Menüü

Mõtted European Venture Philanthropy Association (EVPA) aastakonverentsilt Pariisist

08. detsember 2016, anna.lindpere
3-4. novembril toimus Pariisis Euroopa Riskifilantroopia Assotsiatsiooni aastakonverents. See on kohtumine, kus iga-aastaselt saavad kokku 600 erinevatest fondide vedajat, Euroopa riikidest.


Euroopast väljakasvanud liikumine tegutseb juba ka Aasias ja kaasab aina uusi riike ning turge. Sel korral olid uute huvilistena kohal Kesk-Aasia riikide esindajad. Eraldi tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa rakuke, mis on viimase kolme aastaga kiiresti kasvanud. Regiooni üks juhtivaid organisatsioone NESsT Ungaris on investeerinud 15 aastaga üle 1.5m USD sealsetesse sotsiaalsetesse ettevõtetesse ja arendab hetkel nii Poola kui Rumeenia sotsiaalseid start-up’e. Väga aktiivne pangandusgruppidest on Ida-Euroopasse investeerimisel Erste Banki Social Banking haru. Lisaks kohtusime väga põnevate ja suure mõjuga Euroopa riikides tegutsevate organisatsioonidega.


Läbiv teema kahel päeval oli rahastuse kättesaadavus ideedele erinevates etappides. Olles käivitanud hiljuti koostöös KÜSKiga Nupukate lahenduste inkubaatori on teema aktuaalne ka Eestis. Kõlama jäi, et Lääne-Euroopas on uutel algatajatel lihtne raha leida idustaadiumis, kus toetussummad jäävad 20-30 tuhande euro juurde ja hilisemas skaleerimisfaasis, kus hulk finants- ja mõjuinvestoreid on nõus tegema suuremaid üle 500 tuhande euro suurusi investeeringuid. Samas on väga keeruline leida ressursse vahepealses faasis, kus toimub idee valideerimine kui ka skaleerimise ettevalmistamine.


Osalesime ka mitmetel aruteludel, millest üks huvitavamaid oli arutelu ebaõnnestumistest, kus pikaajalised fondijuhid jagasid kogemusi ebaõnnestunud investeeringutest. Arutelus osalenud tõid välja, et ebaõnnestumiste taga leiab tihti kolm põhjust:

  • Organisatsioonist tulenevad põhjused - sotsiaalse ettevõtte rahastamisskeem, inimesed, juhtimisega kaasnevad riskid

  • Struktuursed põhjused - investeerimis/toetusstrateegia ei vasta turu või organisatsooni vajadustele

  • Fondi juhtimisega seotud põhjused, otsuste vastuvõtmise viisid, järelvalve tugevus, väljumis- ehk exit strateegia tulemuslikkus

Lahendusena on oluline väga tugev eeltöö organisatsioonidega, keda toetatakse, ausus, pigem vähem lubamine ja enda protsesside pidev ning aus jälgimine.


Teise teemana oli kesksel kohal läbi erinevate sessioonide koostöö temaatika. Paljud fondid teevad juba täna ühiseid investeeringuid, nii selleks, et jagada tehingukulusid (due diligence, finantseerimistaotluste läbihindamine) kui ka riskide hajutamiseks.  Need, kes veel ei tee, otsivad neid võimalusi. Kindlasti on siin mõtlemisainet ka Eesti kontekstis, kus investeerimine sotsiaalsetesse ettevõtetesse on alles lapsekingades. 

Heateo Mõjuraport #1

17. september 2020

Oleme Mõjuraport #1 valmimist Heateo tiimiga pikalt ette valmistanud. Panime raportisse kirja selle, mis põhimõtete alusel Heateo Mõjufond tegutseb, toome välja fondi võtmenäitajad ning räägime pikemalt fondi esimesest neljast algatusest ja nende tulemustest. Eraldi peatükk räägib mõju hindamisest, milline on meie lähenemine ja miks on see oluline nii era kui ka riiklike rahastajate vaatest.

Haridusjuhtide praktikaprogrammi hakkab juhtima Ulla Kamp

01. september 2020

Heateo meeskonna juures on juba paar kuud tegutsenud Ulla Kamp, kes juhib haridusjuhtide praktikaprogrammi ning panustab seeläbi Eesti koolijuhtide oskuste arendamisse ja täiendamisse.

Maarja Oviir-Neivelt: miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

18. juuni 2020

Lapse Heaolu Arengukeskus loob kohaliku omavalitsuste tasandil keskusi, ehk Perepesasi, mille eesmärgiks on laste ja perede toetamine, riskide ennetamine ja varajane märkamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Heateo Mõjufond toetab pilootprojekti raames teenuse arendamist 20 000 euroga. Idee algataja, Maarja Oviir-Neivelt, avab algatuse lugu ja tegevust lähemalt.

Vaata kõiki uudiseid