Ringiga tagasi – Heateo koostöösuhete juhina alustas tööd Ingi Mihkelsoo

Heategu on olnud läbi aastate sild ja side erasektori, kolmanda sektori ja aina enam ka avaliku sektori vahel. Selleks, et käivitada ja kasvatada mõjusaid algatusi, oleme rakendanud parimad eksperte, kaasanud toetajaid ja panustanud nende aega ja raha kõige suurema potentsiaaliga algatustesse Eestis.

Oleme näinud oma tegevuse positiivset mõju ja otsustasime seda veelgi võimendada, luues Heateo tiimi uue rolli – koostöösuhete juht. Selles ametis alustas novembris Heateo kogukonnale juba tuttav Ingi Mihkelsoo. Ingi on töötanud varasemalt SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuhi ja koostöösuhete juhina. Ta on ka MTÜ Eesti Pagulasabi üks taasasutajatest ja pikaaegne juhatuse liige ning töötanud Balti Uuringute Instituudis nooremanalüütiku ja projektijuhina.

Heateos on Ingi eest vedada Heateo toetajate ja partnerite ringi kasvatamise ning partnerite hoidmise strateegia ja tegevused.

Tuled Heateosse Kiusamisvaba Koolist, kus oled kandnud nii tegevjuhi kui koostöösuhete juhi ametit. Millised kogemused endaga Heateo koostöösuhete juhi rolli kaasa võtad?

Kiusamisvaba Koolis oli minu üks peamine väljakutse organisatsiooni majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine järjestikuste kriiside valguses. Alustasin tööd sihtasutuses koostöösuhete juhina 2020. aastal – pandeemia alguses. Sellele järgnesid COVID-19 jätkuvad lained, sõda Ukrainas ja energiakriis. Vaatamata mitmete toetuslepete katkemisele kobarkriisist tulenevalt, kasvas Kiusamisvaba Kooli tulubaas viimase nelja aastaga rohkem kui kaks korda. Samal ajal hoidsime märkimisväärselt kulusid kokku tänu ligi kahesajale suure südamega koostööpartnerile, kes toestasid Kiusamisvaba Kooli missiooni tasuta või soodsate teenuste ja toodetega.

Üks olulisemaid tulude kasvatamise strateegiaid oli rahastamisallikate mitmekesistamine, et vähendada sõltuvust ühest või kahest suuremast toetajast.
Kaasasime aktiivselt toetusi riigilt, koolipidajatelt, suurannetajatelt, väiketoetajatelt, fondidelt ja annetuste kogumise platvormidelt. Organisatsiooni rahalise kindlustamise kõrval pidasin tähtsaks Kiusamisvaba Kooli brändi tuntuse ja usaldusväärsuse tagamist. Tegime järjepidevat tööd, et sihtasutus ja kiusuennetus oleksid avalikus diskursuses nähtavad ja olulised. Üks olulisemaid tööriistu pildis olemiseks olid teavitus- ja annetuskampaaniad, millesse juhtivad loovagentuurid panustasid puhtalt heast südamest.

Olid mitu aastat Kiusamisvaba Kooli tiimiga Heateo Mõjufondi portfellis. Millist tuge oled Heateo abil kogenud?
Heategu on minu elus olnud märgilises rollis. See, et mu karjääritee 2020. aastal üldse Kiusamisvaba Kooli sihtasutusse välja jõudis, on Heateoga tihedalt põimunud. Koostöösuhete juhi rolli loomine Kiusamisvaba Koolis tõukus toonase tiimi ja Heateo Mõjufondi vahel peetud aruteludest. Leiti, et arvestades organisatsiooni kasvu ja sellega käsikäes suurenevat eelarvesurvet, on tarvis tuua tegevjuhile appi keegi, kes võtaks selle valdkonna hoidmise ja kasvatamise oma tiiva alla. Seejuures kattis Heategu Mõjufondist minu esimese aasta palgafondi. Ajalugu kordus ja nüüd olen ringiga koostöösuhete juhi positsioonil tagasi. Seekord toestan hoopis Heateo enda ja seeläbi Heateo portfelliorganisatsioonide majanduslikku jätkusuutlikkust.

Kiusamisvaba Kooli koostöösuhete juhi rollis sain olla vaid natuke enam kui aasta kui juba asusin täitma tegevjuhi kingi, jättes samas koostöösuhete hoidmise enda töölauale. Öeldakse, et juhid tunnevad end sageli üksi, kuna vastutusekoorem rusub ja nii väga kui ka ei tahaks, ei saa kõiki mõtteid tiimiga jagada. Tegelikult ei tohiks juhid kunagi üksi jääda, vaid tuleks läbi mõelda, kes on see inimene, kellele juht saab alati toetuda. Mina olen väga tänulik, et toetava nõukogu kõrval oli mul tegevjuhina veel üks tugisammas Heateo SA näol. Nii minu heaolu kui areng juhina sai väga palju häid mõjutusi Heateo juhilt Pirkko Valgelt. Oleks vaid igal juhil oma Pirkko käekõrval, oleks üleüldine juhtimiskvaliteet ja juhtide vaimne tervis märksa kõrgemal tasemel. 

