Mõjualgatuste toetajad Impact Dayl: kindel fookus aitab tulemusi saavutada

Positiivseid muutusi ühiskonnas on võimalik luua, kui toetusotsused on läbimõeldud ja kindla fookusega, tõdesid eelmisel nädalal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day üles astunud filantroobid ja mõjuinvestorid. Vestlust juhtis Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge.

“Sa võid küll jagada oma panuse tuhande erineva asja vahel, aga tehtud saab neist siis vähe. Seepärast on Taavet+Steni Tulevikufondis kolm fookusvaldkonda, millele keskendume,” tõi välja Taavet+Sten partner ja Tulevikufondi juht Kristina Siimar. “Esiteks haridus, sest usume, et sinna panustatud ajal ja rahal on pikas plaanis suurim mõju. Teiseks ettevõtlikkuse innustamine, et ka noored Eesti ettevõtjad julgeksid mõelda suurelt. Kolmandaks vabaduste ja demokraatia alustalade kaitsmine, millele on pärast Ukraina sõja puhkemist lisandunud ka füüsilisse julgeolekusse panustamine,” loetles Siimar fondi fookusvaldkondi.

Heateo Haridusfondi asutaja Martin Villigu sõnul on ka Haridusfond seadnud omale kolm kindlat fookusvaldkonda – koolijuhtimise kvaliteet, õpetajate järelkasv, õppima õppimine. Need aitavad hoida tähelepanu teemadel, kus soovitakse esmajärjekorras muutust luua.

Kahel korral kultuuri ja spordi toetamise eest aasta kultuurisõbraks nimetatud Alexela suuromanik Heiti Hääl tõi esile, et toetusotsuste puhul mängivad rolli ka emotsioonid. “Eestis ei ole sponsorlusel liiga suurt kommertsväärtust, emotsioonidel on seetõttu oluline kaal.” Temagi rõhutas, et toetajana otsib Alexela üksikute ühekordsete ettevõtmiste asemel pikemaid toetusprojekte. “Pisikesi summasid laiali jagada ei ole mõttekas, tulemusi saavutab pikema koostööga. Näiteks spordis olümpiatsükli-põhine toetamine, et anda võimalus sportlastele konkureerida maailmatasemel.” Hääle sõnul on Alexela jaoks olulisel kohal kohalike algatuste toetamine, sest ettevõte tegutseb üle Eesti ning nad soovivad panustada neisse piirkondadesse, kus nad on kohapeal.

Mõjuinvestori tulu on ühiskondlik muutus

Panelistid tõid välja, et sotsiaalsetesse ettevõtetesse investeerides on nad realistid ega oota esmajärjekorras kasumit. Toetaja ja ingelinvestor Märt Lume, kes pärjati 2022. aastal ka hariduse sõbra tiitliga, peab mõjualgatustesse investeerimist mõneti sarnaseks start-up’idesse investeerimisega. “Riskiinvesteeringu puhul annad oma panuse ja kuigi loodad parimat, on tervislikum see investeering pigem niiöelda maha kirjutada. Mõjuinvesteeringute puhul samamoodi ei tohiks olla emotsionaalselt liiga seotud,” märkis Lume.

“Kui ma kuhugi investeerin, ka eraisikuna, siis soovin selle tulemusel näha muutust ühiskonnas,” ütles Martin Villig. “Näiteks Ringo – ettevõte, mis arendab korduskasutatavate pakendite süsteemi. Nende arengul on olnud hulk takistusi, muuhulgas regulatiivseid, aga kui nad suudavad algatada olulisi muutusi ühiskonnas, olen ma toetajana rahul. Kui ettevõte muutub ühel hetkel kasumlikuks, on see boonus,” selgitas Villig.

Ka Märt Lume peab toetajana silmas suuremaid eesmärke. “Investori ja toetajana panustan uue põlvkonna tulevikku ja olen teadlikult võtnud endale eestkõneleja rolli. Loodan innustada sellega ka teisi ettevõtjaid,” ütles Lume.

