Heateo vabatahtlik Andreas Holst unistab heaolu suurendavatest ühiskondlikest muutustest

Heateo vabatahtlike kogukond sai maikuus täiendust – meiega liitus Andreas Holst. Vahepeal paar aastat Hollandis elanud ja Maastrichti ülikoolis psühholoogiat õppinud Andreas panustab oma tugevate valdkonnateadmistega vaimse tervise teemadesse, mis on Heateo Mõjufondi fookuses.


Kuidas jõudsid Heateoni?

Üsna juhuslikult. Olles just Eestisse tagasi jõudnud otsisin endale uut väljundit. Võtsin kätte ja guugeldasin “ühiskondlikud algatused” ja kui mitte esimene, siis teine vaste kindlasti oli NULA. Kuna tolleks hetkeks oli NULA taotlusvoor juba järgmine päev lõppemas, ütles loogiline mõistus minus, et arvatavasti on ka meeskond komplekteeritud – pigem ei õnnestu. Õnneks oli leheküljel ka viide Heateo Sihtasutusele, mille kaudu sain Pirkkole esimese ebaleva e-maili saata. Endalegi üllatuseks järgmisest nädalast võis mind juba kohata Heateo kontoris.


Millega siin täpsemalt tegeled?

Hea küsimus. Ma päris ühte kindlat asja ei saagi välja tuua. Algselt kaasati mind erinevate fondide kohtumistele, et mul oleks võimalik jälgida, kuidas Eestis asjad käivad ning tutvuda valdkonnaga. Ühel hetkel võttis Pirkko mind kaasa kohtumisele MTÜ Peaasjadega. Seal arutati, kuidas tuua vaimse tervise valdkonda juurde spetsialiste ja toetada enamaid noori, sest mitte kõik noored ei vaja alati psühhiaatri vastuvõttu. On olemas lihtsamaid, lühemaid ja mõistlikuma kuluga sekkumisi, millest oleks kiirelt abi. Üks kohtumine viis teiseni ja lõpuks sain pakkumise seista selle eest, et üks uus ja ennast juba tõestanud sekkumine Eestisse tuua. Võtsin selle rõõmuga vastu ja nüüd enamasti tegelengi selle teemaga, kuid proovin ka end muudmoodi kasulikuks teha. Minu jaoks on hästi oluline lisandväärtus Heateo-poolne suur kogemustepagas, millele mul on võimalus toetuda. Saladuskatte all võin öelda, et kontorisse jõuan tihti seltskonna pärast.


Miks oled valinud oma valdkonnaks just psühholoogia? Mis sind selles paelub?

Aju tundus tol hetkel kõige keerulisem süsteem, mida on võimalik õppida. Väga huvitav on jälgida, kuidas keskkonnast tulevatest binaarseteks sisenditeks tõlgendatavatest signaalidest moodustub terviklik kogemus, milles meil on õnn iga hetk elada. Natukene maisemalt sõnastades – kuidas on ühe organismi informatsioonitöötlusmasin üles ehitatud niiviisi, et see maksimeeriks tema ellujäämistõenäosust ja muidugi, et ta oleks võimeline paljunema.


Õppisid mitu aastat Hollandis, nüüd oled tagasi Eestis. Mida Hollandi elust/ühiskonnast igatsema jääd?

Kusjuures, mitte väga paljut. Kõige rohkem vast miljööväärtuslikku ja puhast linnaruumi. Üldiselt olen jõudnud sisemisele veendumusele, et kodust paremat kohta ei ole ja minu inimestest ilusamaid ka ei ole. Õnneks on meil kõvasti arenemisruumi, muidu ma jääksin päris töötuks.


Millest sa unistad?

Vahukoorega kohvist, päikeselistest päevadest, valgetest öödest, higist ja pisaratest, tööst ja pensionist, suveromanssidest ja talvistest masendustest, korterist linnas, majast tihnikus, rahust ja armastusest, aga eelkõige heaolu suurendavatest ühiskondlikest muutustest.


Andreas Holst (paremal) koos NULA inkubaatori projektijuhi Agnes Kanguriga NULA esimest töötuba jälgimas (foto: Kermo Pastarus)

Soovid liituda heateo vabatahtlike kogukonnaga? Klõpsa siia!

Jaga