Uuring: sotsiaalsed ettevõtted vajavad rohkem tähelepanu ja tuge
Värskelt avaldatud uuring näitab, et kõige kriitilisemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsete lahendamine eeldab nii üksikisikute kui ka ettevõtete panust. Samal ajal kui 34% Eesti elanikest on valmis sotsiaalselt vastutustundlike kaubamärkide poolt pakutavate toodete ja teenuste eest rohkem maksma ning ettevõtted on üha enam valmis MTÜsid ja avalikku haldust toetama, takistavad suurema sotsiaalse kaasatuse saavutamist endiselt mitmed olulised barjäärid.
Uuringu eesmärk oli pakkuda Eesti kõige olulisematele otsusetegijatele teadmisi ja arusaamist paremini informeeritud, tahtlikumaks ning mõjusamaks sotsiaalseks kaasatuseks. Uuringu viis läbi rahvusvaheline mõttekoda Social Impact Alliance for Central & Eastern Europe strateegilises koostöös Eesti Arengukoostöö Ümarlaua ning advokaadibürooga TGS Baltic. Uuring põhineb intervjuudel avaliku, era- ja sotsiaalsektori võtmeisikutega.
„Ettevõtted ja üksikisikud on üha enam valmis panustama oma ressursse – aega, raha ja oskusi – kõige akuutsemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisse. Meie kõigi huvides on seda protsessi nende jaoks kergendada. Loodame, et Eestis sotsiaalse mõju ökosüsteemi kujundavate organisatsioonidega koostöös valminud soovitused aitavad prioriteete seada ning vastavate tegevustega alustada,“ ütles Anna Korzeniewska, organisatsiooni Social Impact Alliance for Central & Eastern Europe asutaja.
Uuring näitas, et Eesti sotsiaalse mõju ökosüsteemis on veel mitmeid arengukohti. „Eesti sotsiaalsektoril on palju potentsiaali, kuid õiguslike piirangute tõttu ei arene see nii kiiresti kui võiks. Eesti seadusandluses puudub sotsiaalse ettevõtte mõiste ning seetõttu ka vastavad hüved. Samuti on puudu asjatundjatest, kes juhiksid projekte või omaksid algatuste rakendamiseks vajalikke teadmisi,“ toonitas Eesti Arengukoostöö Ümarlaua endine tegevjuht ning Riigikogu Kantselei Välissuhete osakonna nõunik Susanna Veevo.
Suure väljakutsena tuvastas uuring ka mittetulundusorganisatsioonide sõltuvuse avaliku sektori rahastusest ning pikaajaliste eraannetajate puuduse. Kui avalik sektor teeb tihedat koostööd nii ettevõtete kui ka sotsiaalsektoriga, siis sotsiaal- ja erasektori omavaheline koostöö on puudulik.
Uuringuraport pakub välja hulga tegevusi ettevõtete suuremaks kaasamiseks sotsiaalteemadesse. Näiteks saaksid ettevõtted lisaks rahaliste annetuste tegemisele kaasata oma personali vabatahtlikku töösse ning heategevusprojektidesse. Samuti tuuakse välja mitmeid samme õiguskeskkonna muutmiseks. Näiteks eraisikutele on olemas motiveerivad maksusoodustused, kuid ettevõtetele on need ebapiisavad. Nii ettevõtetele kui ka investoritele tuleks sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks pakkuda rohkem soodustusi. Samas ei ole ettevõtlusriskide maandamiseks olemas maksusoodustusi ega valitsuse toetusi, mis innustaksid nende andmist.
„Eesti puhul on suurimaks õiguslikuks probleemiks sotsiaalse kaasatuse valdkonnas sellise hübriidmudeli puudumine, mis ühendaks mittetulundusühingute ning OÜde õiguslikud vormid – hetkel mõjutab sotsiaalsete ettevõtjate poolt valitud õiguslik vorm nende rahastusallikaid ning puuduvad avaliku sektori rahastuse mõju hindamise kriteeriumid, mis tagaksid, et rahastatud ettevõtted ja algatused oleksid oma mõju poolest vähemalt neutraalsed,“ kommenteeris advokaadibüroo TGS Baltic partner Triin Kaurov.
Üks oluline valdkond, mis motiveerib avalikkust kaasama, on riigihanked. Eestis on küll olemas seadus sotsiaalsete kriteeriumide arvestamise kohta riigihangetes, kuid küsimus on selles, kui tõhusalt seda rakendatakse. Eesti Riigihangete registri andmetel avaldati viimase 12 kuu jooksul ainult 18 hankemenetlust, kus arvestati ka sotsiaalsete kriteeriumidega (avaldatud menetluste koguarv oli umbes 9400).
Veel üks arendamist vajav valdkond on sotsiaalse mõjuga investeeringud. Hetkel ei ole see investeeringute vorm väga populaarne – idufirmad valivad tihti kasumi ja sotsiaalse mõju vahel, nii et investeerijate poolt on vaja aktiivsemat tegevust. Arvestades Eesti tugevat startup-keskkonda on oluline uutes ettevõtetes sotsiaalse kaasatuse rollile rõhku panna.
Raport „Filantroopia ja ettevõtete sotsiaalne vastutustundlikkus Kesk- ja Ida-Euroopas | EESTI“ on osa laiemast uuringust, mis viidi läbi 11 Ida- ja Kesk-Euroopa riigis Google.org’i toel. „Jätkusuutliku filantroopia väljaarendamiseks vajame usaldusväärseid andmeid ja jagatud teadmisi. Kesk- ja Ida-Euroopal on tõeline võimalus jätkata filantroopiakultuuri ja jätkusuutliku sotsiaalse toe ülesehitamist. Seepärast on oluline pikaajaliselt ja strateegiliselt kaasata kõik ühiskonna osapooled,“ ütles Google.org’i Euroopa-, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni tippjuht Liza Belozerova.
Uuringusse panustasid: Baltic Family Firm Institute (BFFI), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA), Heateo Sihtasutus, KPMG Baltics SIA, “Ma armastan aidata” annetuskeskkond, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ), EstBAN (MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsioon), MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Siseministeerium, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Startup Estonia, Startup Wise Guys, Stories For Impact, Tartu Ülikool ja Vabaühenduste Liit.
Raportiga on võimalik tutvuda siin.
Jaga
