Teibi Torm: Asendusõpetajate programm aitab õpetajate puudust leevendada
Paljudel meist oli koolis selline õpetaja, kes ei jäänud koju ka siis, kui tal oli 41-kraadine palavik. Reaalsus on aga see, et ühes keskmise suurusega koolis vajab asendamist 50-100 tundi kuus ja selle korraldamine võtab suure osa koolijuhtide tööajast. Üle aasta aktiivselt tegutsenud Asendusõpetajate programm leiab täna Tallinna ja Harjumaa koolidele kvaliteetsed asendusõpetajad ükskõik millises õppaines ja seda isegi järgmise päeva hommikuks. Asendusõpetajate programm on juba neljas algatus, mis saab toetust Heateo Mõjufondist, et toetada programmi laienemist üle-eestiliseks.
Kärt vestles Asendusõpetajate programmi asutaja Teibi Tormiga, kes on haridusvaldkonna edendamisse panustanud üle 10 aasta, olnud Noored Kooli käivitamise juures ja juhib igapäevaselt algatust Tagasi Kooli, mis toob koolidesse külalisõpetajaid.
Teibi, milliseid haridusvaldkonna probleeme Asendusõpetajate programm lahendab?
Minu jaoks on kõige põletavam teema koolitundide kvaliteet ja mõistmine, et iga tund loeb. Küsimus on selles, mis lüngad õpilaste teadmistes tekivad, kui ära jäävad näiteks inglise keele, eesti keele või matemaatika tunnid ning kui suurt mõju avaldab see õpilaste edasistele võimalustele elus. Kogesin põhikoolis õppides ka ise seda, et mitme aasta vältel vahetusid meie inglise keele õpetajad ning vahetuste vahel olid pikad pausid, mil tunde ei toimunud. Keskkoolis pidime mitmekordselt pingutama, et teistele järele jõuda.
Laiem probleem on õpetajate puudus. Koolid vajavad 16 uut füüsikaõpetajat aastas, aga tegelikkus on see, et viimase kuue aasta jooksul on Tallinna Ülikoolis lõpetanud üks füüsikaõpetaja ja Tartus viis ehk kuue aastaga on puudujääk kasvanud 90 õpetaja võrra. Meil on võimalus oma programmiga antud probleemi leevendada. Meil on tänaseks näiteid, kus koolid on asendusõpetajatega nõnda rahul, et teevad neile tööpakkumise. Ja meil on näited, kus asendusõpetajad ongi teinud oma karjääris kannapöörde ja pakkumise vastu võtnud.
Uuringute järgi on meil täna Eestis ligi 20 000 inimest, kellel on huvi haridusse panustada ja selles valdkonnas töötada. Asendusõpetajate programm on hea võimalus tulla ja katsetada, kas töö õpetajana meeldiks ja sobiks neile.
Kuidas sa jõudsid selle mõtteni, et käivitada programm, mis aitab koolidel asendusõpetajaid leida?
Olen haridusvaldkonnas pikalt töötanud ja ühel hetkel hakkasid minuni jõudma lood lapsevanematelt, kelle laste koolides on tundide asendamisega probleeme. Teadsin, et asendusõpetajate programm on Soomes juba pikka aega edukalt töötanud. Viimase tõuke idee elluviimiseks andis vestlus tuttava koolijuhiga, kes ütles, et nad on sellele mõelnud, aga keeruline on programmi ainult ühe kooli sees tööle panna. Samal ajal kutsus ühiskondlike algatuste inkubaator NULA uusi ideid esitama. Otsustasin asendusõpetajate programmi mõttega kandideerida ja sealt hakkas tegelikult kõik väga kiiresti edasi liikuma. Esimese kuu ajaga läksime oma ideed koolidele tutvustama, kohe liitusid esimesed kolm kooli ja asendasime juba esimesed tunnid. Oli selge, et huvi programmi vastu on nii koolide kui õpetajate poolt olemas.
Kas iga inimene võib tulla asendusõpetajaks?
Ütlen kohe, et asendusõpetajaks saamiseks ei pea olema ülikoolis õpetajaks õppinud. Oluline on kõrghariduse omamine ja motivatsioon koolis õpetada. Ootame seda, et asendusõpetajal oleks täidetud üks kolmest tingimusest: tal on kas inimeste või protsesside juhtimise kogemus, kogemus noortega töötamisel või pedagoogiline haridus omandatud/omandamisel. Kõik soovijad esitavad meile avalduse, teeme nende kohta päringu karistusregistrisse ja sobivuse korral võtame nad programmi vastu. Seejärel hkkavad nad saama pakkumisi tundide asendamiseks. Täna on meil andmebaasis juba üle 200 väga erinevate kogemuste ja taustaga inimest.
On nii neid, kes on õpetajaks õppinud kui neid, kes on õpetajaks saamisest unistanud, kuid elu on neid teise valdkonda viinud. Asendusõpetaja kogemus on selle unistuse neis taas sütitanud ning andnud enesekindlust karjääripöörde tegemiseks.
Kes need inimesed on, kes ennast täna asendusõpetajaks üles andnud?
Meil on hästi erineva taustaga inimesi, mis teeb asendustundide kogemuse ka koolidele ja õpilastele mitmekesiseks ning huvitavaks. Pooltel inimestel on õpetajaharidus olemas. Need, kes töötavad koolis osalise koormusega, kasutavad asendusõpetamise võimalust oma koormuse kasvatamiseks. On inimesi, kes on lapsehoolduspuhkusel või kogenud õpetajaid, kes on jäänud pensionile ja täiskoormusega enam õpetada ei soovi. Mõned ei ole peale õpetajakoolituse läbimist kooli tööle läinud, aga pisik ja soov haridusse panustada on olemas.
