Pirkko Valge: Vabatahtlikudki väsivad tasuta tööst
18. november 2016, anna.lindpere
Fondi tegevuses ei pruugi ühe päeva jooksul midagi hirmsat juhtuda, varjupaigas aga küll. Selleks ongi ühingud, kus töötavad inimesed, kes on iga päev kohal, ja hoolitsevad, et kõik sujuks tõrgeteta. Nende ülesanne on vabatahtlikke vastu võtta, suunata ja õpetada neid ning tagada, et abivajajad oleksid hoitud. Fond, mis ühe päeva sai juhita hakkama, ei suuda pikema aja jooksul peataolekut üle elada, vaid vajabki head juhtimist.
Kui minna loomade varjupaiga näitega samm edasi, mis juhtuks, kui see organisatsioon võtaks tööle veel ühe inimese, kes hakkaks tegelema loomade õiguste eestkostega. See samm suurendaks organisatsiooni tegevuskulusid märgatavalt. Mis siis, kui selle töö tulemusel kasvab varjupaikade rahastus ja loomade elu muutub paremaks või veelgi parem: käivitatakse üleriigiline teavituskampaania, mille abil leiab suur osa varjupaiga asukaid endale päris kodu?
Kui meie eesmärk on tagada loomadele hea elu, tundub just tegevuskuludesse panustamine kõige mõistlikum. Täpselt sama kehtib pea kõikide algatuste puhul. Tugevad meeskonnad suudavad korda saata suuri asju ja meie soov, et toetused jõuaksid abivajajateni võimalikult vahetult, võib hoopiski vähendada võimalikku mõju, mida oma annetusega luua suudaksime.
Põhjus, miks tõsiselt kaaluda inimeste ja tegevuskulude katmist, seisneb kolmanda sektori palgastatistikas. 2014. aastal oli mittetulundusühingute palgatöötajate keskmine brutopalk 446 eurot. Keskmine töötasu Pärnumaal oli samal aastal 825 eurot kuus.
Väsimine ja halvemal juhul läbipõlemine on probleemid, millest tänapäeval palju ei räägita, aga mis toovad kaasa tegijate kiire vahetumise ja kokkuvõttes aeglasemad muutused. Meie võimalus on luua olukord, kus oluliste probleemide lahendamisele on väga headel inimestel võimalik pühenduda täiskoormusega ja õiglase tasu eest. Meil annetajatena on võimalus ja vastutus vaadata ühingutele otsa avarama pilguga ja hinnata organisatsiooni tegevust nende eesmärkide kaudu. Oluline on, et julgeksime ise mõelda sammu võrra kaugemale, keskenduda tulemusele, mida sooviksime näha, ja julgemalt toetada organisatsioonide tegevuskulusid.
Artikkel avaldati Pärnu Postimehes
Jaan Puusaag: toetan, et olla parem inimene ja kodanik
22. detsember 2019
Sellel aastal toimusid Heateo nõukogus olulised muudatused. Teatepulga andsid edasi nii Jaan Puusaag kui ka Armin Kõomägi. Jaan tuli Heateo juurde väga kriitilisel hetkel – valitses majandussurutis, paljud toetajad olid loobunud, Heateo meeskond oli muutuses. Jaan võttis kohe aktiivse rolli nõukogu juures ja Krimeltest sai Heateo toetaja.
NULA inkubaatorist tõuseb lendu kuus uut ühiskondlikku algatust
19. detsember 2019
Novembri lõpus saime kokku NULA inkubaatori kogukonnaga ja tõmbasime pidulikult hooajale joone alla. Marleen Pedjasaare vedamisel toimus väga huvitav ja sisukas vestlusring, mille käigus sellel aastal osalenud kuus meeskonda rääkisid, kuhu nad aasta lõpuks jõudnud on ning millised on nende plaanid järgmiseks aastaks. Ühtlasi saime tänada kõiki inkubaatorisse panustanuid.
Pirkko Valge: Aitäh, et olete meiega!
19. detsember 2019
Kui aasta lõpp on tagasi vaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg, siis selle aasta märksõna on kindlasti inimesed meie ümber. Kaugemale vaadates, poliitikute sõnavõtte kuulates, on tunne kõhe. Tundub nagu oleks mõistus ja mõistlikkus meid maha jätnud ja arusaamatuks jääb, mis toimub nende inimeste peades ja hingedes, kes meid valitsevad. Selle asemel, et lahendada tõsiseid probleeme, alates eakate vaesusriskist, lõhutakse tänast kogumispensioni süsteemi. Tartus kiusavad täiskasvanud noori nende seksuaalse orientatsiooni tõttu ja tehakse kiuslikke sõnavõtte teiste riikide (nais)peaministrite suunal.