Triin Toomesaar: Kiusamine mõjutab koolis kõiki
Kiusamise
ohvriks langeb uuringute andmetel iga viies õpilane Eestis. Kiusamise
vähendamise nimel tegutsevad meie koolides ja lasteaedades mitmed programmid,
millest ühte veab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar.
Kiusamisvaba Kool tegutseb juba kuuendat aastat missiooniga muuta Eesti koolid
kiusuvabaks. Täna tuli välja uudis, et Heateo Mõjufond toetab Kiusamisvaba
Kooli algatust järgmisel õppeaastal 40 000 euroga, selleks, et Turu Ülikoolis
välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine KiVa programm jõuaks enamate koolideni
ning et sihtasutus saaks selle laienemise käigus jätkusuutlikult areneda ja kvaliteeti hoida. Vestlesime
Triinuga kiusamisest ja selle vähendamisest ning organisatsiooni edasistest
plaanidest Mõjufondi toel.
Triin, räägime üle, mis on
kiusamine?
Et
rääkida, mis on kiusamine, tuleb aru saada, mis ta ei ole. Kiusamine ei ole
ühekordne konflikt, kaklus või mänguline õrritamine. Kiusamine on korduv ja tahtlik
haiget tegev käitumine, kusjuures üks osapool on teistega võrreldes ebavõrdses
seisus ega saa end kaitsta. Ilmselt on meist igaüks kuulnud või ehk isegi
öelnud, et kiusamist on alati esinenud ning kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Tegelikkuses on kiusamisel väga tõsised tagajärjed, eriti tänases ühiskonnas,
kus kiusamine on kolinud internetti ja ei lõppe pärast koolipäeva klassiruumi
ukse sulgemisega. Kiusamise eest on seega aina raskem põgeneda.
Miks kiusamine tekib?
See on
üks inimeseks olemise negatiivseid külgi, nagu kuritegevuski. Kiusamine on
paljuski seotud võimuvõitlusega ning grupis positsiooni
hoidmisega. Oma heaolu
parandamiseks valitakse valed viisid, et tunda ennast võimekamana, paremana,
tugevamana ja populaarsemana. Foto: Iris Kivisalu
Kiusamine tekitab ka kiusamist ehk laps võib
vabalt olla kahes rollis korraga. Ühes grupis on ta ohver ja kogedes, et kiusamine on
teiste poolt aktsepteeritud, elab ta teises grupis kogetud ebaõiglust välja
nende peal, kes on temast madalamal positsioonil.
Selline käitumismuster
võib avalduda ka hiljem täiskasvanueas. Selleks, et lapsepõlves kogetud
kiusamise kordumist täiskasvanuna iga hinna eest vältida, ei oska inimene seda
teha teisiti, kui ise kiusajaks muutudes.
Kas saame öelda, et kiusamise all
kannatab ainult ohver ise või mõjutab see ka teisi?
Kiusamise
puhul räägitakse eelkõige ohvrite lugusid – ja need lood ongi olulised, sest neil
kogemustel on pikaajaline negatiivne mõju. Aga tegelikult kannatab ka kiusaja
ise – näiteks depressiooni või ärevuse käes. Kiusaja võib tunda kohustust enda
võimupositsiooni hoida, kohustust end kogu aeg ületada. Kui kiusajat ei aidata konstruktiivsete
võtetega sellest rollist välja, on tal neli korda suurem risk sattuda
noorukieas õigusruumiga pahuksisse. Pidev piiride segamatu ületamine võib tekitada
tunde, et neid ei olegi.
Kiusamine
mõjutab ka kõrvalseisjaid – millise käitumise peab pealtvaataja omaks võtma, et
temast ei saaks järgmist kiusatavat? Kiusamisolukord tekitab kõrvalseisjates
piinlikkust ja häbi, sest lapsed tunnetavad, et selline käitumine ei ole õige.
Aga vahele astuda ka ei julgeta, sest hirm iseenda heaolu pärast on suurem.
Eesti õppeasutustele on saadaval erinevad
kiusuennetusmeetmed. Kuidas te teate, et KiVa programm töötab?
Kui KiVa
Turu Ülikoolis loodi, võeti arvesse kõike seda, mida kaasaegne teadus on
kiusamise ning selle ennetamise ja sekkumise kohta teada saanud. Mudeli
töötamist on aastate jooksul väga põhjalikult uuritud ning mõju mõõtmine on
järjepidev. Soomes viidi juba sajandi esimesel kümnendil läbi väga põhjalik ja
laia valimiga uuring, et olla kindlad, kas programmil üldse on mingi mõju.
Analüüse ja uurimist on jätkatud nii Soomes kui ka teistes riikides, kus on
soovitud KiVa programmi kasutusele võtta.
