Menüü

Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“

21. september 2015, anna.lindpere
Konverentsilt koju jalutades hakkas mu peas idanema mõte, et kas üks järgmisi SIB (ühiskondliku mõju osakud) projekti kandidaate Eestis ei võiks olla asenduskodude (vana nimega lastekodud) lõplik reorganiseerimine. 

Lihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.


Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.


Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:

1.     Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.

2.     Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.

3.     MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad  investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.

4.     Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.


Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.


Mõte sai nüüd õhku visatud.

Aitäh konverentsi korraldajatele!



Jaan Puusaag: toetan, et olla parem inimene ja kodanik

22. detsember 2019

Sellel aastal toimusid Heateo nõukogus olulised muudatused. Teatepulga andsid edasi nii Jaan Puusaag kui ka Armin Kõomägi. Jaan tuli Heateo juurde väga kriitilisel hetkel – valitses majandussurutis, paljud toetajad olid loobunud, Heateo meeskond oli muutuses. Jaan võttis kohe aktiivse rolli nõukogu juures ja Krimeltest sai Heateo toetaja.

NULA inkubaatorist tõuseb lendu kuus uut ühiskondlikku algatust

19. detsember 2019

Novembri lõpus saime kokku NULA inkubaatori kogukonnaga ja tõmbasime pidulikult hooajale joone alla. Marleen Pedjasaare vedamisel toimus väga huvitav ja sisukas vestlusring, mille käigus sellel aastal osalenud kuus meeskonda rääkisid, kuhu nad aasta lõpuks jõudnud on ning millised on nende plaanid järgmiseks aastaks. Ühtlasi saime tänada kõiki inkubaatorisse panustanuid.

Pirkko Valge: Aitäh, et olete meiega!

19. detsember 2019

Kui aasta lõpp on tagasi vaatamise ja kokkuvõtete tegemise aeg, siis selle aasta märksõna on kindlasti inimesed meie ümber. Kaugemale vaadates, poliitikute sõnavõtte kuulates, on tunne kõhe. Tundub nagu oleks mõistus ja mõistlikkus meid maha jätnud ja arusaamatuks jääb, mis toimub nende inimeste peades ja hingedes, kes meid valitsevad. Selle asemel, et lahendada tõsiseid probleeme, alates eakate vaesusriskist, lõhutakse tänast kogumispensioni süsteemi. Tartus kiusavad täiskasvanud noori nende seksuaalse orientatsiooni tõttu ja tehakse kiuslikke sõnavõtte teiste riikide (nais)peaministrite suunal.

Vaata kõiki uudiseid