Mida me mõtleme, kui me räägime mõjust?
Üldiselt on kõik nõus, et ühiskondlike algatuste mõju mõõtmine on oluline ja et see aitab teha paremaid otsuseid ning selgitada partneritele väärtust, mida sekkumisega luuakse.
Lisaks näeme üha rohkem ka mõjusuunaliste ootuste kasvu.
Samas on Eestis vähe neid, kes selles vallas ühinguid nõustada oskavad. Heateo portfellijuht Kersti sai hiljuti võimaluse osaleda Euroopa Strateegilise Filantroopia Assotsiatsiooni (inglise keeles European Venture Philanthropy Association ehk EVPA) ja Social Value UK poolt korraldatud mõju juhtimise koolitusel. Koolituse fookuses olid praktikad ja case study’d sellest, kuidas filantroobid ja mõjuinvestorid mõju mõõdavad.
EVPA, mille ainus liige Poolast
ida suunas on Heateo Sihtasutus, ühendab organisatsioone üle Euroopa. EVPA-sse
kuuluvad organisatsioonid, mis tegelevad strateegilise filantroopia ja mõjuinvesteeringutega.
EVPA liikmete ühine huvi on toetada algatusi, mis loovad ühiskondlikku
muutust. Rahvusvahelisel koolitusel oli osalisi kümnest Euroopa riigist –
Iirimaast Serbia ja Venemaani.
Olulised õppetunnid nii
algatustele kui ka nende rahastajatele, mida mõju mõõtmisel meeles pidada:
1.
Tee selgeks kõik osapooled, kelle jaoks on mõõtmise
tulemused olulised. Esiteks muidugi sihtrühm, kelle heaolu algatus parandada
soovib, sest mõju mõõtmine võimaldab sihtrühma jaoks välja töötada efektiivseima lahenduse. Olgu need siis lapsed, kelle elujärge soovitakse parandada või vangid,
kelle rehabilitatsiooniga tegeletakse. Lisaks neile on oluline organisatsioon,
mille eesmärgiks on probleemi lahendamine nii, et sellel oleks pikaajaline mõju
ning mõjuinvestorid, kes oma ressursse muutusesse investeerivad. Investorid
hindavad pidevalt seda, kas eeldatav muutus saavutatakse ühiskonnas ka ilma
tema panuseta või milline organisatsioon loob kõige suuremat muutust.
2.
Otsusta, mis meetodit mõju mõõtmiseks kasutada. Kõige
enam kasutatakse mõju väärtusahela ja muutuste teooria mudeleid. Esimene
kirjeldab mõju väärtusahela alates sisenditest ja tegevustest kuni väljundite,
tulemuste ja mõjuni. Muutuste teooria mudel alustab lõppeesmärgist ehk ühiskondlikust
muutusest ja kirjeldab sammud ja tegevused, mis selle muutuseni viivad.
Väga levinud on ka kulu-tuluanalüüs,
mis muudab erinevad sama eesmärgi nimel tegutsevad algatused omavahel
võrreldavaks ning mis informeerivad rahastajaid – nii era- kui riiklikke –
sellest, mis algatustesse panustada. Näiteks SPIN-programmi Inglise eeskuju
puhul on tasuvusanalüüsid näidanud, et iga Kickzi investeeritud nael toob riigile ja piirkonnale kuritegevuse vähenemise kujul tagasi 7 naela.
Mõju tõenduspõhiseks hindamiseks
kasutatakse meditsiinilistele uuringutele sarnaselt eksperimentaalseid
hindamisi koos võrdlusgrupiga. Selline mudel annab kõige täpsema hinnangu selle
kohta, kui suur on muutus programmis osalemises võrreldes ilma programmita.
Paljud ühiskonna protsessid liiguvad orgaaniliselt paremuse või halvemuse
suunas – tõenduspõhine mõõtmine suudab seda elimineerida. Heateo
portfelliorganisatsioon Kiusamisvaba Kool oli esimene tõenduspõhine programm,
mis Eestis käivitati. KiVa mõju hindamise mudel on lahutamatu osa programmist
ja mõõtmisprotokollid välja töötatud Turu Ülikooli pikaajalise uurimustöö
käigus. KiVa mõju hindamine informeerib iga-aastaselt programmi rakendamise
edukust.
Tihtipeale kasutavad
organisatsioonid kombinatsiooni nendest mõõtmismudelitest. Näiteks kasutavad
eksperimentaalseid mudeleid selleks, et oma mõju väärtusahela loogika toimivust
testida. Või kulu-tuluanalüüsi selleks, et näidata, et programm pole mitte
ainult mõjus, vaid ka efektiivne.
3.
Andmed. Tihtipeale kui
algatused raporteerivad, et neil on probleeme mõju mõõtmisega, siis lähemal
uurimisel selgub, et tegelikult on neil probleem andmetega. Õigete andmete
kogumine või kätte saamine teistest osapooltelt, nende hoidmine ja analüüsimine võivad osutuda suurteks väljakutseteks. Tänases infoühiskonnas on paljud
andmed olemas, aga need on seondamata ja hästi kaitstud (loe: kättesaamatud) ja
seega mõju hindamisel
kasutud. See on valdkond, kus organisatsioonid, kes on
harjunud osutama teenust, mitte seda lõputult analüüsima, vajavad tuge nii
mõjuinvestorite kui ka puhtalt andmeanalüüsi ekspertidelt.
4. Investori või
rahastajana organisatsiooni sisenedes ja neilt mõju mõõtmise suunal suuri
edusamme oodates, on oluline mõelda, kuidas teha nii, et mõju mõõtmise protsess looks olulist
väärtust organisatsiooni enda jaoks. Portfellijuhid saavad olla organisatsiooni
vedajatele mõju mõõtmisel headeks toetajateks ja partneriteks – aitades ehitada selle hindamise mudeleid ja hinnata mõju.
Eestis on täna suureks väljakutseks organisatsioonide ja
algatuste hulk, kes veel mõju ei mõõda. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
eesotsas Jaan Apsiga on loonud Maailmamuutjate registri, kus iga
organisatsioon saab ennast oma mõju indikaatoritega Eesti kaardile
panna.
Töötades Heateos oma portfelliorganisatsioonidega, aitame
neil kokku
panna
meeskondi, et algatuste mõju mõõta ja oleme selles
protsessis aktiivsed osalised. Oleme rõõmsad, et saame anda oma panuse ja õpime
ja areneme koos oma algatustega, et nad saaksid luua võimalikult
efektiivselt võimalikult suurt tõenduspõhist muutust.
Jaga