KiVa
teeb eriliseks ka see, et programm ühendab endas nii ennetust kui ka kiusujuhtumisse
sekkumist. On palju programme, mis keskenduvad ainult ühele küljele –
ennetamisele või sekkumisele. KiVas on mõlemad asjad koos: ennetus on oluline,
et vähendada kiusujuhtumite tekkimist, ning sekkumine on vajalik, et osata
tekkinud juhtumeid lahendada.
Kuidas kiusujuhtumid teieni
jõuavad?
Meieni
jõuavad paljud juhtumid õpetajate ja tugispetsialistide kaudu. Sageli oodataksegi,
et läheksime koolidesse kiusamisest lastele rääkima, ent seda me ei tee. Uuringud
näitavad, et ühekordse loengu mõju on ajutine. Juhul kui koolis on olnud mõni
värske juhtum, võib see olukorra ohvri jaoks isegi hullemaks teha. Tekib kahtlus,
et ohver „käis kaebamas“. Ennetus- ja sekkumistöö peavad olema süsteemsed ja
järjepidevad.
Meie
poole pöörduvad konkreetsete juhtumitega sageli ka lapsevanemad või teised
lapse lähedased. Analüüsime koos pöördujaga, kas tegu on kiusamisega. Uurime,
mida on kool olukorra osas seni ette võtnud ja aitame kaardistada, milliseid
samme astuda: kellega järgmiseks ühendust võtta ja kuidas last kodus toetada.
Mismoodi KiVa programmi
kasutuselevõtt kooli jaoks välja näeb?
Esimesel
aastal peab kool olema valmis palju panustama. Pärast liitumisotsust saab kool
vajalikud koolitused: kuidas programmi rakendada ja muutusi ellu viia, kuidas
tööle panna juhtumite lahendamise tiim – umbes nelja liikmeline KiVa-tiim. Ettevalmistusaastal
tehakse läbi ka esmane õpilasküsitlus, et mõõta, milline on olukord koolis enne
KiVa rakendamist. Õppeaasta alguseks peaks koolil olema paigas konkreetne
tegevuskava, moodustatud ja koolitatud juhtumite lahendamiseks koolisisene meeskond.
Iga
õppeaasta alguses toimub õpilaste ja lapsevanemate teavitamine. Kooliga koos algavad
ka ennetustunnid, mida viiakse läbi 1.-6. klassides. Ennetustunde veab eest klassijuhataja
umbes kaks korda kuus. Õpitakse tundma emotsioone, õpitakse märkama, räägitakse
turvalisusest, lapse õigustest ning alles pärast seda – umbes novembri lõpuks –
jõutakse ka kiusamiseni. Mis on kiusamine, grupi surve, laste
erinevad rollid
sellistes olukordades? Õpitakse sekkuma läbi erinevate mängude ja tegevuste,
mis mõjutavad ja toetavad kaudselt ka ohvrit ning „teevad tööd“ kiusajaga.
Kui palju uusi koole sel sügisel KiVa
programmi rakendama asub?
Sel
aastal läheb oma esimesele KiVa-aastale rekordarv uusi koole ehk 25 kooli,
kusjuures neist kolm on venekeelsed ning üks rahvusvaheline ehk ingliskeelne
kool. See tähendab, et varem liitunud jätkajatega kokku kasutab KiVa metoodikat
umbes 70 kooli.
Mis on selle valdkonnaga
tegelemisel kõige raskem?
Koolide
motiveeritus ja teadlikkus kiusuennetusega süstemaatiliselt ja järjepidevalt tegeleda.
Palju sõltub konkreetsest koolist, kui edukaks mudeli rakendamine kujuneb – vajalik
on koolijuhtide toetus ning oskus ja soov õpetajaid aidata, utsitada,
tunnustada. Kooliperel võib tekkida tunne, et oleme seda programmi juba
piisavalt rakendanud ja nüüd teame ise, kuidas käituda ja kiusujuhtumeid
lahendada. Ent uuringud näitavad, et kui süstemaatilisest sekkumis- ja
ennetustegevusest loobutakse, hüppab ohvrite osakaal kahe aastaga tagasi samale
tasemele, kust kool oma teekonda alustas. Tõend sellest, et süsteemne muutuse
juhtimine ja järjepidevus on äärmiselt tähtsad.
Laste
kogetud kiusamise lugude kuulmine on ka muidugi keeruline. Ent suurim
väljakutse on see, kui peame täiskasvanuid iga päev veenma, et kiusuennetus on
oluline ning sellega tuleb tegeleda senisest märksa põhjalikumalt ja
intensiivsemalt. Kõige ehmatavam kogemus on kuulda koolijuhi või õpetaja suust,
et nad on ühe või teise õpilase suhtes alla andnud ja ei aita muu, kui
füüsiline karistamine.
