Pirkko Valge: Vabatahtlikudki väsivad tasuta tööst
18. november 2016, anna.lindpere
Fondi tegevuses ei pruugi ühe päeva jooksul midagi hirmsat juhtuda, varjupaigas aga küll. Selleks ongi ühingud, kus töötavad inimesed, kes on iga päev kohal, ja hoolitsevad, et kõik sujuks tõrgeteta. Nende ülesanne on vabatahtlikke vastu võtta, suunata ja õpetada neid ning tagada, et abivajajad oleksid hoitud. Fond, mis ühe päeva sai juhita hakkama, ei suuda pikema aja jooksul peataolekut üle elada, vaid vajabki head juhtimist.
Kui minna loomade varjupaiga näitega samm edasi, mis juhtuks, kui see organisatsioon võtaks tööle veel ühe inimese, kes hakkaks tegelema loomade õiguste eestkostega. See samm suurendaks organisatsiooni tegevuskulusid märgatavalt. Mis siis, kui selle töö tulemusel kasvab varjupaikade rahastus ja loomade elu muutub paremaks või veelgi parem: käivitatakse üleriigiline teavituskampaania, mille abil leiab suur osa varjupaiga asukaid endale päris kodu?
Kui meie eesmärk on tagada loomadele hea elu, tundub just tegevuskuludesse panustamine kõige mõistlikum. Täpselt sama kehtib pea kõikide algatuste puhul. Tugevad meeskonnad suudavad korda saata suuri asju ja meie soov, et toetused jõuaksid abivajajateni võimalikult vahetult, võib hoopiski vähendada võimalikku mõju, mida oma annetusega luua suudaksime.
Põhjus, miks tõsiselt kaaluda inimeste ja tegevuskulude katmist, seisneb kolmanda sektori palgastatistikas. 2014. aastal oli mittetulundusühingute palgatöötajate keskmine brutopalk 446 eurot. Keskmine töötasu Pärnumaal oli samal aastal 825 eurot kuus.
Väsimine ja halvemal juhul läbipõlemine on probleemid, millest tänapäeval palju ei räägita, aga mis toovad kaasa tegijate kiire vahetumise ja kokkuvõttes aeglasemad muutused. Meie võimalus on luua olukord, kus oluliste probleemide lahendamisele on väga headel inimestel võimalik pühenduda täiskoormusega ja õiglase tasu eest. Meil annetajatena on võimalus ja vastutus vaadata ühingutele otsa avarama pilguga ja hinnata organisatsiooni tegevust nende eesmärkide kaudu. Oluline on, et julgeksime ise mõelda sammu võrra kaugemale, keskenduda tulemusele, mida sooviksime näha, ja julgemalt toetada organisatsioonide tegevuskulusid.
Artikkel avaldati Pärnu Postimehes
Heateo Mõjufond toetab kiusamisvastast võitlust koolides
28. august 2018
Heateo Sihtasutuse loodud Eesti esimene mõjufond toetab alates sügisest Kiusamisvaba Kooli arengut. Algaval õppeaastal toetatakse Kiusamisvaba kooli tegevust 40 000 euroga. Fondi kogumaht on 500 000 eurot. Foto: Iris Kivisalu
Ma armastan aidata annetuskeskkond kutsus eestlasi sel suvel oma aega annetama
28. august 2018
10 aastat tagasi lõi Heategu koos Swedbankiga „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna. Suure juubeli tähistamiseks kutsusime inimesi sel suvel annetama oma aega ja minema vabatahtlikuks mõne Eesti vabaühenduse juurde. Et asi suurelt ette võtta, siis kogusime kokku 100 erinevat võimalust, kuhu vabatahtlikuks minna, projekte oli väga erinevatest valdkondadest ning appi sai minna nii jõu kui nõuga.
Triin Toomesaar: Kiusamine mõjutab koolis kõiki
28. august 2018
Kiusamise ohvriks langeb uuringute andmetel iga viies õpilane Eestis. Kiusamise vähendamise nimel tegutsevad meie koolides ja lasteaedades mitmed programmid, millest ühte veab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. Kiusamisvaba Kool tegutseb juba kuuendat aastat missiooniga muuta Eesti koolid kiusuvabaks. Täna tuli välja uudis, et Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli algatust järgmisel õppeaastal 40 000 euroga, selleks, et Turu Ülikoolis välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine KiVa programm jõuaks enamate koolideni ning et sihtasutus saaks selle laienemise käigus jätkusuutlikult areneda ja kvaliteeti hoida. Vestlesime Triinuga kiusamisest ja selle vähendamisest ning organisatsiooni edasistest plaanidest Mõjufondi toel.