Olid viimased neli kuud tööpausil, mida head sellel ajal kogesid?
Ma leian, et pärast pikka ja intensiivset väljakutset tööd vahetades on tööpausi tegemine ülikõrge väärtusega. See annab võimaluse tõmmata korraks äkkpidurit ja suunata valgusvihk millelegi muule kui tööle. Ma prioritiseerisin enda jaoks oma tervise, uued harrastused ja heaks emaks olemise kolmele pojale.

Lapsena mängisin Heino Elleri nim. muusikakoolis flööti ja lisapillina harfi. Minus oli aastaid kripeldanud soov õppida ka klarnetit. Alguse sai see soov sellest, et lapsena Saksamaal kasvades vapustas mind 1996. a. film “Jenseits der Stille” (tõlkes “Teispool vaikust”). See räägib kurtide vanemate kuuljast lapsest, kellest sirgub professionaalne klarnerimängija. See film tõi omal ajal Saksamaal kaasa klarneti õppimise buumi ja süstis ka minusse igatsuse selle pilli õppimise vastu. Nüüd, sügisel, tegin viimaks oma pikaajalise unistuse teoks ja võtsin klarneti eratunde. Lisaks leidsin teise õpetaja, kes aitas mul tuletada meelde viimati 17 aastat tagasi kätte võetud ristflöödi mängimise kunsti.

Mis on see, mida inimesed sinu kohta üldiselt ei tea, aga mis neid sinu juures üllatada võiks?
Mulle on igapäevane värskes õhus liikumine ülioluline. Suur muutus sündis kuus aastat tagasi kui abikaasa kinkis sünnipäevaks sammulugejaga kella. Avastasin suureks ehmatuseks, et minu igapäevane sammude arv jääb kõigest 4000–5000 kanti. Sisuliselt päevapealt kujunes iga päev vähemalt 10 000 sammu täis saamine vankumatuks eesmärgiks. Tänaseks on üsna tavaline, et kõnnin lausa 15–20 000 sammu päevas. See ei tule üldse raskelt, kuna on kujunenud mu elu loomulikuks osaks. Kui võimalik, valin alati jala käimise, isegi kui vahemaad kipuvad olema pikemad.

Armastan kõndida ka tööalastes situatsioonides. Minu käekirjaks on kujunenud nii kõndimiskoosolekud kui ka jalutades peetud värbamisintervjuud. Leian, et inimesed on töövestlustel palju pingevabamad ja avatumad külg-külje kõrval avatud ruumis liikudes kui n-ö ”gestapo-valguse all ülekuulamisruumis” vastastikku istudes.

Kui sul oleks võimalus lahendada üks terav ühiskondlik probleem Eestis, siis millele keskenduksid ja miks?
Minu süda põksub haridusmaastikul toimuva ümber. Olen valdava osa tööaastatest tegutsenud südamega hariduselu edendades. Olgu see siis näiteks minu ja Kristina Kallase poolt taasasutatud Eesti Pagulasabis koole ja lasteaedu rände- ja pagulusteemadel toetades või viimased neli aastat kiusuennetuse vankrit vedades.

Samas, minu kogemus n-ö põllul haridusprobleeme lahendades on teinud mind murelikuks hariduse väljavaadete osas. Tõsi, PISA tulemuste kohaselt oleme oma haridussüsteemiga jätkuvalt maailma tipus. Samas on meie lastel ja noortel puudulikud õpi- ja arutlemisoskused, kiratsevad nii õpilaste kui õpetajate vaimne tervis, aga ka sotsiaal-emotsionaalsed pädevused. Meie õpilaste koolirõõm on üks maailma kehvemaid – lapsed ja noored on ühed kõige koolirõõmutumad. Kasvav murekoht on toetumine üha vananevale õpetajaskonnale – koolides on puudu nii professionaalsetest õpetajatest, tugitöötajatest kui juhtidest. Õppekava on täis topitud, stressis on nii õppijad kui õpetajad, loovuseks ja spetsialiseerumiseks on ruum kitsas.

Eesti peaks minu nägemuses näitama maailmale eeskuju ja tegema julged muudatused hariduses esimeste seas. Seejuures, et meie väike riik kobarkriiside ajastul mitte ainult ei jääks ellu, vaid ka õitseks ja kasvaks, on tarvis senise peenhäälestuse asemel põhjalikumat käiguvahetust.

Mul on hea meel, et Heategu läbi Haridusfondi on julgete haridusreformide üks suurimaid tõukajaid ning et mul on avanenud võimalus liituda selle tähendusliku missiooniga.