Veriffi blogilugu: Koolijuht startupis praktikal – omane ainult Eestile
Veriffi tiim on saanud mõneks ajaks täienduse Siret Paasmäe näol. Rõõmsameelse ja positiivsusest pakatava naise on ettevõttesse juhatanud Haridusjuhtide Praktikaprogramm, mille on ellu kutsunud Heateo Haridusfond ja Tallinna Haridusamet koostöös Fontesega. Tegemist on teist aastat toimuva unikaalse arenguprogrammiga, mis viib koolijuhi tunnustatud juhtimiskultuuriga ettevõttesse või asutusse täiskohaga praktikale (ei, kool ei jää selleks ajaks juhita, vaid teda asendab kohusetäitja, kelleks on üldjuhul õppejuht). Sel korral suundusid praktikale kokku 12 koolijuhti Tallinna, Tartu, Valga ja Narva koolidest, kellele pakuvad tuge tippjuhtidest mentorid.
Programmi eesmärk on edendada koolijuhtimise kvaliteeti, anda koolijuhtidele sügav sissevaade kaasaegse juhtimiskultuuriga organisatsiooni igapäeva ja toimimismudelisse. Selle kestus on kokku üheksa kuud, millest esimesed kolm kuud töötab koolijuht täiskohaga kindlas organisatsioonis ning siis ta naaseb kooli, et mentori kaasabil kogutud teadmisi ja ideid koolis rakendada.
Veriffis praktiseeriv Siret Paasmäe on olnud 15 aastat direktor Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, kus käib üle 800 õpilase ja personali moodustab umbes 70-liikmeline seltskond. Tema jaoks on haridusmaailm tõeliseks kutsumuseks, kuhu ta tahab n-ö tagasi anda oma kogemuse ja teadmiste kaudu. Praktikaprogramm annab selleks hindamatu võimaluse.
Tema mentoriks on Veriffi arendusjuht Tiit Paananen, kellel on mentorlusega mitmekülgne varasem kokkupuude. Seda on soosinud ägedad ettevõtted, kus ta on aastate jooksul toimetanud.
Nüüdseks on programm kestnud kuu aega, vestlesime nii Sireti kui Tiiduga juba mõni aeg tagasi, mil mentorpaar oli alles alustanud.
Siret Paasmäe, foto: Jake Farra
Siret, tere tulemast Veriffi tiimi! Kuidas praktika on Sinu jaoks alanud?
Siinkohal on peamisteks märksõnadeks kindlasti intensiivsus, suur infotulv ja hüpe tundmatusse. Kõik on uus ja põnev minu jaoks.
Mulle väga meeldis uute töötajate onboardingu ehk sisseelamisprogramm: iga tiim tutvustas oma rolli ja selgitati lahti, mida nemad Veriffis teevad. Ega ma ju alguses paljude asjadega kursis ei olnud – ettevõttest kui sellisest teadsin, aga sisust pigem mitte.
Mentor Tiiduga oleme juba põgusalt arutanud ja kohtunud, meil on paika pandud iganädalased vestlused. Töö peamiselt käib praegu kodukontoritest, seega palju kontakte toimub virtuaalselt. Hetkemulje ütleb, et tegemist on sisuka ja konkreetse juhiga.
Aga milline Sa ise juhina oled?
Seda oskavad ikkagi paremini öelda teised inimesed. See on rõõmustav teadmine, et kolleegid näevad mind toetava juhina, kelle jutule saab alati tulla. Olen sinna poole alati püüelnud, juhi töös on oluline olla hea kuulaja.
Võib öelda, et olen juhiks kasvanud, sest alustasin hariduses õpetajana ja 20ndate eluaastate lõpus võtsin vastu koolijuhi ameti, kuhu olen pidama jäänud päris pikaks ajaks. Tunnen, et õpetajapisik on alati sees olnud, sest teadsin juba lapsena, kelleks saada tahan. Haridus on mu jaoks nii südamelähedane teema, seega selles valdkonnas areneda ja kasvada on olnud loomulik protsess.
Mida Sa praktikaprogrammis õppida tahad?
Võtan seda kui uut kogemust, mille käigus näha, kuidas üks ettevõte tegutseb ja kuidas toimib juhtimine nii organisatsiooniüleselt kui ka tiimide lõikes. Tulemuslikku juhtimist on igal pool vaja, olgu sa juht koolis, eraettevõttes või mõnes muus kohas.