Mida tahaksid välja tuua viimase
viie aasta kõige suuremate õnnestumistena?
Meil on
täna Eestis koole, kes on KiVa programmi rakendanud juba viis järjepidevat
aastat! Mitte kõik, kes 2013. aasta sügisel alustasid, ei ole suutnud jätkata,
aga need koolid, kes alustasid toona ohvrite osakaaluga 21,5%, on tänaseks KiVa
programmi rakendades langetanud seda osakaalu kolmandiku võrra ehk jõudnud
näitajani 14,5%. See
tähendab, et mitmesaja lapse koolitee on täna rõõmsam ja stressivabam. See on
see, miks me oma tööd teeme ja raskusi ületame.
Selle aasta alguses lõi Heateo
Sihtasutus esimese omalaadse fondi Eestis, mis investeerib ühiskondliku
mõjusse. Esimeseks algatuseks, mis Mõjufondist tuge saab on just Kiusamisvaba
Kool. Miks te otsustasite Mõjufondi kandideerida?
Olles
kolmandas sektoris otsapidi sees viimased viis-kuus aastat ning nähes, milline on
Eesti annetus- ja heategevuskultuur, on tore ja innustav kogeda selle
professionaliseerumist. Organisatsioonide jätkusuutlikkuseni viiv rahastamine,
valdkondade pikale perspektiivile ja algatuste tegelikule mõjule mõtlemine on
kohati ka meie avaliku sektori jaoks arengukoht. Mõjufond näitab selle sammuga
loodetavasti eeskuju!
Organisatsioonina
on Heategu olnud meie kõrval ka varem, ent Mõjufondi investeeringuga kaasneb veelgi
põhjalikum tugi, ühine sihtide seadmine ning organisatsiooni järgmisele
tasandile arendamine.
Kuidas Mõjufond KiVal edasi minna
aitab?
Meie missioonipõhine
soov on jõuda aina suurema hulga koolideni Eestis. Tahame varem kirjeldatud
väljakutseid arvestades Mõjufondi toel luua sihtasutusele esmakordselt mõtestatud finantsplaani ja rahastusmudeli, millega
saaksime järgmistel õppeaastatel võtta vastu vähemalt 25 uut kooli. Riik jääb meie puhul loodetavasti endiselt
oluliseks rahastajaks ja kasvab ehk senisest strateegilisemaks partnerikski,
aga tahame välja selgitada erasektori valmisoleku panustada.
Selleks, et finantssõltuvust kahandada ja
seniseid kogemusi laiemalt jagada, peame plaani
areneda kompetentsikeskuseks, mis suudab pakkuda teenuseid, nõustamist ja
koolitusi ka lapsevanematele ning nendele koolidele ja haridusasutustele, kes
mingil põhjusel KiVa programmiga liitunud ei ole või seda nt teha ei saa. Seda
arengut läbi tehes peame aga endiselt oluliseks, et iga meie pakutud tegevus on
tegelikult ka mõjus ja vähendab kiusamist Eesti haridusmaastikul. Mõjufondi poolt tuleb nii rahastus
kui ka inimesed, kes toetavad nende eesmärkide saavutamist.
Mida soovitaksid teistele
algatustele?
MOM! Mõõtke
oma mõju! Ja seda mitte selleks, et keegi nõuab, vaid selleks, et veenduda, kas
teie teenused või tooted päriselt ka probleemi lahendavad. Mõju mõõtmine ja
mõõdetavad tulemused on aina sagedamini argument nii erarahastajale, riigile
kui teenuseostjale.
Mõõdikud
on mõistagi erinevad ja kohe alguses ei pea mõõtmine olema rangelt teaduspõhine.
Alustage maailmanäidete ja seniste teadustöödega tutvumisest – toetuge
olemasolevatele argumentidele! Ka see on oluline. Võib-olla on uuringutega juba
ammu ära tõestatud, et mõeldud lahendus on tegelikult hoopis vastupidise või
olematu efektiga.
Riikliku kiusamisvaba haridustee
kontseptsiooni eesmärk on, et 2020. aastaks oleks 90% põhikoolides ning 30% kutsekeskharidust
pakkuvates õppeasutustes kasutusel tõenduspõhised kiusuennetusmeetmed. Kui
reaalseks sa seda eesmärki pead?
Oleme selle eesmärgi nimel mitu aastat töötanud.
Eesmärgini jõudmine sõltub
aga selgelt vahenditest. Kui riigi või ühiskonna poolt tuleb julge kokkulepe,
et igas Eesti koolis peab olema tõenduspõhine kiusuennetus- ja sekkumismudel
ning selleks on pakkuda näiteks vajalikud 1,5 miljonit eurot, siis oleme valmis selle väljakutse
vastu võtma!
Jaga
