Mõjufond asus toetama jalutusgruppide maaletoojaid
Kolmandik Eesti inimestest liigub päevas aktiivselt vähem kui 15 minutit ning iga viies täiskasvanu Eestis on rasvunud ega leia motivatsiooni liikumisega alustamiseks. Vähene liikumine ja ülekaal on probleem ka noorte seas ja laste liikumisaktiivsus on vähenenud just õuesoleku arvelt. Kolme tegusa naise eestvõttel sai alguse MTÜ Kõnnime koos, mis asub Eesti inimeste tervist parandama juhendatud jalutusgruppide kaudu. Alates 2022. aastast toetab mudeli testimist Heateo Mõjufond.
Alates märtsikuust võib Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kuressaares kohata kuni kümneliikmelisi gruppe, kes juhendajaga koos jalutavad. Tegemist ei ole turistigruppidega, vaid oma tervisest hoolivate inimestega, kes on liitunud algatusega Kõnnime koos.
Sarnased juhendatud jalutusgrupid toimivad kümnetes riikides üle maailma, kuid Eestisse polnud see algatus veel jõudnud. Kuni eelmise kevadeni, kui sõprus ja juhused tõid kokku kolm naist, kes otsustasid kandideerida ideega NULA inkubaatorisse.
“Olin parasjagu TalTechis õppimas ja koroonapiirangud olid kogu õppe suunanud veebi,” meenutab Katre Savi, üks MTÜ Kõnnime koos loojatest. “Lisaks tööpäevadele olid nüüd ka loengud veebis ja ekraaniaega tuli liiga palju. Otsustasin minna loengute ajaks õue kõndima ja ettekandeid kõrvaklappidest kuulata, praktiliste ülesannete ajaks tulin tagasi arvuti taha. Selline süsteem töötas väga hästi.”
Nende kõndimiste käigus meenus Katrele üks varasem vestlus Piret Loometsaga, kes juhib Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingut (ELDÜ). “Piret kirjeldas USAs toimivat süsteemi Walk With a Doc, kus arst käib patsientidega jalutamas, ja sellised jalutusgrupid on andnud väga häid tulemusi inimeste tervisele.”
Juhtumisi jäi samal ajal Katrele silma NULA inkubaatori kuulutus ning tekkis idee samalaadse jalutusgruppide süsteemi käivitamiseks Eestis. “Selle lisandusega, et hajaasustusega digirahvas, nagu me oleme, võiksime jalutada ka nn virtuaalsetes gruppides ja selle idee arendamiseks sobis NULA inkubaator väga hästi,” täiendas Katre. Piret kutsus kaasa ELDÜ diabeediõe Maarja Randväli ja kolmekesi koos esitatigi idee NULA inkubaatorisse, tookord veel #walkwise nime all.
Inimesed istuvad end surnuks
Ümberringi vaadates tundub, et aktiivseid liikujaid on palju – kes jookseb maratoni, kes teeb triatloni, kes osaleb erinevatel liikumisväljakutsetel ja kogub samme või kilomeetreid -, kuid see mulje on petlik. “Rahvastiku terviseandmeid vaadates on olukord suisa hull,” ütleb Piret Loomets.
“Kolmandik inimestest liigub päevas aktiivselt vähem kui 15 minutit. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viiendik Eesti täiskasvanutest rasvunud. Selle tulemusega oleme Euroopas kolmandal kohal Malta ja Läti järel,” toob Piret välja ja lisab, et ligikaudu pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud elustiilist tulenevatest terviseriskidest.
Üha enam tööd tehakse arvuti taga istudes, vahel ei ole selleks vaja isegi mitte tööle minna või kui, siis minnakse autoga, tõuksiga. “Loomulikku jalgsi liikumist on jäänud oluliselt vähemaks,” sedastab Katre. “Spordibioloogia professor Kristjan Port on selle kohta ilustamata öelnud, et inimene lihtsalt istub ennast surnuks.”
Eriti kõvasti panevad häirekella helisema Eesti laste terviseandmed. “Liigse kehakaalu käes kannatab iga kolmas algklassi poiss ja neljas tüdruk. Probleem kasvab koos vanusega: kui esimeses klassis on ülekaalus üle veerandi õpilastest, siis neljandas klassis juba iga kolmas,” räägib Katre Savi.
Liikumine hoiab tervena, kambavaim aitab rajal püsida
“Mõõdukas füüsiline liikumine annab tõendatult positiivseid tulemusi ja kõndimine on peaaegu täiuslik treening,” kinnitab Maarja Randväli. “Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele, et ennetada haigusi, tõsta töövõimet ja end hästi tunda.”
