Terje Äkke: et õpilased saaksid koolist parima võimaliku õpikogemuse, tasub toetada õpetajaid

Alates maikuust töötab Arengusammude programmi haridusjuhina Terje Äkke, kelle pagasis on 25 aastat kogemust õpetaja, õppejuhi ja õpetajate juhendajana. Nüüd rakendab ta oma teadmisi selleks, et aidata Eesti koolide õpetajatel oma igapäevaväljakutsetega paremini toime tulla. Abivahendiks on Inglismaa õpetajate poolt välja töötatud ning Eesti teadlaste ja haridusekspertide poolt siinse kooli jaoks kohandatud Arengusammude programm, mille kasutuselevõttu Eestis toetab Heateo Haridusfond.


Terje, sa oled olnud pikka aega koolis õpetaja ja näinud mitukümmet esimest septembrit. Mida kooliaasta algus ühe õpetaja jaoks tähendab?

Õpetajate kooliaasta algab juba enne esimest septembrit. Kui õpilased viimastel augustihommikutel unelevad, päeval jalgpalli taga ajavad või rannas sulistavad, istuvad õpetajad juba koosolekutel ja koolitustel, liigutavad klassiruumis mööblit, korrastavad õppematerjale, unistavad, visioneerivad, muretsevad ja planeerivad, et õpilaste saabudes kõik valmis oleks ja uus aasta tegus ja rõõmus tuleks. See tähendab suhtlemist kolleegidega, parajalt mõttetööd, mõningat paberimajandust, asjade ja ideede organiseerimist, natuke võbelust ja ootusärevust, piisavas koguses uudishimu ja tegutsemisindu.

Kui pidulik ja lilleline 1. september mööda saab, algab argipäev. Milliste väljakutsetega õpetaja silmitsi seisab?

Pealtnäha on õpetamine kerge, sest kõik on ju koolis käinud ja protsess tundub selge – õpetaja seletab, õpilane õpib, harjutab, teeb testi ja saab hinde. Tegelikult eeldab õpetamine õpetajalt rohkelt teadmisi ja arusaamu õppimise, õpetamise, psühholoogia, inimese arengu, sotsioloogia, ajufunktsioonide, hariduse ja spetsiifilise ainevaldkonna kohta ning oskusi inimesi ja protsesse juhtida. Lisaks võiks nad olla kursis kõigi teadlaste pakutavate uuenduste ja muudatustega. Nad peavad suutma päevas teha hulgaliselt olulisi otsuseid, navigeerima keerulistes inimsuhetes nii laste kui ka täiskasvanutega ning olema valmis kõigeks ootamatuks, mis päeva jooksul võib juhtuda. Kõige tähtsam on muidugi hoida tähelepanu õpetamisel ja õppimisel.

Õpetamisega seotud väljakutsetest esimene on hooliva ja õppimist toetava keskkonna loomine. See tähendab aja võtmist üksteise tundmaõppimiseks, oluliste kokkulepete sõlmimiseks, meie-tunde loomiseks ja selle tagamiseks, et kõik õpilased tunneksid, et nad on olulised, väärtustatud ja kuuluvad klassi kogukonda. Teine väljakutse on õppetöö planeerimine, valikute tegemine ja otsustamine mida, miks ja kuidas õpetada – kuidas õppesisu selgelt ja arusaadavalt esitada. Kolmas väljakutse on tunnis tempo, huvi ja motivatsiooni hoidmine, õpilaste mõtlemise ja pingutamise toetamine, iseseisvale harjutamisele suunamine. Neljandaks tuleb jälgida, kas ja kui palju õpilased teavad, aru saavad ja oskavad, seda neile tagasisidestama, neid õppimise kavandamise ja hindamise protsessi kaasama. Ja kõike seda tuleks teha arvestades õpilaste erinevaid teadmisi, võimeid, oskusi, huvisi ja vajadusi, ning viisil, mis toetaks nende kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks.

Kuidas aitab Arengusammude programm õpetajal nende väljakutsetega toime tulla? Sul on kuldaväärt kogemus programmi kasutamisest juba tükk aega enne Arengusammude meeskonnaga liitumist.