Ma tahan panustada haridusellu, rikastada seda väärtusliku nõu ja teadmistega, mida siit saan. Samas on see programm võimalus tutvustada Veriffile, mis maailmast ma tulen, tuua esile paralleele ja ühisosa. Lõpuks võiks see kogemus olla vastastikune arenemine.
Mulle läheb väga korda inimestesse puutuv: kuidas neid hoida, kaasata ja motiveerida, millised on selle jaoks parimad võtted ja tööriistad. Värbamine on igati aktuaalne teema nii tehnoloogia- kui haridussektoris, meie mõlema jaoks on talentide leidmine väljakutse.
Mis roll on tehnoloogial teie koolielus?
Eks kõige olulisem on see distantsõppe kontekst, mis puudutab tehnoloogiat ja selle kasutamist koolis.
Kui koroonapandeemiast rääkida, siis meie protsess liikuda praktiliselt üleöö füüsilisest õpikeskkonnast virtuaalsesse, läks pigem positiivselt ja valutult. Oleme juba mõnda aega praktiseerinud e-õppepäevi, st kogu koolipere lahendas kodustes tingimustes oma ülesandeid. Kui see esimene koolide sulgemise laine juhtus, ütlesime õpilastele ja õpetajatele, et võtke seda kui meie tavalist e-õppepäeva, mis kestab lihtsalt pikemalt kui üks päev.
Kuidas koolid ja ettevõtted saaksid omavahel koostööd teha?
See sõltub veidi koolist endast, kas nendel on mingi nišš ja millega nad rohkem tegeleda soovivad. Mis iganes moel koostöökoht leitakse, on see igal juhul väga arendav.
Ma tooks välja selle, et laste ja noorte teadmised on ju suurepärased, seda näitavad PISA-testi tulemused. Loomulikult oleme nende üle uhked. Samas soovin, et meie õpilased, kes kooli lõpetavad, saaksid elus hakkama – nad ei kardaks eksida ja teeksid seda, mis nendel silma särama panevad. Tähtis on inimeseks olemine. Võib-olla saame seda ettevõtetega koostöös noortele inimestele edasi anda?
Tiit Paananen, foto: Jake Farra
Tiit Paananen: intellektuaalne töö vajab oma kõrvale mentorluskultuuri
Nii mentiiks kui ka mentoriks olemise tulem on see, et ühise keele leidmine eri inimestega, sõltumata nende taustast või isikuomadustest, muutub palju lihtsamaks ja loomulikumaks. Tegelikult meie töö olemus – millegi loomine, mitte tootmine – on intellektuaalne, seega selle sisse on justkui kirjutatud vajadus mentorluse toe järele.
Võtame näiteks tarkvaraarenduse, kus millegi praktilise ehitamine on suhteliselt väike osa tervikust. Põhiaur läheb ikkagi mõtestamisele mida, miks ja kuidas on vaja teha. Siin tulevadki mängu inimestega seotud protsessid, metoodikad ja tööriistad.
Mentorpaari puhul on tegemist mõlemapoolse õppimisega. Minu jaoks on Siret kui täiendav liige tiimis, kellega koos ma töötan. Juba praegu on mul olnud võimalus harjutada ja kinnistada tehnikaid, mis kuuluvad mentorluse juurde. Omavaheliste kohtumiste-kõnede käigus olen saanud luua vundamendi ja struktuuri edasiseks koostööks.
Kindlasti on minu ja Sireti igapäevatöös juhtidena teatavaid erisusi, pelgalt valdkonna tõttu. Kui hariduses on vaade traditsioonilisem, kus rolli mängib ajalugu ja pärand, siis tehnoloogia puhul hoitakse vanast vähem kinni, ollakse agiilsemad ja pilk on suunatud tulevikku. Seesugused aspektid toovad juhtimisse erinevaid tahke juurde.
Laiemas plaanis võiks selline praktikaprogramm jõuda oma haardega ka nende koolijuhtideni, kes ise esmajoones osalemissoovi üles ei näita. Juhtide ladvik ei saa eest ära joosta; ideaalis võiks kõigi kompetense ja juhtimispraktikaid edasi arendada, et tervikpilt oleks ühtlasem koolijuhtide vaates.
Igal juhul on mul hea meel, et me Veriffiga sellesse panustame.
Jaga
