Mõjufond aitab Peaasjadel Eesti noorte vaimset tervist päästa
Oktoober on rahvusvaheline
vaimse tervise kuu. Üks tuntumaid vaimse tervise teemade eestkõnelejaid Eestis on
MTÜ Peaasjad, mis kuulub teist aastat ka Heateo Mõjufondi portfelli. Nende
loodud vaimse tervise nõustamiskeskusest on saanud tuge rohkem noori kui keskust
luues oleks arvata osanud.
Mõjufondi portfellijuht Kersti Ojala võttis vabatahtlikuna osa suitsiidiennetuspäeva aktsioonist “Olen olemas”
Tallinna
lastehaigla vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg tõi hiljuti
Eesti Päevalehes välja, kui tugevalt on koroonakriis mõjutanud Eesti noorte
vaimset tervist. Pooled 15–24-aastastest noortest on tundnud end kriisi ajal
depressiivselt. Laste enesetappude arv tegi eelmisel aastal musta rekordi –
endalt võttis elu kümme alla 17-aastast last. Enesetapukatse tõttu jõuab
lastehaiglasse igas kuus kuni 20 last, kusjuures jaanuaris-veebruaris jõudis
see arv 30ni. Kriisiaeg on lisanud noortele palju pinget, millega toimetulekuks
napib neil ja lähedastel sageli oskusi.
Vahetult enne koroonaaega käivitas
MTÜ Peaasjad vaimse tervise nõustamiskeskuse, mis on suunatud noortele vanuses
16-26, et ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ja krooniliseks
muutumist. Nõustamiskeskuse avamine on kindlasti olnud elupäästvaks rohkematele
kui esialgu oleks osanud ennustada, sest keskusesse pöördujate arv on viimase
aasta jooksul teinud tohutu hüppe. Kui terve 2020. aasta jooksul nõustati 191
noort, siis 2021 esimese kuue kuu jooksul on individuaalselt nõustatud juba üle
200 noore. Huvi teenuse vastu on suuremgi kui meeskonnal ressursse jagub.
Lähiaastate eesmärk on nõustamismeeskonna võimekust kasvatada ning võtta vastu
vähemalt 60% soovijatest, mis tähendaks hinnanguliselt umbes 800 noort aastas.
Heateo
Mõjufond on Peaasjade nõustamiskeskuse tegevust toetanud kaks aastat. Fondi
tugi on läinud eelkõige noortekeskuse mudeli käivitamiseks, testimiseks ja
edasiarendamiseks ning mõjuhindamise väljatöötamiseks. Muutust, mida nõustamiskeskus
noorte eludes loob, mõõdetakse enne nõustamist ja kuus kuud hiljem täidetavate
küsimustike abil. See aitab programmi toimimist hinnata ja vajadusel täiendada parima
tulemuse saamiseks.
Peaasjade
pühendunud meeskonnal on pidevalt uusi ideid, kuidas Eesti inimeste vaimse tervise olukorda
paremaks muuta. Nad on sõnastanud ambitsioonika eesmärgi, kuhu jõuda 2022.
aasta lõpuks – õpetada ühele protsendile Eesti elanikkonnast selgeks vaimse
tervise esmaabioskused. Praeguseks on koolitustel olnud ligi 3000 osalejat üle
Eesti. Need inimesed oskavad märgata ja reageerida, kui kellelgi on vaimse tervise mure, ning anda
sellises olukorras esmaabi.
Esmaabikoolituse
läbinud inimesi kutsuti sel aastal vabatahtlikena suitsiidiennetuspäeva
tegemistes kaasa lööma. „Olen olemas“ kampaania raames ootasid poolsada
vabatahtlikku kohvikutes ja sõbrapinkidel, et kuulata ära inimeste mured ja pakkuda
vaimse tervise esmaabi. Ettevõtmisega anti märku, et sa ei ole oma murega üksi,
sind kuulatakse ning muret leevendavad lahendused on olemas. Tallinnas ja
Tartus kasutasid 32 inimest võimalust oma muresid ja mõtteid jagada ning 66
inimest jagasid kirjalikult oma lugusid rasketest hetkedest ja sellest, mis on
aidanud neid edasi liikuda. Vaimse tervise hoidmisega seotud materjalidega sai
iseseisvalt tutvuda 30 kohvikus. Kindlasti ei jäänud see ühekordseks
kampaaniaks Peaasjade poolt ning loodame, et rohkem inimesi saab innustust
otsida lahendusi oma vaimse tervise muredele.
Jaga
