Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas
üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks
olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate
kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või
perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon
probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri
eluvaldkondade inimesed.

Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi
jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS
Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate
valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates
käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende
kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud
probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis,
hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on
perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon;
teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas
liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna
võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.

Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja
investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku
probleemi lahendama.

2.     Riik on
algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab
probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab
projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii
riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus
investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad
lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50
või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt
õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on
saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud.
Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.

Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate
Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama
mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju
loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei
tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on
teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem
lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi
käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.

Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!

Jaga