Mirko Kikkamägi: haridus on vundament, millele kogu ühiskond toetub

Asendusõpetajate Programmi (ASÕP) ja Advokaadibüroo TEGOS pikaajaline koostöö on kujunenud strateegiliseks partnerluseks, kus innovatsioon ja õigus käivad käsikäes, et luua turvaline ja toimiv alus muutusteks haridusvaldkonnas.

Kui ASÕP toob koolidesse kvalifitseeritud asendusõpetajaid ja toetab õpetajate järelkasvu, siis TEGOS aitab tagada, et programmi tegevus tugineks tugevale ja ajakohasele õiguslikule raamistikule.

Rääkisime ASÕPi programmijuhi Gerli Neppiningu ja TEGOS-e vandeadvokaadi Mirko Kikkamägiga, et uurida, kuidas see koostöö alguse sai, milliseid õppetunde on see pakkunud ning miks nähakse haridust valdkonnana, kuhu tasub panustada nii professionaalselt kui isiklikult.

Kuidas ASÕPi ja TEGOSe koostöö alguse sai?

Gerli Nepp:

ASÕPi koostöö TEGOS-ega sai alguse 2023. aasta kevadel praktilisest vajadusest luua meie koolituste, platvormi ja kasvuprogrammide juriidiline raamistik. Juba esimestest aruteludest tekkis väga hea ühine tunnetus haridusvaldkonna eripäradest ja tehnoloogilistest väljakutsetest. Projektipõhisest nõustamisest kasvas kiirelt välja püsiv ja sisuline partnerlus.

Mirko Kikkamägi:

Minu mälu järgi astusin 2022. aastal Impact Day’l Heateo boksi juurde ja tegin juttu. Meenutasin kuidas ca 8-9a enne seda sai kunagi pro bono korras mõningaid algatusi nagu näiteks Toidupank paberimajandusega aidatud, ja muu seas mainisin, et hea meelega võiks taas midagi sarnast teha. Ja siis ohoo üllatust, ja mõne aja pärast Kersti Ojala võttis Heateost ühendust, siis küll Peaasjade teemal. Saime seal kolleegidega (loe: mu head kolleegid Liisa ja Silvia tegid suurema osa tööst) abistatud ning ilmselt nii nagu elus ikka – hea töö eest karistatakse rohkema tööga – ning poole aasta pärast kirjutas Kersti juba ASÕP’i teemadel. Ehk siis ASÕPit sai juba abistatud 2023. aasta kevadest ja sealt edasi on juba ajalugu.

Milliste küsimustega on TEGOS ASÕPi kõige rohkem aidanud?

Gerli Nepp:

TEGOS on meid toetanud väga laia teemade spektriga – IT-süsteemide kasutustingimustest kuni koolituste, mentorite ja kasvuprogrammide lepinguteni. Nende abiga on valminud ka AI kasutamise litsentsilepingud ning nad on olnud oluliseks partneriks riskide kaardistamisel ja andmekaitse teemade lahendamisel. Väärtuslik on see, et nad aitavad läbi mõelda nii tänased kui tulevased juriidilised küsimused, et meie teenused oleksid jätkusuutlikud ja turvalised.

Millised on olnud kõige keerukamad või põnevamad väljakutsed ASÕPi toetades?

Mirko Kikkamägi:

Võib-olla kõige rohkem on tulnud tegelda andmekaitset puudutavate teemadega, sest need jäävad veidi kõrvale minu igapäevasest tööfookusest. Siin tuli appi suures büroos töötamise eelis – tõusin püsti, jalutasin andmekaitse-teemade spetsialisti, hea kolleegi Liisa juurde ja alustasin tüüpilist „Liiiiiiisaaaa, kuule… ega sa ühe asjaga ei tahaks aidata?“ vestlust. Mis loomulikult ei kõla nii, nagu üritaksin kellelegi midagi ebamugavat edasi lükata. Õnneks polnud veenmist vaja ja ka need küsimused said kiiresti lahendatud.

Teine teema, mis pole ehk otseselt juriidiline, on seotud programmide osalejate kommentaaridega erinevate tingimuste kohta. Nendega tegeledes olen pidanud tõdema, et mitte ainult õpilased ei suuda küsida selliseid küsimusi, mis juristi hetkeks kimbatusse jätavad. Ka tulevased (asendus)õpetajad esitavad väga põhjalikke ja nõudlikke küsimusi, millele vastuse leidmine vajab vahel omajagu nuputamist.

