Mõtted European Venture Philanthropy Association (EVPA) aastakonverentsilt Pariisist
3-4. novembril toimus Pariisis Euroopa Riskifilantroopia Assotsiatsiooni aastakonverents. See on kohtumine, kus iga-aastaselt saavad kokku 600 erinevatest fondide vedajat, Euroopa riikidest.
Euroopast väljakasvanud liikumine tegutseb juba ka Aasias ja kaasab aina uusi riike ning turge. Sel korral olid uute huvilistena kohal Kesk-Aasia riikide esindajad. Eraldi tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa rakuke, mis on viimase kolme aastaga kiiresti kasvanud. Regiooni üks juhtivaid organisatsioone NESsT Ungaris on investeerinud 15 aastaga üle 1.5m USD sealsetesse sotsiaalsetesse ettevõtetesse ja arendab hetkel nii Poola kui Rumeenia sotsiaalseid start-up’e. Väga aktiivne pangandusgruppidest on Ida-Euroopasse investeerimisel Erste Banki Social Banking haru. Lisaks kohtusime väga põnevate ja suure mõjuga Euroopa riikides tegutsevate organisatsioonidega.
Läbiv teema kahel päeval oli rahastuse kättesaadavus ideedele erinevates etappides. Olles käivitanud hiljuti koostöös KÜSKiga Nupukate lahenduste inkubaatori on teema aktuaalne ka Eestis. Kõlama jäi, et Lääne-Euroopas on uutel algatajatel lihtne raha leida idustaadiumis, kus toetussummad jäävad 20-30 tuhande euro juurde ja hilisemas skaleerimisfaasis, kus hulk finants- ja mõjuinvestoreid on nõus tegema suuremaid üle 500 tuhande euro suurusi investeeringuid. Samas on väga keeruline leida ressursse vahepealses faasis, kus toimub idee valideerimine kui ka skaleerimise ettevalmistamine.
Osalesime ka mitmetel aruteludel, millest üks huvitavamaid oli arutelu ebaõnnestumistest, kus pikaajalised fondijuhid jagasid kogemusi ebaõnnestunud investeeringutest. Arutelus osalenud tõid välja, et ebaõnnestumiste taga leiab tihti kolm põhjust:
-
Organisatsioonist tulenevad põhjused – sotsiaalse ettevõtte rahastamisskeem, inimesed, juhtimisega kaasnevad riskid
-
Struktuursed põhjused – investeerimis/toetusstrateegia ei vasta turu või organisatsooni vajadustele
- Fondi juhtimisega seotud põhjused, otsuste vastuvõtmise viisid, järelvalve tugevus, väljumis- ehk exit strateegia tulemuslikkus
Lahendusena on oluline väga tugev eeltöö organisatsioonidega, keda toetatakse, ausus, pigem vähem lubamine ja enda protsesside pidev ning aus jälgimine.
Teise teemana oli kesksel kohal läbi erinevate sessioonide koostöö temaatika. Paljud fondid teevad juba täna ühiseid investeeringuid, nii selleks, et jagada tehingukulusid (due diligence, finantseerimistaotluste läbihindamine) kui ka riskide hajutamiseks. Need, kes veel ei tee, otsivad neid võimalusi. Kindlasti on siin mõtlemisainet ka Eesti kontekstis, kus investeerimine sotsiaalsetesse ettevõtetesse on alles lapsekingades.
Jaga
