Diana Paakspuu: keskkonnateadlikust tarbijast Uuskasutuskeskuse juhiks
Viimased kolm ja pool aastat edukalt Uuskasutuskeskust tüürinud Diana Paakspuu andis juuni algusest ettevõtte tegevjuhi rolli uuesti Katriin Jüriskale. Kolmandat sektorit Diana aga ei jäta, vaid jätkab ühiskonda panustamist SA Kiusamisvaba Kooli nõukogu liikmena. Intervjuus räägib Diana, kuidas ta Uuskasutuskeskuseni jõudis ja mida on selle aja jooksul juhina õppinud.
Töötasid enne Uuskasutuskeskust pikalt erasektoris. Mis rolle sa oma varasemas karjääris oled täitnud ja millise kogemusega Uuskasutuskeskust juhtima tulid?
Minu esimene töökoht oli tolleaegses Hansapangas. Liitusin korporatiivpanganduse meeskonnaga ja sisuliselt hoidsime kõige suuremate klientide kätt ning nõustasime neid erinevate teenuste osas, mida pank pakkus. Sealt edasi liikusin Rootsi magistrantuuri ja tagasi tulles oli mul kindel plaan, et lähen korporatiivpangandusse tagasi, kuna seltskond ja töö olid seal väga toredad. Juhtus aga nii, et liikusin hoopis Hansapanga grupi finantsosakonda finantsanalüütikuks. Aja jooksul muutus Hansapank Swedbankiks ning minust sai Eesti ja Baltikumi finantsplaneerimise ja -analüüsi tiimide juht ning täitsa lõpus töötasin Rootsi tasandil üle grupi. Ühel hetkel tundus, et olen terve elu pangas töötanud ning oleks aeg vaadata, mis toimub väljaspool.
Mulle pakkus huvi töötamine veelgi suuremas ja globaalses ettevõttes. Valituks osutus G4S, mis oli tol hetkel teenindussektoris maailma kümne suurima organisatsiooni ja ettevõtte hulgas ja seal töötas üle 730 000 inimese. Kuus aastat G4Sis oli väga põnev aeg ja võimaldas osa saada tõeliselt rahvusvahelistest projektidest. Ühel hetkel aga hakkasin tundma, et kogu mu töö kordub järjest ning mul on pidevalt tunne, et “been there, done that” ning hing ihkab midagi uut. Aeg oli küps finantsvaldkonnaga hüvasti jätta. Üritasin mõelda, et mis võiks olla järgmine väljakutse ja jõudsin selleni, et ühe variandina võiksin proovida, et kas minus on tegevjuhi geeni juhtimaks mõnd väiksemat või keskmise suurusega ettevõtet. Samas oli minu jaoks oluline, et selle ettevõtte tegevusala ja missioon peaks mind kõnetama.
Ja juhtus nii, et ühel õhtul scrollisin Facebooki ja ette lõi töökuulutus, et Uuskasutuskeskusele otsitakse tegevjuhti. Minu jaoks oli see bingo-moment! Sest ma sisimas teadsin täpselt, et vot see on see, kuhu ma sooviksin kandideerida. Mind valiti, ja 2020 aasta alguses asusingi juhtima Uuskasutuskeskust.
Kas või mis sind erasektorist kolmandasse sektorisse liikudes üllatas?
Ma ei ole ise kunagi mõelnud, et miks ma küll kolmandasse sektorisse läksin. Samas nii lähedaste kui sõprade reaktsioonid olid ootamatud. Paljude jaoks oli see väga ootamatu valik. Neid üllatusmomente tekkis aja jooksul ka mul endal. Heas mõttes kultuurišoki sain, kui läksin esimesele kohtumisele tiimiga meie Liivalaia kontorisse. Meie kontor asub poe all keldris. Nii ma siis jaanuari keskpaigas oma kontsakingadega kipsadi-kõpsadi sinna läksin. Ma olin eelmistes töökohtades harjunud suurte nõupidamisruumide ja uhke tehnikaga, kus kaamerad keerlevad ja pöörlevad kõneleja suunas. Nüüd olin ma keldris, ühtegi akent polnud, sinna toodi suur tööstuslik puhur, et me sooja saaks. Samas mu kolleegid võtsid mu väga soojalt vastu – esimeseks koosolekuks olid lauale toodud snäkid ja iseküpsetatud koogid, kõik andsid endast parima ja see oli väga armas. Kokkuvõttes ei ole ma hetkegi kahelnud oma otsuse õigsuses.