AI-teemad on olnud üks keerulisemaid valdkondi. Kuidas neid koos lahendasite?

Gerli Nepp:

Tehisintellekti kasutamine hariduses toob kaasa suure hulga uusi küsimusi, millele selgeid vastuseid veel ei ole. TEGOS on aidanud mõtestada, kuidas AI-d vastutustundlikult kasutada nii koolitustes kui platvormidel, millised on intellektuaalomandi ja andmekaitse piirid ning kuidas seda kõike juriidiliselt korrektselt sõnastada. Nad ei anna ainult valmis lahendusi, vaid aitavad läbi mõelda ka tuleviku riske ja võimalusi.

Miks peab TEGOS oluliseks panustada just haridusvaldkonda pro bono tööga?

Mirko Kikkamägi:

Kui jätta kõrvale halb nali, et haridus on üks väheseid valdkondi, millega meist enamikul on vähemalt mingisugune kokkupuude lapsepõlvest, siis tegelikult jälgin ma igal aastal üsna suure murega statistikat, mis näitab, et õpetajate vanus kipub paljudes kohtades aina tõusma. See viitab selgelt probleemile: motiveeritud noori ja uusi õpetajaid tuleb peale liiga vähe või ei suudeta neid piisavalt hoida.

Isiklikult tean paari koolijuhti ja õpetajat ning kuidagi on nii, et vähestest Facebooki postitustest, mida ma loen, on märkimisväärne osa just nende kirjutatud. Selle pinnalt ei teki mul küll tunnet, et tegemist oleks valdkonnaga, kuhu voolab pidevalt värsket tööjõudu või kus liiguvad suured rahamäed ja koolijuhtidel tuleb vaid uks lahti teha, et mitte uute õpetajate tungleva massi alla jääda.

Seetõttu tundus täiesti loomulik, et kui keegi päriselt tegeleb probleemiga, mis mõjutab pikas perspektiivis meid kõiki, siis on vähim, mida mina saan teha, anda oma teadmised sinna, kus neist võib natukenegi kasu olla. Ma ei saa öelda, et haridus oli teadlikult valitud valdkond, kuhu panustada, kuid kui võimalus tekkis, siis selle eripära ja tähtsuse juures ei tulnud hetkekski mõtet „mul on niigi kiire“. Haridus ei ole lihtsalt üks valdkond – see on vundament, millele kogu ühiskonnas toetub.

Milles seisneb ASÕPi jaoks koostöö suurim väärtus?

Gerli Nepp:

Kõige suurem väärtus on TEGOS-e strateegiline mõtlemine ja nende kättesaadavus. Mirko ja tema kolleegid oskavad keerulised juriidilised teemad arusaadavalt lahti selgitada ja toetavad meid mitte ainult õigusnõu, vaid ka tuleviku planeerimisega. Väga oluline on ka usaldus – tunne, et nad on päriselt meie poolel ning mõtlevad kaasa nii sisuliselt kui strateegiliselt.

Tahame kindlasti esile tõsta TEGOS-e valmisolekut panustada meie tegevusse pro bono ja nende siirast huvi haridusvaldkonna vastu. Selline pühendumus on haruldane. See koostöö ei ole pelgalt kliendisuhte vorm – see on partnerlus, mille peale saame alati kindlalt loota.

Milline on pro bono töö roll advokaadibüroodes laiemalt?

Mirko Kikkamägi:
Minu jaoks on pro bono töö üsna lihtsustatult hügieeni küsimus – siin ei ole palju mõelda. Advokaadibüroodel on spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mis meile endile võivad tunduda täiesti tavapärased või mõnikord isegi “kasutud”. Kuid pro bono projekte tehes olen korduvalt üllatunud, kui kõrgelt hinnatakse sisendit, mis meie jaoks tähendab suhteliselt väikest ajakulu.

Need hetked tuletavad meelde, et vahel võib 1–1,5-tunnine panus meie laual säästa kellelgi teisel tunde või isegi päevi nuputamist – lihtsalt seetõttu, et meie jaoks on tegemist küsimustega, millega puutume kokku regulaarselt.

Ja kui täiesti aus olla, siis isiklikus plaanis tahame me kõik ju natuke “head lapsed” olla. Pro bono töö on üks väike, aga mõjus viis sellesse panustada.