Veriffi blogilugu: julgus hüpata tundmatusse
Alustasime Haridusjuhtide Praktikaprogrammi lugude sarja Veriffi mentorpaariga ja nüüd oleme ringiga tagasi. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe suundus aasta alguses Veriffi, et kiigata sisse ühe kiire pööruga eraettevõtte igapäevaellu. Sireti mentoriks oli arendusjuht Tiit Paananen, aga praktikakogemuse käigus jõudis tema teele palju teisigi inimesi, kellega koostööd teha, kogemusi vahetada ja laiemalt oluliste teemade üle arutleda.
Järgnev lugu sündis sooja ja sisuka vestluse käigus, mille tulemuseks on põgus ülevaade, kuidas Siret ja Tiit oma kogemusele tagasi vaatavad.
Kuidas te selle praktikaperioodi enda jaoks kokku olete võtnud?
Siret: Alguses sai programmis osalemine sõnastatud kui tundmatusse vette hüppamine, mille puhul ma tundsin, et olen selleks täiesti valmis. Nüüd tagasivaates näen, et kõikvõimalikud uued kohtumised ja läbi nende saadud ideed olid väga arendavad. Täna seisuga olen mitmed mõtted plaaniks vorminud, millest mõned praktilised uuendused on ka käima lükatud.
Tiit: See on olnud praktiline võimalus vaadata mentorluse ja coaching’u sisse, mis on nende võtted ja kuidas kasutada selle juurde kuuluvaid tööriistu. Mõned võtted olid mulle juba tuttavad, kuid samas oli ka uusi leide, mida programmipartner Fontese kaudu sai avastada.
Samuti tõdesin, et koolis, kus inerts on suurem, kõiki asju niimoodi teha ei saa nagu meie teeme kiirelt kasvavas tehnoloogiaettevõttes. Koolis on tegutsemiseks kitsam raamistik ja konkreetsemad piirangud, seevastu idufirmas on rohkem vabadust. Ma arvan, et Siret sai siit inspiratsiooni vaadata senistest harjumustest kaugemale.
Siret, mis need uuendused on?
Praegu on fookuses uutele töötajatele mõeldud sisseelamisprogramm; üks-ühele vestluste kava ja küsimuste värskendamine, mis on juba saanud ka rakendust; koolisiseste tiimide moodustamine. Näiteks Veriffi onboarding’u puhul mulle meeldis see kompaktsus ja samas ka sisukus, mille käigus kõikide tiimide juhid andsid ülevaate oma tööst ja tegemistest, eesmärkidest ja plaanidest. Kooli kontekstis meil on igal aastal 1. ja 10. klassides uued õppurid, mõned lapsed vahetavad ka muul hetkel kooli ning samuti liitub töötajaid – nad kõik vajavad mugavat lahendust meie juures alustamiseks.
Tiimide moodustamine koolis on hetkel ettevalmistuse faasis, mis eeldab koostööd oma töötajatega ja täpsema kontseptsiooni loomist, sest üks-ühele Veriffi tiimide lahendust me üle võtta ei saa. Meil on hulk projekte, sh Liikuma Kutsuv Kool ja Ettevõtlik Kool, millega tegeleme ja protsesside ladusaks toimimiseks on seesugused väiksemad koosseisud hästi vajalikud, et teemadel oleksid omad vastutajad, kelle juhtimisel plaanid reaalsuseks saaksid.
Kui te nüüd kõrvutate oma esialgseid ootuseid ja saadud kogemust, siis mida te välja tooksite?
Tiit: Eks mul olid teatud eelarvamused koolijuhtide suunal, mis baseerusid mu enda varasematel kogemustel, mille käigus olen näinud nii väga aktiivseid kui mandunud juhte nendes rollides. Haridusjuhtide Praktikaprogrammi ajal puutusin Sireti kõrval kokku ka teiste koolijuhtidest osalejatega, kes loomulikult vastavad sellele esimesele kirjeldusele, sest ega huvi- ja motivatsioonipuuduses inimesed siia ei kipu. Igati muhe seltskond, tänu kellele sain kindlust juurde kui lahedaid entusiastlikke koolijuhte meil on.
Siret: Ma lisaksin Tiidu jutule, et mida rohkem kõlapinda Haridusjuhtide Praktikaprogramm saab ja mida rohkem osalejaid oma kogemusest räägib, seda enam saame tekitada teistes koolijuhtides huvi osaleda järgnevatel aastatel, mil stardib kolmas, neljas või viies lend. See kindlasti annaks rohkem enesekindlust ja motiveeriks kandideerima, kus esimeseks eelduseks on muidugi sisemine motivatsioon, aga põnevust lisab kindlasti teadmine, et saab teha koostööd erasektoriga. Eri sektorite koostöö suurendamine on kõigile kasulik, eriti meie õpilastele, kes on ju tuleviku talendid tööturul.
Kuidas teie omavaheline koostöö toimis?