Kui publikust küsiti, kuidas suhtuvad rahastajad investeeringu tasuvusse, vastas Little Green Fundi juht Andrus Purde naljatades, et rohetehnoloogiasse investeerides on kõigest kolm lihtsat ootust – et lahendus tooks tulu, teeks seda kiiresti ja päästaks samal ajal ka maailma. “Ideaalis võiks see juhtuda ka kõik korraga, aga samas teab meist igaüks, et me ei ela ideaalses maailmas,” viitas Purde sellele, et investeeringu tasuvus ei ole mõjualgatustesse või ettevõtetesse investeerimisel alati esimene kriteerium. “Soovin, et nii ma ise kui mu lapsed saaksid elada riigis, mis on konkurentsivõimeline, jõukas, puhas ja turvaline,” loetles Purde eesmärke, mille saavutamiseks on ta valmis panustama oma raha ja aega.

Aeg ja teadmised kui ressurss, mida anda

Algatuste toetamise juures on lisaks rahale väga olulisel kohal nende nõustamine ja ekspertteadmistega toeks olemine. Kristina Siimar viitas USAs levinud lähenemisviisile, mille järgi saab panustada kolmes valdkonnas – aja, oskuste-teadmiste ning varandusega (time, talent, treasure) ning kinnitas, et algatuste toetamise puhul vastab see igati tõele. “Rahastaja vaatest näen sageli, et kui alustame koostööd entusiastlike algatuste käivitajatega, kellel on olemas toode või lahendus, siis organisatsiooni loomise teekond teinekord alles algab. Kuna ettevõtete ehitamine on üsna universaalne, siis seda kogemust saame omalt poolt jagada. Protsesside juhtimise oskused, turundustegevused, finantsplaneerimine,” tõi ta näiteid teemadest, kus ärisektor saab ühiskondlikele algatustele toeks olla.

Martin Villig, kes panustab ise kuni 4 päeva nädalas erinevate ühiskondlike projektide heaks, kutsus üles igaüht leidma enda jaoks teemasid, millega vabatahtlikuna tegelemine tooks rõõmu. “Selleks ei pea olema ülearu vaba aega. Isegi kui sa oled mingi valdkonna eksperdina kuskil ettevõttes tööl, siis juba enesearengu ja uute perspektiivide avastamiseks tasub paar tundi nädalas või kuus oma aega panustada ühiskondlike algatuste jaoks,” ütles ta. Enda oskustega haakuvate väljakutsete leidmiseks soovitas ta hoida silma peal Heateo kodulehel. 

Andrus Purde, kes on mitme hooaja vältel mentorina toetanud NULA inkubaatori algatusi, ütles, et alguses oligi aeg ainus ressurss, mida ta panustada sai. Lühikeste koostööde asemel soovitas ta pühenduda mõne algatuse aitamisele pikema perioodi vältel, nii on oskustega panustamisel suurem mõju.

Optimism tuleviku suhtes 

“Muutuste loomise jaoks on kõige olulisem see, et inimesed hoolivad,” tõi Martin Villig välja. “Kuni inimesed mõtlevad, mida mina saan teha, kuidas aidata, kuidas inspireerida, on meil Eestis ja maailmas asjad hästi. Kui inimesed lakkavad hoolimast, oleme hädas. Seega tasub mõelda, mida sina ja su mõned sõbrad saavad teha ning siis ka tegutseda,” kutsus Martin Villig üles jõukohaselt panustama ühiskondlikku muutust loovate algatuste heaks.

Kristina Siimar lisas, et Eestis on päris hea keskkond, kus mõjusaid muutusi luua ja sektorite koostööd edendada. “Meil on läbipaistev valitsemine, kõrge usaldus ühiskondlike institutsioonide vastu, madalad võimubarjäärid – need on olulised tugisambad selleks, et ehitada valdkondadevahelist koostööd ja üheskoos asju teoks teha,” ütles Siimar.