Kui keskkonnateadlik sa ise enne Uuskasutuskeskusega liitumist olid?
Minu keskkonnateadlikkus kasvas kindlasti koos laste saamisega. Lisaks riiete uuskasutamisele hakkasin kodus kasutama ainult looduslikke puhastusvahendeid ja samuti asusin hoolikamalt kontrollima ka toiduainete koostisosi. Keskkonnateadliku valikuna saab näiteks tuua ka meie kodus üle 10 aasta kasutusel olnud päikesepaneelid ja veevärgiga kamina sooja vee tootmiseks.
Kes üldse on Uuskasutuskeskuse klient ja kuidas on ettevõtte kliendid aja jooksul muutunud?
Uuskasutuskeskuse kliendisegmendid on hästi erinevad. Noored ja vanad, mehed ja naised. On inimesed, kes tulevad hinna pärast ja inimesed, kes tulevad sisu pärast.
Täna on meil vajaduspõhist klientuuri endiselt palju ja kuna kriis pole veel lõppenud, siis karta on, et neid tuleb veel juurde. Samas on järjest rohkem teadlikuid noori, kelle jaoks on oluline taaskasutus. Noortele oleme rohkem hakanud ka oma kommunikatsiooni ja turundustegevusi suunama. Järjest enam näeme ka keskkonnateadlikku klienti, kelle puhul on uuskasutus konkreetne teadlik valik ja neil ei ole kuidagi piinlik Uuskasutuskeskusesse tulla. Samuti tean oma tutvusringkonnast järjest rohkem inimesi, kelle puhul ma näiteks viis aastat tagasi poleks ealeski arvanud, et nad kaaluks kasutatud asja ostmist, aga täna on nad meie kliendid, kes ostavad oma suvilasse teise ringi nõusid, sest need on erilised.
Sa alustasid Uuskasutuskeskuses 2020. aasta jaanuaris. Milline see aeg on olnud? Kuidas te kriisidest läbi tulite, mida oli vaja teha selleks, et organisatsioonina ellu jääda?
Tööle asudes leppisime nõukoguga kokku ambitsioonika laienemisplaani. Olin juhtimist üle võtmas ja sisse elamas, kui veebruari keskel sai selgeks, et seoses koroonaviirusega tuleb suuremat sorti jama. Märtsis panime kõik oma kauplused kinni ja leidsime end olukorrast, kus tulud olid nullis, aga kulud pea 300 000 eurot kuus. Päris põnev olukord sisseelamiseks!
COVIDi aja üleelamine oli kogu tiimi ühine pingutus. Meil oli mitu plaani. Plaan A oli, et hoiame poode nii kaua lahti kui võimalik, sest iga sent on tulu, mis aitab meie kulusid katta, aga päris kiiresti selgus, et see plaan ei tööta. Esiteks me ei tahtnud oma töötajaid ohtu seada ning siis tuli Vabariigi Valitsuse nõue, et kõik tuleb kinni panna. Siis oli vaja muidugi mõelda, kuidas me kulusid alla tuua saame. Alandasime palkasid, aga üüri ning kommunaalide kulusid me vähendada ei saanud. Aga nagu öeldakse, igas halvas asjas on midagi head ja see oli hea hetk, et avada e-pood. E-pood tavapäraselt ei ole midagi erilist, küll aga on see eriline meie sektoris. Kui mõelda, et on t-särk, mille sa pildistad üles, laed selle keskkonda, kirjutad kirjelduse juurde, postitad pakiautomaati, võtad pildi e-poest maha ja saad selle eest 3 eurot, siis see ei ole väga tulus äri. Sellest tulenevalt, ilmselt kui ei oleks sellist kriisi tulnud, siis me ei oleks ka seda e-poodi püsti pannud, sest me oleks leidnud kasumlikumaid projekte, mida ellu viia. Aga kriisi valguses oli see ainuõige otsus ja täna toimib meil e-pood väga kenasti.
