Menüü

Heategu ja EMSL kaardistavad annetuskogujate suurimaid väljakutseid 

11. jaanuar 2016, anna.lindpere

Eelmise aasta lõpus kutsusime esimest korda ühe laua taha koos vabaühenduste liiduga kokku Eesti aktiivsed annetustekogujad arutamaks, millised on praegused takistused Eestis ning kuidas neid likvideerida. Aruteludest kasvas välja mitmeid mõtteid, millega 2016. aastal edasi tegeleme.


Üheks suureks probleemiks on inimeste teadlikkus ühiskondlikest probleemidest, mis raskendab annetuste kogumist sihtrühma aitamiseks.

Paljude sihtrühmade probleemid ei ole “emotsionaalselt atraktiivsed”, mille tõttu ei pöörata neile avalikus debatis tähelepanu. Sellest tulenevalt on nende probleemide lahendamiseks annetuste kogumine keeruline, sest inimesed ei taju tegelikku vajadust.


Teistel juhtudel ollakse küll nõus heast tahtest annetama, aga ei mõelda sellele, mida sihtrühm tegelikult vajab. Näiteks lastekodudele üritatakse iga aasta annetada lademetes riideid, mida tegelikulte ei vajata ning sõjapõgenikele saadetakse küpsiseid ja piima. Kuigi žestina on see tore, ei tegele see sihtrühma peamise probleemi lahendamisega, vaid pakub ainult tegijale tunde, et on midagi head tehtud.


Eelmiste väljakutsetega seonduvalt on raske panna inimesi mõistma, miks annetusi organisatsiooni ülalpidamiseks kasutatakse. Ikka ja jälle leiab meediast kommentaare, et raha peaks minema otse abivajajale. See arusaam on väär, sest näiteks vanemateta lastel on rahast palju vähem kasu kui sellest, et teenusest, mida annetajate raha eest saab lapsele pakkuda. Mõjupõhise mudeliga organisatsiooni aastaläbi töös hoidmine loob sihtrühma jaoks palju suuremat ning pikaajalisemat positiivset muutust.


Ometigi ei ole vähene teadlikkus ainus väljakutse. Esinevad ka laiemast annetuspraktikast tulenevad murekohad, mis potensiaalselt annetustegevust pärsivad. Nimelt on hetkel Eestis 5-kohaline arv erinevaid vabaühendusi, kellest paljud tegelevad sama või pealtnäha sarnase sihtrühma probleemidega. Sellest tulenevalt on annetajatel raske mõista, mida organisatsioonid täpselt teevad ning kellele raha anda. Ühe lahendusena on Heateo SA ja Swedbank lanseerinud “Ma armastan aidata” annetuskeskkonna, mis koondab endas Eesti mõjukaimaid annetuste kogujaid, kuid mõttekoht vabaühenduste koostööks on endiselt aktuaalne.


Järjest rohkem on sotsiaalmeediakampaaniaid ning emotsioonaalseid telesaateid, mis inimeste tähelepanu köidavad. Kuigi kampaania eesmärk võib olla iseenesest hea, on see viinud nö kliktivism’i (http://www.clicktivist.org/what-is-clicktivism/) kasvule, mis tähendab, et inimesed ei süvene tegelikult probleemi ega ka lahenduse olemusse. Sellest tulenevalt tuntakse, et heategu on info jagamisega tehtud või kui tehakse annetus ei süveneta probleemi piisavalt, et olla kindel, et see on sihtrühma probleemile kõige efektiivsem lahendus. Viimane probleem käib kokku ka telesaadetaga, mis näitavad nutulugusid indiviididest ning koguvad raha nende aitamiseks, aga seda ei suunata mitte pikaajalise muutuse loomisesse (hoolduskoormuse vähendamine, oskuste arendamine jne), vaid lihtsalt remonditakse inimese köök ära.


Eelnevaga seonduvalt on probleemiks ka üksikisikute korraldatud kampaaniaid, kus palutakse abi oma mure lahendamiseks. Kuigi olemuselt ei ole see tingimata halb viib see tihti olukorrani, kus koguneb rohkem raha kui probleemi lahendamine tegelikult vajas. Kuna annetatakse indiviidile, mitte avalike majandusaasta aruannetega organisatsioonidele on pea võimatu “lisaraha” tagasi saada või teistele sarnase murega inimestele suunata. Tulemus on see, et tihti pannakse kõik munad ühte korvi ilma mõtlemata, millal korvi omaniku kõht täis saab.


Tulenevalt nendest mõtetest püüamegi koostöös EMSLiga abistada vabaühendusi nende probleemide seljatamisel ning selgitada ka laiemale üldsusele, kuidas orienteeruda lihtsamini kirjus annetusmaailmas.


Loe rohkem võrgustikust siit: http://www.ngo.ee/node/10589



NULA starditoetuse saavad sellel aastal Digiõps ja Arusaamise agentuur

06. detsember 2022

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu kinnitas NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori tänavused starditoetuse saajad. Seekord valiti lahenduste hulgast välja kaks parimat, kes kumbki saavad pea 25 000 eurose starditoetuse. Toetuse saajaid valiti juba seitsmendat korda.

Pagulaste kohanemist toetav Dan Prits: unistus Köömnega üle Eesti laieneda muutus tänu Heateo Mõjufondile käegakatsutavaks

23. november 2022

Viimased seitse aastat on Eesti rändesaldo olnud positiivne ehk siia on jõudnud igal aastal rohkem inimesi kui siit lahkunud. On ilmne, et selle aasta rändestatistikas kajastub suur hüpe Ukraina sõja eest pagenud inimestest, kuid Eestisse tullakse jätkuvalt ka mujalt. Võtmeküsimus on, kuidas aidata sisserändajail siin omale võimalikult kiiresti keel suhu ja jalad alla saada, et mitte muutuda koormaks sotsiaalsüsteemile. Praegu Tartus tegutsev sotsiaalne ettevõte Köömen just selle eesmärgi nimel tegutsebki. Heateo Mõjufond otsustas toetada Köömne tegevuse laienemist Tallinnasse ja sellega seoses palusime ettevõtte asutajalt Dan Pritsilt intervjuu, et teda ja tema missiooni Heateo kogukonnale lähemalt tutvustada.

Tippettevõtted võtavad enda juurde praktikale järgmised 13 haridusjuhti

21. november 2022

Eesti suuremad pangad ja tehnoloogiaettevõtted võtavad enda juurde pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti, et nad saaksid uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandub kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL Eesti.

Vaata kõiki uudiseid