Mõtted SOS Lasteküla konverentsilt „Aita last – mõtetest tegudeni“
21. september 2015, anna.lindpereLihtsamalt väljendudes oleks eesmärk selline: kõik vahetustega tööl käivate kasvatajatega töötavad lastekodud on aastaks x muudetud pereemaga või perevanematega („tööl“ 24h päevas, 365 päeva aastas) mõnusateks kodudeks. Toon probleemi käsitluse väga lihtsustatuna, et mõttega saaksid kaasa tulla eri eluvaldkondade inimesed.
Mõte tuli sellest, et päeval, mil käis Eestis kogemusi jagamas kogenud mõjuinvesteeringute ekspert Emilie Goodall, toimus SOS Lasteküla Eesti aastakonverents. Ühte saali olid kokku kogunenud erinevate valdkondade mõtteliidrid, et mõjukat osa ühiskonda diskussiooni kaasates käivitada täiesti uued arengud asenduskodude laste elus. Võib-olla on nende kahe ürituse ühel päeval toimumine märk sellest, et üks veidi pidurduma jäänud probleem ühiskonnas vajaks lahenduseks väga uuenduslikku mudelit? Niisiis, hüpoteetiliselt on meil olemas kolm osapoolt: SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes on perepõhiste asenduskodude „maaletooja“ ning ühiskonnas suurt mõju omav organisatsioon; teiseks riik, kelle tegevussuunad näitavad, et soov on täpselt samas suunas liikuda ning kolmandaks erasektor, mitmed ettevõtjad, kes otsivad täna võimalusi laste toetamise valdkonnas mõjukaid investeeringuid teha.
Mõtleme edasi, mida SIB lihtsas keeles tähendab:
1. Eraettevõtja investeerib pikaajaliselt raha MTÜ-sse, kes on suuteline kindla ühiskondliku probleemi lahendama.
2. Riik on algatuse oluline osapool, sest tal on ressurssi, ekspertiisi ning ta mõjutab probleemvaldkondi puudutavaid poliitikaid.
3. MTÜ teostab projekti. Kui MTÜ näitab, et on probleemi lahendanud ja tulemusega on rahul nii riik kui erainvestor, siis tasub riik varasemalt kokkulepitud mahus investeeringu (pluss intressid) investorile tagasi. Võimalikud on erinevad lahendused: erasektor ja riik võivad investeeringu eest lõplikult tasuda ka 50:50 või muul kokkulepitud moel.
4. Kui projekt õnnestub, võidavad kõik: investor elab paremas ja tervemas ühiskonnas, riik on saanud probleemile efektiivse lahenduse, MTÜ on enda potentsiaali rakendanud. Kui projekt ei õnnestu, lepib investor raha kaotamisega.
Jõudsin nende mõteteni kuulates konverentsil ettevõtjate Andres Lemberi ja Joakim Heleniuse ettekandeid. Mõlemast ettekandest jäi kõlama mõte, et investeering, mille ettevõte teeb heategevusse, peab jõudma suurt mõju loovasse, efektiivsesse ja läbipaistvalt juhitud organisatsiooni. Aktsioonid ei tohiks olla ühekordsed, vaid pikaajalist mõju loovad. Väga oluline on teada/uurida milliste probleemide lahendamises suudab olla efektiivsem lahendaja riik, milliste puhul hästi juhitud MTÜ. Teatavasti on Eestis peagi käivitumas esimene SIB projekt, mille sihtgrupiks on alaealised õigusrikkujad.
Mõte sai nüüd õhku visatud.
Aitäh konverentsi korraldajatele!
Valminud on uus tööriist haridusjuhtide arengu toetamiseks
25. mai 2023
Täna, 25. mail andsid Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Heateo Haridusfond haridus- ja teadusministeeriumile üle uue haridusjuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli, mis on abiks nii haridusjuhtide värbamisel, nende arendamisel kui ka edasisel karjääri planeerimisel.
Tule Heateo kogukonnaüritusele 16. mail!
05. mai 2023
Heateo Sihtasutus alustab sel kevadel uut üritustesarja, mille raames kohtuvad huvilised, vabatahtlikud ning vabaühendused. Sarja "Heateo jutud" raames räägime sellest, mida tähendab töö kolmandas sektoris, vabatahtlikuks olemine ning millised on võimalused mõjusaks panustamiseks.
Värske käsiraamat on abiks parimate koolijuhtide leidmisel ja värbamisel
05. mai 2023
Heateo Haridusfondi toel valmis aprillis koolipidajatele mõeldud käsiraamat haridusjuhi värbamise ja valiku tulemuslikuks korraldamiseks. Haridusfondi jaoks on koolijuhtimise kvaliteet üks kolmest fookusteemast ja tee selleni algab kvaliteetsest värbamisest. Meie jaoks on oluline, et koolijuhtide värbamine oleks professionaalne ja saaksime Eesti koolidesse võimalikult tugeva juhiprofiiliga inimesed.