Hoolimata esimesest koroonakriisist avasime ka uue poe Tähesajus ning tõime turule uue kontseptsiooniga kodupoe ja aasta lõpus lastepoe. Koostöös Selveriga viisime läbi kogumiskampaaniaid, et pakkuda inimestele võimalust isolatsiooni reegleid järgides
tuua
enda jaoks tarbetuks muutunud asjad ära. See oli väga kasulik alternatiiv, sest poed olid ju suletud, aga inimesed jälle kraamisid oma kodusid väga palju. Järgmisel aastal oli eriolukorraga toimetulek lihtsam, sest kõik oli juba korra “läbi harjutatud”. Lisaks avasime Sõpruse ja Rakvere kauplused ning tõime turule innovatiivsed kogumismajad koostöös Astri Grupi ja KIKiga. Need kogumismajad said 2022. aasta lõpus ka Keskkonnaministeeriumi “Aasta keskkonnateo” tiitli. Ja kolmandal aastal avasime juba uusi poode, nagu algne strateegia ette nägi.
Sa võtsid enda kanda 3-aastase missiooni Uuskasutuskeskuses, millest on saanud kolm ja pool aastat. Käisid koos ettevõttega läbi väga keerulise aja ja juhtisid seda edukalt. Mida sa inimese ja juhina sellest kogemusest kaasa võtad?
Mina olen Uuskasutuskeskust juhtinud nagu niiöelda tavalist äriorganisatsiooni, samas pidades alati meeles organisatsiooni mõjusat missiooni. Kui tahta edukas olla, siis peab iga isemajandav organisatsioon alati olema ka finantsiliselt jätkusuutlik ja sellest vaatenurgast olen mina alati toimetanud. Olen alati olnud nö inimeste inimene ja kaasav juht, mistõttu selle võrra oli mul lihtsam ka kolmandasse sektorisse sisse elada. Koostööpartnerite poolt anti mulle samas päris tihti tagasisidet, et ma pidavat olema kolmanda sektori kohta päris konkreetne ning minuga on lihtne asju ajada, kuna asjad saavad kiiresti tehtud. Minu tugevat finantstausta on ka palju kordi välja toodud kui pigem erakorralist näidet. Samas kolmanda sektori organisatsiooni juhina olen kindlasti pidanud oma juhtimisstiili aeg-ajalt pehmendama ja ka nö käehoidmisega olen pidanud tegelema rohkem kui erasektoris. Elu on näidanud, et mõned asjad, mis erasektoris tunduvad ilmselged, ei ole seda alati kolmandas sektoris – nt kulude kokkuhoid kriisis. Samas jälle tunduvad mulle kolmandas sektoris inimesed olema rohkem südamega töö juures ja nad samastuvad organisatsiooni missiooniga väga tugevalt. Ja kui suure südame ja hingega korraldasid mu Uuskasutuskeskuse kolleegid mulle lahkumise üllatuspeo, seda ma vist ei unusta kunagi. Ma ei ole kunagi ühelgi nö tööüritusel nii palju liigutuspisaraid valanud kui sellel! Nii et võtan kolmanda sektori kogemusest kaasa palju positiivset ja olen siiralt tänulik selle kogemuse eest.
Heateo juures on tihti nii, et endisest töötajast saab vabatahtlik, vabatahtlikust järgmise algatuse juht, juhist mentor kolmandale algatusele. Isegi kui sa loobud ühest rollist, siis leiad ennast Heateo kogukonnas järgmises rollis ja uute ülesannetega. Sina oled ka selle aasta algusest Kiusamisvaba Kooli nõukogu liige. Kuidas see roll vabatahtlikuna välja näeb ning millist väärtust sa seal lood?
Ma arvan, et see on väga hea võimalus panustada veel ühte mõjukasse ettevõtmisesse. Kiusamisvaba Kool on Eestis väga suure mõjuga organisatsioon ning mul on väga hea meel, et ma saan sinna panustada. Täna on minu roll olnud vaadata üle nende finantsjuhtimise süsteem ja oleme seal pead kokku pannud. Minult kui valdkonna eksperdilt nõuab see suhteliselt väikest ajakulu, aga samas näen kui suurt muutust see organisatsiooni juhi jaoks loob. Ja samas ka kindlust ja alust edasiseks kasvuks.
Vestlus Dianaga toimus Heateo üritustesarja Heateo jutud raames. Kohtumiste käigus räägime sellest, mida tähendab töö kolmandas sektoris, vabatahtlikuks olemine ning millised on võimalused mõjusaks panustamiseks. Esimesel sündmusel oli külas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Diana Paakspuu, kellega vestles Heateo juht Pirkko Valge. Järgmine sündmus toimub 15. juunil ning siis on külas Fontese partner ja Heateo nõukogu pikaajaline liige Külli Lilleorg.
Jaga