MTÜ Kõnnime koos juhendatud jalutusgrupid teevad regulaarse liikumisega alustamise turvaliseks ja see aitab osalejatel nii öelda rajal püsida. “Jalutusgrupis saab kombineerida füüsilist liikumist sotsiaalse kontakti ja toetusega,” selgitab Maarja. “See aitab hoida liikumist normaalse igapäevaelu osana.”
“Juhendatud jalutusgrupp tähendab regulaarseid jalutuskäike kuue- kuni kümneliikmelistes gruppides. Igal grupil on juhendaja, kelle ülesanne on valida kõndimiseks sobiv rada, toetada ja motiveerida osalejaid ning viia läbi terviseteemalisi arutelusid,” kirjeldab Katre jalutusgruppides toimuvat lähemalt. “Võtmeroll ongi juhendajal, grupijuhil, kellele me omalt poolt pakume sissejuhatava koolituse ja oleme korralduslikes küsimustes igakülgselt toeks.”
Jalutusgruppe hakkab järjest juurde tulema
Algatuse jaoks oli esimene kriitiline verstapost stardikapital, mis lubab tegevustega alustada. “Tänu Mõjufondi toetusele saame hakata läbi proovima erinevaid jalutusgruppide skeeme, mille oleme välja töötanud, et leida just Eesti inimestele sobivaimad lahendused. Märtsis alustame esimeste gruppidega neljas linnas üle Eesti, sügiseks on plaanis jõuda kümne uue grupi käivitamiseni,” kirjeldab Piret Loomets esmaseid tegevusi, mis MTÜl kavas on.
“Järgmise etapina soovime algatada ka virtuaalselt juhendatud ja virtuaalselt koos jalutavaid gruppe, mis võimaldaksid jalutamist alustada igaühele sobivas asukohas,” täiendab teda Katre Savi. “Kuulates samal ajal loengut, osaleda ühises vestlusringis ja olla sel viisil vastastikku toeks. Virtuaalsete gruppidega õnnestuks kaasata kooskõndimisse ka inimesi, kellel oleks näiteks hajaasustusega piirkondades keeruline ühiselt jalutava grupiga liituda.”
“Osalemine NULA inkubaatoris ja koostöö Heateo Sihtasutusega on andnud algatusele elu ning nüüd, Heateo Mõjufondi toel, saab MTÜ Kõnnime koos teha esimesed reaalsed sammud,” ütleb algatuse eestvedaja Katre Savi ja lisab, et Heateo Sihtasutus on kui tugimeeskond, kes aitab oma kogemuste ja koostööpartneritega algatuse strateegilist vaadet hoida, kasvada ja areneda.
Kuhu on algatus jõudnud kolme aasta pärast? Katre Savi unistab, et juhendatud jalutusgruppide süsteem toimib siis üle Eesti ja on toonud kaasa ka suuremaid muutusi ühiskonnas. “Kõndimine on saanud palju enamate inimeste igapäeva osaks. On loomulik võimalusel teha oma käigud tööle, poodi, lasteaeda jala, lõunasöök lõpetada jalutuskäiguga. Ettevõtetes toimuvad iga nädal mõned koosolekud kõndides ja mõned uued teadmised omandatakse kõndides. Sõbraga vestlemiseks valitakse jalutuskäik linnas, pargis, metsarajal,” toob Katre Savi näiteid, kuidas liikumine võiks olla loomulik osa igapäevaelust.
Kõndimine on kõige kättesaadavam liikumisviis enamiku inimeste jaoks, selleks ei ole vaja erilisi oskusi ega varustust. Lihtsalt kõnnid. Kõnnime koos!
| Kuidas see toimib?
Juhendatud jalutusgrupid loovad eeldused regulaarseks mõõdukaks liikumiseks. Koos kõnnitakse 6-10 liikmelistes gruppides, mida juhendavad grupijuhid. Koos kõnnitakse vähemalt 45 minutit nädalas, millele lisandub iseseisev jalutuskäik vähemalt samas mahus. Juhendatud jalutusgrupid aitavad:
|
Mujal maailmas levinud lahendus Kõige kuulsamad sarnased lahendused on Suurbritannias välja töötatud ja riiklikult rahastatud Walking for Health ja USA-st alguse saanud ja tänaseks 38 riigis toimiv Walk With a Doc. Sarnaselt toimivad ka Põhja- Iirimaa Walk NI, USA Safe Routes to School, Šotimaa Paths for All. Juhendatud jalutuskäikudel osalenud inimesed on andnud palju positiivset tagasisidet, näiteks toonud välja, et osalemine on suurendanud nende sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu ning parandanud füüsilise aktiivsuse taset. |
***
Kõik algatused, mis pakuvad mõjusaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele ning vajavad tegutsemiseks lisatuge, on oodatud endast Mõjufondile märku andma. Selleks tuleb täita lühike ankeet, mille leiab aadressilt www.heategu.ee/mojufond
Jaga
