Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



Maarja Oviir-Neivelt: miks ei peaks see olema mina, kes probleemi nähes lahenduse leidmiseks oma panuse annab?

18. juuni 2020

Lapse Heaolu Arengukeskus loob kohaliku omavalitsuste tasandil keskusi, ehk Perepesasi, mille eesmärgiks on laste ja perede toetamine, riskide ennetamine ja varajane märkamine ning teenuste kättesaadavaks tegemine. Heateo Mõjufond toetab pilootprojekti raames teenuse arendamist 20 000 euroga. Idee algataja, Maarja Oviir-Neivelt, avab algatuse lugu ja tegevust lähemalt.

Aprillis ning mais annetati Ma armastan aidata annetuskeskkonnas erakordselt palju nii raha kui preemiapunkte

16. juuni 2020

Aprilli alguses lõime Ma armastan aidata annetuskeskkonda eriannetuste lehe, kus sai toetada heategevusorganisatsioone, mis eriolukorras eriti haavatavaid gruppe toetasid. Suur rõõm on, et kampaania raames annetati üle 30 000 euro!

Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba Kooli programmi 50 000 euroga

20. aprill 2020

SA Kiusamisvaba Kool on tegutsenud 2012. aasta detsembrist ning oma tegevusega tõestanud, et KiVa programm on tõhus nii koolikiusamise ennetamisel kui ka tekkinud juhtumite lahendamisel. Esimest korda toetas Heateo Mõjufond KiVa programmi arengut 48 000 euroga 2018. aastal, panustades organisatsiooni rahastuse jätkusuutlikumaks muutmisesse ning programmi rakendamiskvaliteedi tõstmisesse. Kiusamisvaba Kooli sihtasutus on viimase 2 õppeaasta jooksul laienenud veel 50 uude kool ning tänase seisuga on programmi kaasatud ca. 23 000 õpilast üle Eesti.  

Vaata kõiki uudiseid