võrreldes pilootprojektiga on nüüdne lend poole suurem ja ulatub Tallinnast välja nii Tartusse, Valka kui Narva.Hetkel oleme programmiga sealmaal, et koolijuhtide praktikaperiood organisatsioonis on läbi saanud ja nüüd ollakse tagasi koolielus. Suhtlus ja tugi mentori poolt igakülgselt jätkub, samuti on koolijuhtidel oma Fontese coach ning koos teiste programmis osalejatega toimuvad mitmed rühma(virtuaal)kohtumised, töötoad ja kovisioonid.
NULAsse laekus 89 ühiskonda muutvat ideed
06. aprill 2021
Ühiskondlikele algatustele mõeldud NULA inkubaatorisse laekus tänavu rekordilised 89 ideed. Mitmed pakutud lahendused puudutavad vaimse tervise toetamist, aga on ka ideid, kuidas vähendada järjekordi haiglate erakorralise meditsiini osakondades, võidelda küberkiusamise vastu või rääkida kaasa linnaruumi kujundamisel. Kümme parimat ideed, mida saab NULA inkubaatori toel edasi arendada, selguvad 26. aprilliks.
Anna-Kaisa Oidermaa: unistan, et meil oleks ühiskonnas piisavalt inimesi, kes oskavad üksteisele vaimse tervise esmaabi pakkuda
05. märts 2021
Heateo kommunikatsioonijuht Kärt Kaasik vestles MTÜ Peaasjad juhi Anna-Kaisa Oidermaaga päev enne, kui ta pälvis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. See on suur tunnustus nii Anna-Kaisale kui kogu Peaasjade meeskonna tänuväärt tööle – palju õnne! MTÜ Peaasjad on olnud Heateo Mõjufondi portfellis ühe aasta ning fond rahastab algatuse tegemisi ka sel aastal. Rääkisime Anna-Kaisaga laiemalt Peaasjade loomise loost ja selle vajadusest, eestlaste vaimsest tervisest ning suurtest ambitsioonidest. Head lugemist!