Näiteks on meil asendusõpetajaks ühe ettevõtte juht, kes on kunagi õpetajaks õppinud, aga läinud tööle teise valdkonda. Saatsime ta asendama väikeklassi õpetajat, kus õpib neli õpilast ja igal lapsel on oma eripära, millega tuleb õppetöö läbiviimisel arvestada. Ta sai selle väljakutsuva ülesandega suurepäraselt hakkama ning käib nüüd selles koolis kord kuus tunde andmas.
Meil on ka üks üle 70-aastane asendusõpetaja, kes on doktorikraadiga füüsik. Asendusõpetamine on talle suurepärane võimalus näha ja kogeda, millised tänased õpilased on. Ta ise ütleb, et õpetajate puudus on tema jaoks oluline teema ja ta näeb, et olukord on koolide jaoks sageli lootusetu. Meie Ene-Silvia jaoks on asendusõpetamine võimalus õpetajate puuduse lahendamisele kaasa aidata inspireerides noori füüsika vastu huvi tundma.
On ka neid inimesi, kes on alati salamisi õpetajaks saamisest unistanud, kuid elu on neid teise valdkonda viinud. Aga asendusõpetaja kogemus on selle unistuse neis taas sütitanud ning andnud enesekindlust karjääripöörde tegemiseks.
Üks hästi oluline rühm asendusõpetajaid on veel ja need on õpetajaks õppijad. Üliõpilased kirjutavad meile oma motivatsioonikirjades, et nad soovivad juba õpingute ajal saada veelgi rohkem praktikat, et saada vajalik kogemus ja enesekindlus õpetajana töötamiseks.
Kuidas koolid teie programmi vastu on võtnud ning mida liitumine kooli jaoks tähendab?
Juba üsna alguses hakkasid koolid üle Eesti meiega ühendust võtma. Tegutseme täna küll peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga meie programmiga liitus esimese seitsme kuu jooksul juba 18 kooli. Eelmise aasta detsembris asendasime ühes kuus 400 tundi.
Koolid on pidanud pikki aastaid oma probleemile üksi lahendust leidma ja kogeme seda, et tihtipeale pöördutakse meie poole viimasel hetkel kui koolijuht ise on asendaja leidmiseks mitmeid tunde edutult kulutanud. Üheks väljakutseks ongi viia koolijuhtideni teadmine, meie juurde võib pöörduda kohe kui vajadus tekib. Ja see on koolijuhtide jaoks olnud selline üllatusmoment, et tõesti, miks mitte? Varem pole sellist võimalust olnud, et keegi võtaks selle probleemi lahendamise nii suures mahus koolijuhi töölaualt ära.
Milline on olnud õpilaste tagasiside?
Õpilastel on kindlasti põnev ja huvitav. Suurim väärtus on ilmselt see, et neil on võimalus kohtuda erinevate elukogemuste ja õpetamisstiilidega inimestega. Näiteks on üks kaheksanda klassi õpilane öelnud matemaatika asendusõpetaja kohta, et too oli lahke ja sai aru, et matemaatika ei ole kõigi kõige tugevam külg. Õpilased väärtustasid, et õpetaja hindas tööde puhul rohkem tehtekäiku ja õpilaste arusaama, kui õiget vastust. Lisaks oli kogu klassi jaoks suur rõõm, et õpetaja suhtus neisse eelarvamusteta ja suutis tekitada aine vastu suuremat huvi.
Ei saa salata, et täna on koolid pidanud kinni maksma ka paar tundi, kus õpilasi ei ole. Ehk et õpilased on harjunud, et kui nende õpetajat ei ole, siis nad lähevad ära. See on ka õpilaste jaoks uus asi, et tund ei jäägi ära.
Mis on teie sihid ja mida soovite koos Heateo Mõjufondiga järgmiste aastate jooksul ära teha?
Tahame järgmise kahe aastaga haarata programmi koolid üle-Eesti. Selle jaoks tahame kasvatada nii programmiga liitunud koolide kui ka asendusõpetajate arvu. Siin saavad meile abiks olla ka lapsevanemad tutvustades seda võimalust, kui nad näevad, et nende laste koolis on probleeme asendustundide korraldamisega.
Asendusõpetajate arvu kasvatamiseks tahame värvata uusi talente erinevatest maakondadest ja linnadest. Ei ole ju mõeldav, et õpetaja sõidab näiteks Tallinnast teise Eesti otsa tundi andma. Ehk teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et leida üles need inimesed, kes võiksid asendusõpetajateks sobida.
Oleme seni andnud seitsme kuu jooksul 2000 tundi, aga selleks, et jõuaksime kasumisse, peaksime asendama 2000 tundi kuus. Heateo Mõjufond aitab meid olukorras, kus programmi käivitamise ja tegevustega seotud kulude nulli jõudmiseni on veel pikk maa. Värbame hetkel tegevjuhti, kes viiks programmi üle-eestiliseks ning arendaks välja infosüsteemi. Tahame liikuda üle-eestiliseks ja vajame selleks parimat meeskonda ja tuge.
Kuidas jõuda klassi ette?
|
Jaga
