Mõju hindamisest ja mugavustsoonist välja astumisest: haridusjuhi ja mentori praktikakogemus Wise’is

Haridusjuhtide praktikaprogrammi üks suurimaid väärtusi on kohtumispaik kahe maailma vahel – hariduse ja erasektori. Just seal sünnivad uued vaatenurgad ja mõnikord ka vajalik ebamugavus. Seda, ning palju muud, kogesid praktika esi esimestel nädalatel Kohila Lasteaed Sipsiku direktor Kristina Mägi ja tema mentor, Wise’i rahapesutõkestamise osakonna juht Mats Päeske.

Mats juhib Wise’is tiimi, kelle töö on tuvastada ja tõkestada ebaseaduslikke makseid. Enne erasektorisse liikumist töötas ta uurijana politseis – seega pole süsteemne mõtlemine ja vastutus ühiskondliku mõju ees talle võõras. Mentorirolli astuma ajendas teda eelkõige praktikaprogrammi eesmärk tuua ettevõtlusmaailma praktilisi kogemusi haridusasutustesse. „Kui avanes võimalus ka isiklikult panustada, olin väga põnevil,“ sõnab ta.

Mugavustsoonist välja – ja see on hea

Kristina jaoks tähendas praktika algus teadlikku mugavustsoonist välja astumist. Kolmepäevane onboarding Wise’is, ingliskeelne töökeskkond, panganduse mõisted ja ligi 2500 inimesega avatud kontor – see kõik oli suur kontrast haridusasutuse igapäevaga. „Tempo on kiire ja infot on palju, aga olen sellega juba kohanenud,“ ütleb ta.

Samas on see kogemus olnud Kristina jaoks väga arendav ja inspireeriv. Ta on saanud osa erinevatest koosolekutest, 1:1 vestlustest ja aruteludest selle üle, kuidas suures organisatsioonis süsteemid toimivad. Erilise väärtusena toob ta esile kohtumised oma mentoriga. „Matsi peegeldused on avanud minu jaoks uusi vaatenurki ja andnud juba konkreetseid mõtteid edasiseks.“

Mõju, eesmärk ja julgus küsida „miks“

Matsi hinnangul on üks olulisemaid oskusi, mida haridusjuhid võiksid erasektorilt kaasa võtta, mõju hindamine. „Haridusasutustel on meeletu mõju ühiskonnale. Oluline on küsida mitte ainult, mida me teeme, vaid mis muudab pikas plaanis maailma paremaks, kui teeme asju üht- või teistmoodi,“ selgitab ta.

Kristina lisab, et erasektorilt on õppida ka selgemat eesmärgistamist, suuremat katsetamisjulgust ning valmisolekut õppida ebaõnnestumistest. Samuti väärtustab ta Wise’i süsteemset sisseelamisprotsessi, teadlikku tagasisidekultuuri ja järjepidevaid 1:1 vestlusi, mis aitavad hoida fookust ka kiiresti muutuvas keskkonnas.

Õppimine ei ole aga ühepoolne. Matsi sõnul on erasektoril haridusasutustelt palju õppida süsteemsuse ja teaduspõhise lähenemise osas. Kristina toob omalt poolt välja koolide ja lasteaedade tugeva kogemuse kogukonna hoidmisel ja erinevate huvigruppide kaasamisel – oskuse, mis muutub üha olulisemaks ka ettevõtluses.

Hea juhtimine algab selgest sihist ja usaldusest

Nii mentor kui ka praktikant on ühel meelel, et hästi toimiva organisatsiooni aluseks on selge ja kõnetav siht. „Heas organisatsioonis mõistavad kõik tiimiliikmed, kuidas nende igapäevatöö aitab ühise suure eesmärgini jõuda,“ ütleb Mats.

Kristina rõhutab usaldusliku ja kaasava koostöökultuuri olulisust, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja kuulatuna. Sama tähtis on tema hinnangul järjepidev eneserefleksioon ja valmisolek muutusteks – ka siis, kui need nõuavad ebamugavust. “Juhi roll on luua turvaline keskkond, kus katsetamine, tagasisidestamine ja õppimine on igapäevatöö loomulik osa.”

Ühine eesmärk: paremad lahendused

Praktikakogemusest loodab Mats paremini mõista haridusmaastiku väljakutseid ja leida ühisosa, kus erasektoril ja haridusvaldkonnal on jagatud mured. „See on esimene samm ühiste lahenduste leidmisel,“ ütleb ta.

Kristina ootab, et praktikaprogrammi lõpuks oleks tema mõtlemine veelgi avardunum ja juhtimisvaade süsteemsem. Ta soovib kaasa võtta uusi tööriistu ja julgust teha mõningaid asju teistmoodi, et juhtimine toetaks paremini nii meeskonna kui ka organisatsiooni arengut. „Eelkõige loodan, et see kogemus aitab mul juhina ühendada haridusvaldkonna väärtused kaasaegsete juhtimispraktikatega.“

Just sellistes kohtumistes – kus kogemus, väärtused ja julgus küsida kohtuvad – sünnibki haridusjuhtide praktikaprogrammi tegelik mõju.