Heategu ja EMSL kaardistavad annetuskogujate suurimaid väljakutseid
11. jaanuar 2016, anna.lindpereEelmise aasta lõpus kutsusime esimest korda ühe laua taha koos vabaühenduste liiduga kokku Eesti aktiivsed annetustekogujad arutamaks, millised on praegused takistused Eestis ning kuidas neid likvideerida. Aruteludest kasvas välja mitmeid mõtteid, millega 2016. aastal edasi tegeleme.
Üheks suureks probleemiks on inimeste teadlikkus ühiskondlikest probleemidest, mis raskendab annetuste kogumist sihtrühma aitamiseks.
Paljude sihtrühmade probleemid ei ole “emotsionaalselt atraktiivsed”, mille tõttu ei pöörata neile avalikus debatis tähelepanu. Sellest tulenevalt on nende probleemide lahendamiseks annetuste kogumine keeruline, sest inimesed ei taju tegelikku vajadust.
Teistel juhtudel ollakse küll nõus heast tahtest annetama, aga ei mõelda sellele, mida sihtrühm tegelikult vajab. Näiteks lastekodudele üritatakse iga aasta annetada lademetes riideid, mida tegelikulte ei vajata ning sõjapõgenikele saadetakse küpsiseid ja piima. Kuigi žestina on see tore, ei tegele see sihtrühma peamise probleemi lahendamisega, vaid pakub ainult tegijale tunde, et on midagi head tehtud.
Eelmiste väljakutsetega seonduvalt on raske panna inimesi mõistma, miks annetusi organisatsiooni ülalpidamiseks kasutatakse. Ikka ja jälle leiab meediast kommentaare, et raha peaks minema otse abivajajale. See arusaam on väär, sest näiteks vanemateta lastel on rahast palju vähem kasu kui sellest, et teenusest, mida annetajate raha eest saab lapsele pakkuda. Mõjupõhise mudeliga organisatsiooni aastaläbi töös hoidmine loob sihtrühma jaoks palju suuremat ning pikaajalisemat positiivset muutust.
Ometigi ei ole vähene teadlikkus ainus väljakutse. Esinevad ka laiemast annetuspraktikast tulenevad murekohad, mis potensiaalselt annetustegevust pärsivad. Nimelt on hetkel Eestis 5-kohaline arv erinevaid vabaühendusi, kellest paljud tegelevad sama või pealtnäha sarnase sihtrühma probleemidega. Sellest tulenevalt on annetajatel raske mõista, mida organisatsioonid täpselt teevad ning kellele raha anda. Ühe lahendusena on Heateo SA ja Swedbank lanseerinud “Ma armastan aidata” annetuskeskkonna, mis koondab endas Eesti mõjukaimaid annetuste kogujaid, kuid mõttekoht vabaühenduste koostööks on endiselt aktuaalne.
Järjest rohkem on sotsiaalmeediakampaaniaid ning emotsioonaalseid telesaateid, mis inimeste tähelepanu köidavad. Kuigi kampaania eesmärk võib olla iseenesest hea, on see viinud nö kliktivism’i (http://www.clicktivist.org/what-is-clicktivism/) kasvule, mis tähendab, et inimesed ei süvene tegelikult probleemi ega ka lahenduse olemusse. Sellest tulenevalt tuntakse, et heategu on info jagamisega tehtud või kui tehakse annetus ei süveneta probleemi piisavalt, et olla kindel, et see on sihtrühma probleemile kõige efektiivsem lahendus. Viimane probleem käib kokku ka telesaadetaga, mis näitavad nutulugusid indiviididest ning koguvad raha nende aitamiseks, aga seda ei suunata mitte pikaajalise muutuse loomisesse (hoolduskoormuse vähendamine, oskuste arendamine jne), vaid lihtsalt remonditakse inimese köök ära.
Eelnevaga seonduvalt on probleemiks ka üksikisikute korraldatud kampaaniaid, kus palutakse abi oma mure lahendamiseks. Kuigi olemuselt ei ole see tingimata halb viib see tihti olukorrani, kus koguneb rohkem raha kui probleemi lahendamine tegelikult vajas. Kuna annetatakse indiviidile, mitte avalike majandusaasta aruannetega organisatsioonidele on pea võimatu “lisaraha” tagasi saada või teistele sarnase murega inimestele suunata. Tulemus on see, et tihti pannakse kõik munad ühte korvi ilma mõtlemata, millal korvi omaniku kõht täis saab.
Tulenevalt nendest mõtetest püüamegi koostöös EMSLiga abistada vabaühendusi nende probleemide seljatamisel ning selgitada ka laiemale üldsusele, kuidas orienteeruda lihtsamini kirjus annetusmaailmas.
Loe rohkem võrgustikust siit: http://www.ngo.ee/node/10589
Heateo nõukogu värskeim liige Andres Suimets: investorid on järjest ühiskonnateadlikumad
13. märts 2023
Heateo Sihtasutuse nõukoguga on liitunud Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets, kes võttis teatepulga nii pangas kui Heateo nõukogus üle Sven Jürgensonilt. Millise pildi on ta Heateost praeguseks saanud ja millise ühiskondliku murekoha lahendamist ta isiklikult kõige rohkem ootab, räägib Andres intervjuus Heateo uudiskirjale.
Personaliagentuuri Smartful Growth asutaja Helen Pärli: on lausa lust töötada kolmanda sektoriga, kus tehakse tööd siiralt ja hingega
11. märts 2023
Viimasel kodanikuühiskonna aasta vabatahtlike konkursil nimetati aasta ettevõtteks Smartful Growth, mis on pakkunud ühiskondlikele algatustele personalialast ekspertnõu alates 2020. aastast. Kui enamasti asuvad ettevõtted ühiskondlikult panustama mõnda aega pärast ärieesmärkide edukat saavutamist, siis Smartful Growthi asutaja Helen Pärli andis oma soovist pro bono nõustada märku käsikäes ettevõtte asutamisega. Palusime tal oma valikutest ja väärtustest lähemalt rääkida.
Haridusuuendaja Maria Rahamägi: paindliku ja avatud haridussüsteemi toel on noored tuleviku tööturu jaoks paremini valmis
10. märts 2023
Haridusalgatuse Edumus asutaja ja eestvedaja Maria Rahamägi soovib, et noored oleksid võimelised kiiresti muutuva ühiskonnaga kohanema ja on selle jaoks loonud lahenduse, mis annab noortele koolist kaasa võimalikult rikkaliku teadmistepagasi. Viie aastaga on algsest ideest kasvanud välja enam kui poolesaja valikainega veebikool, mille arendamisele pani koos teiste investoritega õla alla ka Heateo Haridusfond.