Arengusammud on õpetamisega seotud väljakutsed väikesteks sammudeks lahti harutanud. Kui õpetajal on näiteks eesmärk õpilaste kaasamõtlemise ja pingutamise soodustamine, on Arengusammudes kirjas, millised väikesed sammud aitavad seda saavutada. Neid väikeseid samme, võiks isegi öelda ampse, saab õpetaja kasutada oma igapäevase töö raames. Märkamatult muutub see uus oskus või teadmine loomulikuks osaks õpetaja praktikast ja ta ei pea pingutades mõtlema, kuidas näiteks õpilaste tähelepanu saada või mis küsimusi küsida, et vestlust juhtida. Arengusammude programmis on eriti tore see, et õpetajal on õpipartner, kes teda üle kahe nädala tunnivaatluse ja tagasisidevestluse abil järjekindlalt toetab. Õpipartneri märkamised, küsimused ja ideed annavad uusi mõtteid ja vaatenurki. Õpiparter nügib mugavustsoonist välja ja aitab endale pandud eesmärkidest kinni hoida. Mulle endale meeldis veel, et samme uurides tulid mõned lihtsad teooriad ja praktikad, mis olid kusagile ajusoppidesse varjule kadunud, uuesti meelde. Näiteks värskendasin ma mälu kognitiivse koormuse vähendamise vajalikkuse kohta ja jälgisin, et mu seletused oleksid lihtsad ja tooks esile kõige olulisema.

Milline kasu on programmist koolijuhtidele? Õpilastele?

Koolijuhtide väljakutsete nimekiri on pikem veel kui õpetajal, samas kõikide ootuste ja tegevuste aluseks on soov, et õpetajad õpetaksid, õpilased õpiksid ja areneksid meeldivateks inimesteks ja kõik oleksid õnnelikud. Õpetajate pidev ametialane areng on vajalik selle soovi saavutamiseks ning Arengusammud toetavad õpetaja arengut just tema vajadustest lähtuvalt. Üksteisele õpipartneriks, mitte hindajaks olemine tekitab turvalise ruumi avatud dialoogiks, ideede jagamiseks ja katsetamiseks. See soodustab koostöökultuuri tugevnemist koolis. Ja loomulikult on Arengusammude suurim eesmärk, et õpilaste õpikogemus oleks parim võimalik. Sammud on valitud just seda eesmärki silmas pidades.

Rakendusliku antropoloogia keskus kogus hiljuti koolijuhtide ja õpetajate tagasisidet Arengusammude programmile. Oled ka ise käinud koolitusi läbi viimas ja kogenud vahetuid muljeid kohapealt. Kuidas on Arengusammud koolides vastu võetud?

Mina olen käinud koolides, kus on ühine arusaam, et õpetaja on ennastjuhtiv õppija ja et ka hea õpetaja jätkab õppimist ja oma praktikate täiustamist. Sealsete õpetajate motivatsioon õppida on kõrge. Õpetajad, kes on Arengusamme kasutanud, hindavad sammude lihtsust ja õpipartneri tuge. Nad on tänulikud, et see programm ei olnud lihtsalt üle võetud, vaid kohalike haridusteadlaste poolt Eesti oludele kohandatud. Kuigi veebikeskonna kasutamine tundus esialgu keerukas ja aja leidmisel tuli takistusi ette, mis mõnda osalejat heidutas, siis oldi üldkokkuvõtes rahul, et vestlused ja koostöö õpipartneriga andis energiat ja julgust uute võtete katsetamiseks.


Miks Heateo Haridusfond Arengusammusid toetab?
Vastab Heateo Haridusfondi portfellijuht Kadri Väljaste:

Heateo Haridusfond asus 2022. aastal toetama Arengusammude programmi kasutuselevõttu Eestis. Põhjus selleks on lihtne – tegemist on töövahendiga, mis haakub kõigi kolme fookusteemaga, mille lahendamisse fond eelisjärjekorras panustada soovib. Esiteks aitab programm lahendada muret õpetajate järelkasvuga, sest pakub nii alustavatele kui juba kogenud õpetajatele oodatud ja vajalikku tuge, mille puudumine on üks õpetajate koolist lahkumise põhjusi. Teiseks toetavad Arengusammud heade õpioskuste edasiandmist ja sellest on praegustel kooliõpilastel tulevikus enim kasu. Kolmandaks on tegu praktilise abivahendiga ka koolijuhi jaoks, mille kaudu saab ta toetada õpetajate omavahelist koostööd ja iga õpetaja professionaalset arengut.
Heateo Haridusfond otsustas hiljuti programmi toetamist jätkata, et see vajalik tööriist jõuaks järjest enamatesse Eesti koolidesse.

Fotod: Anno Proosvelt, Birgit Varblane

Jaga