Tiit: See oli paljuski dikteeritud programmi kaudu, mis puudutab konkreetset rütmi ja plaani. Minu ja Sireti vahelised vestlused toimusid igal nädalal ning see läks kohe alguses hästi käima. Mu tähelepanu oli suunatud sellele, et Siretil oleks alati midagi teha ja tema tegevuse käigus kerkisid mitmesugused teemad suuremalt esile. Igal kohtumisel vaatasime nendele otsa, arutlesime ja analüüsisime. Kokkuvõttes oli see asjalik koostöö reaalse tulemuse ja nähtavusega. Käsitlesime näiteks eelnevalt juba mainitud sisseelamise programmi, inimeste ja nende juhtimisega seonduvat, kommunikatsiooni ning eelarvestamist koos tulude-kuludega. Teemade ringi mahtus veel ettevõtlus laiemalt ja selle õpetamine koolides, aga ka vaimne tervis, mis on täna eriti aktuaalne.
Mis teid üllatas?
Siret: Eelkõige see, et kui kiirelt ma sain Veriffi tiimiliikmeks. Mind kaasati igale poole, toimus palju koosolekuid ja seminare ning kohe läks töö käima. Kuulusin inimeste ja nende arendamisega tegelevasse tiimi, kus mul sai kiirelt selgeks, millega tegelema hakkan. Mulle oli see mõnus üllatus, mis juhtus tänu sellele, et Veriffis on väga avatud inimesed ja seda ma tundsin koheselt nii Zoomi vahendusel kui ka kontoris käies. Ma suundusin Veriffi samamoodi avatud meelega, mis lõigi sellise toreda sünergia.
Tiit: Sireti sulandumine toimus tõesti nädalaga, see heas mõttes üllatas mindki. Võib-olla lisaksin veel siia ühe ühise avastuse, milleni jõudsime ehk kooli n-ö küljes saab igasugu põnevaid muid asju teha, mis on näiteks ettevõtlusega seotud, sh seminarid, täiendkoolitused või isegi kirjastamine. Vaataks seda kui kasutamata võimalust täiendava rahastuse saamiseks.
Siret, nüüd, mil oled koolis tagasi. Kas sa tunned, et oled juhina kuidagi teistsugune?
Jah, ikka. Kui ma olin koolist ära, siis nägin, kuidas mu oma tiim tuli nii edukalt toime. Mõistsin, et meil on usaldava koostöö alused paigas, mis avaldub eriti siis, kui üks lüli viibib eemal. Samuti sain kinnitust, et mõned asjad, mida olen varasemalt juba rakendanud, toimivad hästi. Lisaks ju võtsin endaga kaasa uued asjad, mida ümber vaadata ja kuidagi teistmoodi teha alates järgmisest õppeaastast.
Kui vaadata konkreetsemalt otsa sellele mentorluskogemusele, siis tegelikult sarnane süsteem on meil juba koolis olemas, suunatud eeskätt uutele õpetajatele. Pean sellises formaadis üksteise toetamist äärmiselt oluliseks osaks eduka juhtimise juures ja antud programm lihtsalt tõestas seda veelgi.
Kuidas sinuga on, Tiit, kas see kogemus mõjutas sind kui juhti?
Üldises plaanis ma kohe raamatutõdesid juurutama ei jookse, aga võtan sellest tööriistu, mis sobivad konkreetses situatsioonis kasutamiseks. Selline coach’iks õppimine ja teadmiste arendamine eeldab palju ajalist ressurssi oma töö kõrvalt, mis ei juhtu kuidagi üleöö. Kindlasti ma võtan sellest kogemusest tükikesi siit ja sealt, mis tulevikuks meelde jätta.
Mida teised juhid võiksid teada selle programmi kohta, kui nad sooviksid järgmises lennus osaleda?
Tiit: Tal avaneb võimalus mentroluse ja supervisiooni temaatikasse sisse minna, kuhu kuuluvad tundide pikkused arengusessioonid. Seda ajalist vajadust tuleb endale teadvustada.
Siret: Valmisolek ise õppida ja areneda, olla avatud ja koostöine. See ei saa range kohustus. Osaleja ju ei tea alguses, kuhu ettevõttesse ta läheb. Siinkohal jõuame ringiga tagasi vestluse algusesse ehk vajalik on julgus hüpata tundmatusse.
Mida te veel lõpetuseks soovite lisada?
Tiit: Mu sõnum õpilastele oleks üleskutse lükata oma õpetajad ja muud haridustöötajad mugavustsoonist välja. Kui sellisest kohast tuleb initsiatiiv, siis toimuvad ka positiivsed arengud.
Siret: … et Heateo Haridusfond ikka jätkaks selle programmiga. See on äge algatus ja ma soovin, et koolijuhid võtaksid sellest osa.
Kõik blogilood leiab Heateo veebilehelt uudiste rubriigist.
Jaga
