Tutvume lähemalt Heateo meeskonna uue liikme Kärdiga
Jaanuaris liitus Heateo meeskonnaga kommunikatsioonispetsialist Kärt Kaasik. Kärdiga lähemalt tuttavaks saamiseks küsis meie portfellijuht Laura talt mõned küsimused.
Miks otsustasid Heateoga ühineda/mis sind ühiskondlike teemade puhul paelub?
Ütlen ausalt, et minu jaoks oli selle aasta alguseni tegemist küllaltki kauge valdkonnaga ning ma ei osanud midagi oodata. Kui aga olin Annaga kokku saanud ning ta oli mulle Heateo tegemisi tutvustanud, siis tundsin, et see on valdkond, kust mul on inimesena nii palju õppida. Mis veel tähtsam – ma tundsin, et minu tegevusel on suurem mõju ning et saan oma tegevusega midagi kellelegi tagasi anda.
Mind on alati huvitanud see, mis ühiskonnas toimub. Minu jaoks on oluline teadmine, et inimesed ise saavad mõjutada elu meie ümber ning see, kui oluline on julgus kaasa rääkida ning muutusi ellu kutsuda.
Millega Heateos tegeled?
Heateos tegelen põhiliselt “Ma armastan aidata” annetuskeskkonna ning Heateo kommunikatsiooniga.
Millega oma ülejäänud aega sisustad?
Olen hetkel veel Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala viimase aasta tudeng, seega minu aeg hetkel jagunebki koolikohustuste ning töö vahel. Vabadel hetkedel üritan jõuda treeningsaali, sest see aitab mul mõtteid puhastada ning vaimu turgutada. Mulle meeldib see tunne, kui vaimne väsimus asendub füüsilisest tegevusest tingitud väsimusega. Üritan paar korda kuus käia ka pikematel jalutuskäikudel looduses, kust saan inspiratsiooni ning jalutamine tuletab mulle alati ka meelde, kui oluline on tunda rõõmu väikestest asjadest.
Lisaks sellele korraldan Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlaskogu liikmena esseekonkurssist “Eesti loost ja lootusest”. Selle juures on äge see, et korraldame seda koos nelja kaasvilistlase ja meie kunagise eesti keele õpetajaga ja meid kõiki ühendab põlemine Eesti loo ja selle lootuse kohta, sellest ka selline nimi. 🙂
Võimalikult palju üritan aega veeta ka oma perekonna ja lähedaste sõpradega, hindan väga neid lõuna- või õhtusööke, mida veedame kogu perega koos laua taga. Tunnen, et olen ühel ajal nii inimeste inimene kui ka isepäine rändur – saan energiat positiivsetest inimestest enda ümber, kuid selle jaoks pean enne leidma rahu enda sees.
Kas kassid või koerad?
Pean ennast rohkem koerainimeseks, sest minu kõrval on juba üle 10 aasta olnud üks väike vapper koer, kes on ühtlasi pereliige ning parim sõber. Ja koera nähes muutun ma alati väga õnnelikuks. Aga kassid on ka väga armsad.
Jaga