Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



Palju põnevaid asju on algamas

22. juuni 2022

Seekordne Heateo uudiskiri annab hea ülevaate sellest, mis teemadega me igapäevaselt Heateos tegeleme. Vaimse tervise valdkonda uute inimeste ja sekkumiste toomine, kutset mitteomavate õpetajate uurimine koos antropoloogidega, Ukrainast lahkuma pidanud laste koolitee jätkamise toetamine ja uued algatused NULA inkubaatoris, mis tegutsevad näiteks taaskasutuse (ReStailit), rattarikkuse (Kooliratas) või hoopis väikeste lastega peredele uute lahenduste pakkumisega (Leluelu, Om Nom). Ja paljud asjad, mis välja ei paistagi.

Heateo vabatahtlik Andreas Holst unistab heaolu suurendavatest ühiskondlikest muutustest

21. juuni 2022

Heateo vabatahtlike kogukond sai maikuus täiendust - meiega liitus Andreas Holst. Vahepeal paar aastat Hollandis elanud ja Maastrichti ülikoolis psühholoogiat õppinud Andreas panustab oma tugevate valdkonnateadmistega vaimse tervise teemadesse, mis on Heateo Mõjufondi fookuses.

Pausil Paula, Eeskujulik Eleri, Realist Reimo jt. Millist tüüpi õpetajaid Eestis on ja kuidas neid toetada?

20. juuni 2022

Kuidas tuua Pausil Paula tagasi kooli, kas Eeskujulik Eleri peab õpetajaametis vastu, kuidas saaks Alternatiivne Alliki rohkem õpetamisele keskenduda, miks juhtkond Realist Reimo tagasisidet ei kuula, kuidas pakkuda Ambitsioonikale Ameliale koolis paremaid karjäärivõimalusi ja millest unistab Raudvara Raili? Rakendusliku Antropoloogia Keskus lõi uuringu tulemusena õpetajate persoonad, et aidata ületada õpetajate järelkasvuga seotud väljakutseid.

Vaata kõiki uudiseid