Tagasivaade Arvamusfestivalile innovatsiooniprismast
Teist aastat Eestimaa südames peetud Arvamusfestival andis huvilistele võimaluse kaasa rääkida, jagada arvamusi ja arutleda neile olulisematel teemadel, sealhulgas vahetada mõtteid sotsiaalse innovatsiooni küsimustes.
Üle 4000 külastajat kohale meelitanud arvamuspidu on nüüdseks läbi saanud ja on sobiv aeg üle vaadata arutelude kõige olulisemad ja meeldejäävamad mõtted Vabakonna lavalt ja laupäeval sotsiaalse innovatsiooni lavalt, kus arutleti sotsiaalse innovatsiooni olemuse, sotsiaalse ettevõtluse arengusuundade ja erinevate sektorite koostöövõimaluste üle.
Arutelu eriti heast heategevusest
Esimene arutelu leidis aset reedel Vabakonna laval ja oli seotud heategevusega Eesti ühiskonnas – mis takistab heategijal head teha? Vestluse juhatas sisse Heateo SA partneri Maarja Oviir-Neivelti välja toodud fakt, et kuigi Eesti näol on tegemist küllaltki noore riigiga, oleme siiski uuringute järgi üha sagedasemad heategijad. Tänu sellele arengule on inimesed ka teadlikumaks muutunud – Margus Saar osutas, et üha rohkem soovitakse teada, kes ja kuidas annetatud raha kulutavad. Seeläbi jõudsid arutelus osalejad olulise möödarääkimiseni ühiskonnas – kuigi keerulised probleemid vajavad heade ja professionaalsete töötajate panust, eeldab enamik annetajatest, et head tuleb kolmandas sektoris teha vabatahtlikult. Seetõttu jõuavad selgitamata ja saatanlikuks peetavad „tegevuskulud“ ka aeg-ajalt meediaveergudele. Samamoodi toodi arutelu käigus välja ka üldise usalduse probleem—inimesed tunnetavad ühiskondlikke probleeme, ent ei usalda ega tunne nendega tegelevaid algatusi.
Lahendusena pakuti välja, et annetuste kogumisest huvitatud vabaühendused peaksid oma tegevust põhjalikumalt selgitama ja kommunikeerima. Hea näitena toodi välja näiteks Pardiralli, mis tõmbas inimesi nii avameelse suhtluse kui ka väga ägeda turundusideega, või Hooandja, mis on väga edukalt suutnud sõnastada ja populariseerida väljendi „hoogu andma“.
Üles kerkis ka ettevõtete ja heategevusorganisatsioonide koostöö, mille puhul soovitati hoiduda nende vastandamisest—ei ole olemas „heategijaid“ ja „pahategijaid“ ning ettevõtete tegevusel võib olla ühiskonnale suur positiivne mõju. Ent selleks et ettevõtete ja vabasektori koosmõju oleks suurem, on ka üksteise huvidega arvestamine oluline.
Olgugi et heategevuse maine tõstmist peeti oluliseks, oli osalejatel raske enda tegevust heategevusena mõtestada—teen lihtsalt seda, mida õigeks pean. Samuti leiti, et ehk vajaks heategevuse mõiste uut sisu või vajaksime ühiskondlike probleemide lahendamisele hoopis teist mõistet kui heategevus.
Arutelust jäi tervikuna kajama mõte, et hea heategija võiks tegeleda sellega, millesse ta usub ja sellisel juhul ka olla oma tegevuses stabiilsem—püsiannetaja, koostööpartner või pikemaajalisem vabatahtlik.
Ühiskondlikud probleemid – kõigi lahendada
Sotsiaalse innovatsiooni lava esimene arutelu keskendus sotsiaalprobleemide ja nende lahendamise vastutusele. Peamiselt arutleti teemal, kui palju peaksime pöörama tähelepanu ühiskondlike probleemide mõju hindamisele ja kas üldse peaksime ühiskondlikke probleeme tähtsuse alusel järjestama. Kõlama jäi siiski arvamus, et ühiskondlikud probleemid on niivõrd erinevad ja erineva tähtsusega väga paljudele osapooltele, et nende järjestamine olulisuse järjekorras ei ole mõistlik.
Samuti toodi välja erinevate sektorite koostöö olulisus – just nagu sotsiaalsete probleemide lahendamisel ei saa vaadata vaid äriettevõtete poole, ei saa vaadata ka ainuüksi riigi poole. Arutelu muutus küllaltki kirglikuks ja emotsionaalseks, kui jõudis poliitika ja ühiskondlike probleemide seotuse analüüsimiseni. Kuna valijaid kõnetavad pigem toetuseid puudutavad teemad ehk kellel kui palju toetusi tõstetakse, siis on ka poliitmaastikul kerge mööda vaadata sügavamatest sotsiaalsetest probleemidest, nt narkomaaniast või alkoholismist. Neid vaadeldakse ühiskonnas tihti kui kriminaal- või õiguskorra probleemidena, mitte sotsiaalprobleemidena. Teeme Ära algataja Eva Truuverk osutas, et oodatust suuremat rolli mängib kolmas sektor, kes koondab just neid probleeme lahendada soovivaid inimesi ja ressursse.
