Sektoriülene juhtimine: õppides tähendusest ja süsteemsusest

Haridusjuhtide praktikaprogramm pakub võimaluse astuda hetkeks välja oma tavapärasest rollist ning kogeda juhtimist teises organisatsioonilises ja kultuurilises kontekstis. Kui koolijuht siseneb panganduse ja finantskuritegude tõkestamise valdkonda, tekib sisukas kokkupuutepunkt, kus põimuvad haridusmaailma väärtuspõhisus ning finantssektori süsteemsus, selge vastutus ja ühiskondlik mõju.

Sel teekonnal osaleb Tartu Tamme Kooli direktor Ingrid Koni, kes läbib praktika Swedbankis. Ingrid on olnud haridusjuht 2,5 aastat ning enne seda töötas 13 aastat Tartu Ülikoolis õppejõuna, õpetades tulevasi õpetajaid ja juhtides struktuuriüksust. Tema juhtimiskogemus on kujunenud keskkonnas, kus areng ja õppimine on igapäevane loomulik osa tööst.

Tema mentoriks on Swedbanki rahapesu ja terrorismi tõkestamise tiimi juht Reeme Remmelgas, kelle karjääriteekonda iseloomustavad muutlikkus ja tähenduslikkus – liikumine haridusest avalikku sektorissening sealt edasi läbi koolijuhtimise pangandusse. Erinevaid rolle proovides on ta jäänud truuks finantskuritegude tõkestamise valdkonnale. Karjääri alguses unistas ta koolijuhi rollist, millest kujunes oluline alustala inimkeskse ja väärtuspõhise juhtimise mõtestamisel – põhimõte, mis on jäänud tema juhtimispraktika tuumaks. Reeme jaoks tähendab juhtimine autentsust – truuks jäämist oma väärtustele ka siis, kui olukorrad kalduvad ekstreemsustesse.

Reeme jaoks on mentoriks olemine karjääri loogiline järgmine aste. Töö ei ole tema jaoks pelgalt tulemuste saavutamine, vaid mõju jätkumine ka siis, kui otsesed otsused ei tule enam temalt. Mentorlus on võimalus panustada juhtimiskultuuri järjepidevusse ning toetada teise juhi arengut viisil, mis loob pikaajalist väärtust.

Esimesed muljed praktikast

Ingrid kirjeldab praktika algust sooja vastuvõtu ja tempoka õppimisperioodina. Iga päev on toonud midagi uut. Kogemus asetab ta teadlikult õppija rolli, võimaldades kogeda nii õppimise võlusid kui ka valusid. See perspektiiv aitab tal paremini mõista ka oma koolikeskkonna igapäevast reaalsust.

Õppimine üle sektoripiiride

Reeme usub, et tuleviku kool ei peaks olema üksnes õppija ja õppimiskeskne. Sama kõrged ootused, mida seatakse õppijatele, võiksid kehtida ka õpetajatele ja koolijuhtidele. Erasektorist võiks haridusjuhtimine üle võtta selgema vastutuse võtmise, eesmärgistamise ning järjepideva ja ausa tagasiside kultuuri, kus areng on professionaalse rolli loomulik osa.

Samas on koolil erasektorile pakkuda sügavat tähenduse ja missioonitunde mõtestamist. Pedagoogide sisemine kutsumus ja pühendumus aitavad mõista sisemise motivatsiooni tagamaid ning seda, miks inimesed panustavad ka siis, kui tulemused ei ole mõõdetavad ega koheselt nähtavad. Arusaam inimesest kui tervikust ning töö mõjust kaugemale kui pelgalt tulemusnäitajad on väärtus, millest erasektor võiks teadlikult õppida.

Ingrid toob esile, et koolijuhid võiksid erasektorilt õppida tõhusamat tiimitöö juhtimist, süsteemset uute kolleegide sisseelamise korraldamist ning oskust luua organisatsiooni liikmetele selget väärtuspakkumist. Erasektoril on koolist õppida, mis hoiab staažikaid õpetajaid ametis ka ilma suurema iga aastase palgakasvuta – see nähtamatu, kuid tugev sisemine pühendumus.

Hästi juhitud organisatsiooni tunnused

Reeme hinnangul iseloomustab hästi juhitud organisatsiooni arusaam, et töö kvaliteet ja inimeste areng on otseselt seotud sellega, kuidas juhitakse suhteid ning antakse tagasi ja edasisidet. Juhtimine peab olema järjepidev – samad põhimõtted, mida rakendatakse õppijate suhtes, peaksid kehtima ka õpetajatele ja töötajatele. Oluline on oskus astuda teise poole rolli, märgata arengukohti ning teha teadlikke samme nende parendamiseks.

Ingrid peab hästi toimiva kooli aluseks tõhusat töö ja infokorraldust ning rolliselgust. Toetavaks praktikaks on jagatud juhtimine, kus õpetajad on kaasatud juhtimisse, arendades oma juhtimiskompetentse ning võttes selle rolli eest vastutuse. Lisaks on koolis loodud võimalused enesehoiuks, mis aitavad hoida töö ja eraelu tasakaalu ning toetada nii füüsilist kui vaimset tervist.

Ootused praktikale

Reeme soovib läbi mentorkogemuse mõista, kuidas koolikeskkonnas toetatakse õpetamist mitte ainult tulemuste kaudu – kuidas märgatakse arengut, eksimist ja kasvamist ning kujundatakse tagasiside nii, et see toetab inimest, mitte ei kahanda tema vastutust ega eneseusku. See annab väärtuslikku sisendit ka organisatsioonide juhtimispraktikate arendamiseks.

Ingrid soovib praktikaprogrammi lõpuks näha muutust nii oma töökorralduses kui ka mõtlemises. Ta soovib veelgi tõhustada lähitiimide töökorraldust ning kavandada esimesed sammud kooli struktuuri ümberkorraldamiseks. Samuti peab ta oluliseks pikaajalise planeerimise lihvimist – vaadata tulevikku, kuid tegutseda juba täna.