Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



Eesti vanim ja suurim annetuskeskkond kasvas veelgi

02. juuni 2021

Eesti suurimasse annetuskeskkonda lisandus seitse uut organisatsiooni, mis koguvad annetusi laste, hariduse, tervise, keskkonna ja tugeva ühiskonna heaks. Koos uute liitujatega tegutseb “Ma armastan aidata” annetuskeskkonnas nüüdsest 60 heategevusorganisatsiooni.

Veriffi blogilugu: julgus hüpata tundmatusse

28. mai 2021

Alustasime Haridusjuhtide Praktikaprogrammi lugude sarja Veriffi mentorpaariga ja nüüd oleme ringiga tagasi. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe suundus aasta alguses Veriffi, et kiigata sisse ühe kiire pööruga eraettevõtte igapäevaellu. Sireti mentoriks oli arendusjuht Tiit Paananen, aga praktikakogemuse käigus jõudis tema teele palju teisigi inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi vahetada ja laiemalt oluliste teemade üle arutleda.

Vahekokkuvõte koolijuhtide praktikast

26. mai 2021

Aasta alguses käivitunud Haridusjuhtide Praktikaprogramm viis kaksteist Tallinna, Tartu, Valga ja Narva kooli direktorit ettevõtetesse praktikale, et edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Programm kestab veel sügiseni, kuid organisatsioonipraktika on lõppenud ja senine kogemus on pannud direktorid koolielu ümber vaatama. Teist aastat toimuva programmi läbiviijateks on Heateo Haridusfond, Tallinna Haridusamet, Fontes, Tartu Linnavalitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata kõiki uudiseid