Laupäevase teise arutelu käigus keskenduti ärisektori vastutusele sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Osalejad olid üldiselt ühel meelel, et eelkõige on ettevõtete vastutus teha vastutustundlikult oma põhitegevust. Nagu ka eelnevas arutelus välja toodi, siis sotsiaalsete probleemide lahendamist ei saa panna ärisektori kohustuseks, küll aga peaksid erinevad osapooled nende lahendamisel koostööd tegema. Enamasti oldi arvamusel, et ettevõtted peaksid panustama oma kompetentsi piires – tegelema teemadega, mis on nende äritegevusega seotud. Sealjuures jõuti üksmeelele, et eriti oluline on panustada hariduse valdkonda. Näiteks Aku Soraineni arvates peaksime panustama hariduse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse valdkonda, mille tulemusena paljud sotsiaalsed probleemid lahenevad iseenesest.
Üha olulisem on koostöö
Vabaühendusi ja sotsiaalset innovatsiooni puudutav arutelu keskendus paljuski erinevate osapoolte rollidele innovatsiooni tekitamisel. Esmalt avati sotsiaalse innovatsiooni mõiste, mis on lühidalt kokku võttes küllaltki lihtne – leida uutmoodi lahendusi olemasolevatele ühiskondlikele probleemidele. Arutelus osalejad olid enamasti ühel meelel, et innovaatilised lahendused ei pruugi olla globaalses mõttes uued – need võivad olla näiteks uued Eesti kontekstis või olla innovaatilised probleemi lahendusmeetodi poolest. Seepärast ei ole midagi halba selles, kui teistest riikidest „varastatakse“ häid mudeleid. Näiteks Heateo SA tegevjuhi Maris Ojamuru sõnul on praeguse ühiskonna kontekstis innovaatiline see, et mitu erinevat sektorit teevad probleemide lahendamiseks üha enam koostööd. Hea näitena tõi ta välja SPIN programmi, millesse on kaasatud kõik sektorid.
EMSL-i ja Uuskasutuskeskuse nõukogu liige Rasmus Rask tõi välja, et lisaks riigile (kes võib olla liiga jäik) ja ettevõtetele (kes võivad olla liiga enesekesksed) on ühiskondlike probleemide lahendamiseks vaja kolmanda sektori inimesi, keda motiveerib ühiskondlik kasu. Ka kolmas sektor vajab heade ideede elluviimiseks teistega koostööd.
Samas leidsid osalejad, et enamasti tulevad uued lahendused pigem ärisektorist, mille liikmed tegutsevad vabatahtlikena ja kellel on kirg teatud probleemi lahendamise vastu. Osa kolmandast sektorist on muutunud mugavaks – vabaühendustel ei ole pidevat survet areneda, samas kui ärisektoris on see konkurentsi olukorras elutähtis. Vestluse lõpetas arutelu juht Kristina Mänd tsitaadiga, milles Vincent van Gogh’l õnnestub tabada sotsiaalse innovatsiooni olemust: „Suured asjad ei sünni ainult impulsi mõjul; nad sünnivad paljude omavahel seotud ja kokkutoodud väikeste asjade järgnevusena“.
Sotsiaalne ettevõtlus kui innovaatiline lähenemisviis– arutelu sotsiaalse ettevõtluse üle
Alustuseks palus arutelujuht Mart Kuusk igal osalejal jagada oma määratlust või definitsiooni sotsiaalsest ettevõtlusest, mis aitaks publikul paremini selle eesmärki mõista. Näidetena toodi sageli välja just erivajadustega inimeste tööhõivega tegelevad ühendused, seda kindlasti ka päevakajalise töövõimereformi tõttu, millest rääkis teistest esinejatest enam Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Helju tõi välja, et kuigi võib sotsiaalse ettevõtte teenus olla turuhinnast kallim, käib toote ja teenusega kaasas tarbijale lihtsasti mõistetav lisaväärtus. Sellega seonduvalt räägiti ka üldisemalt sotsiaalsete ettevõtete vajadusest olla tulevikus praegusest läbipaistvamad ja enda mõju rohkem selgitada.
Sotsiaalsest innovatsioonist kokkuvõtlikult – teenäitaja uuenduslike lahendusteni
Sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates lahendustes ühiskondlikele probleemidele. Sotsiaalselt innovaatilistel lahendustel on pikaajaline inimeste heaolu tõstev mõju ja Eestis on täna väga palju valdkondi, mis on sellest puudutatud. Näidetena võib välja tuua ka Arvamusfestivalil välja tootud algatused nagu haridusprogramm Noored Kooli, mis töötab parema hariduse nimel, koolikiusamise ennetamisega tegelev Kiusamisvaba kool (KiVa) ja spordil põhinev ennetusprogramm SPIN, mille eesmärgiks on ennetada noorte riskikäitumist spordi kaudu. Heateo sooviks on, et selliseid uuenduslikke lahendusi oleks rohkem.
Arvamusfestivalil arutleti palju selle üle, kes peaksid vastutama sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. Sealjuures tõdeti, et nüüdisajal ei ole ühe asutuse või inimese võimuses üksi ühiskonna probleeme lahendada. Seepärast on oluline, et nii riik, äriettevõtted kui vabaühendused, eesotsas Heateoga panustaksid oma võimaluste piires uute lahenduste leidmisele. Loota võib, et juba järgmisel Arvamusfestivalil saab vahepeal käivitatud uutest innovaatilistest lahendustest veelgi rohkem rääkida.
Jaga
