Mida inimarengu aruanne meile peegeldab?

Eelmisel nädalal avaldati Eesti inimarengu aruanne “Haridus ühiskonna peeglis”. Seekordne aruanne annab Eesti haridusest sügava ja andmepõhise pildi ning toob ühe läbiva teemana välja haridusliku ebavõrdsuse kasvu, mis ohustab meie senist edulugu. Heateo Nõukogu esimees Martin Villig tõdeb oma artiklis, et raporti peamised sõnumid kattuvad Haridusfondi fookustega ning annavad jõudu ja kindlust positiivsete muutuste nügimisega jätkata.

Aruande koostamisse panustasid pea 100 inimest teadlastest praktikute ja poliitikakujundajateni. Sellel korral sain ma panustada aruande koostamisse seda koordineeriva sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu liikmena. Aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko on oma meeskonnaga lähenenud teemale väga sisuliselt, kasutanud väga paljudes erinevates registrites olevaid andmeid ja neid ristkasutades toonud välja aspektid, mis annavad Eesti haridusest värske ja raputava pildi. Toon aruandest välja neli olulist mõtet.

Aina enam paistab silma hariduslik ebavõrdsus. Aruanne toob välja, et laste haridustulemused on aina enam seotud vanemate sissetulekuga. Nii võib saada haridusest hoopis ebavõrdsuse kasvataja, mitte leevendaja ja võrdse stardipositsiooni looja. Hariduses kehvemate tulemuste saavutamisel ja lühemal haridusteel on aga tulemused, mis ulatuvad kooliseintest kaugemale ja mõjutavad Eesti inimeste tervist, tööturul hakkama saamist, õigussüsteemi ja peresuhteid. 

Oleme Haridusfondis teadlikult valinud algatusi, millel on motivatsiooni ja potentsiaali laieneda tõmbekeskustest väljaspoole. Haridusfondi algatused tegutsevad enam kui 80% Eesti koolidest. Mõnes koolis üks, aga mõnes enam kui 10 algatust. See räägib nii sellest, et koolid vajavad väljastpoolt tulnud sekkumisi, mis aitavad neil nende pärisprobleeme lahendada kui ka sellest, et meie taotlus jõuda sekkumistega üle-Eesti ja teha parem haridus kättesaadavaks kõigile, on olnud õige. 

Aina enam on puudu headest aineõpetajatest, kes suudavad teha õppeained õpilastele mõistetavaks ja kaasahaaravaks. 28% Eesti peredest kasutavad laste toetamiseks eraõpetajate tuge. Seda saavad endale lubada taaskord parema sissetulekuga pered. Ka see panustab hariduslikku ebavõrdsusesse. 

Haridusfondi hinnangul on siin kaks probleemi. Üks on kvaliteetsete õpetajate puudus. Ülikoolide õpetajaõppest tulevate noorte õpetajate arv ei kata vajadust koolides ehk meil on vaja luua alternatiivseid õpetajaametisse sisenemise teid. Selleks oleme toetanud Noored Kooli programmi ning ASÕPi asendusõpetajate programmi ja viimasel aastal ka uut tegevõpetajate programmi, millega on koolidesse õpetama tulnud pea 1400 uut õpetajat. Alla tuhande nendest asendusõpetajate ja üle 400 tegevõpetajatena. See suund vajab erasektori poolset utsitamist ka tulevikus. 

Teine probleem ja vajadus kriitilise pilguga üle vaadata õppekavade sisu ja ainete mahud ning viia lõpuni muutunud õpikäsitluse rakendamine.  Õpetajate tuleks anda rohkem aega (koostöö)suhete loomiseks ja õppetöö mõtestamiseks. Vähendada tuleks faktiteadmiste tuupimise mahtu ning kasvatada oskusi, toetavaid hoiakuid ja motivatsiooni õppida, mis ennustab paremini noore hakkama saamist elus tervikuna.

Tugevad õpetajad teevad neid valikuid ise ja suunavad õpilasi seoste loomisele, arutlemisele ja mõistmise kasvatamisele. Aga ka see on oskus, mida kõik õpetajad vajavad. Ja selleks oleme toetanud mitmeid programme, mis muudavad seda, kuidas ja mida õpetajad ise õpivad. Siia alla käivad nii Arengusammud kui Montessoori õpetajate koolitus.  

Koolijuhtidel on suur roll töökeskkonna loomisel, mis kutsub parimaid talente kooli tööle ja hoiab neid seal – motiveerib, innustab edasi õppima ja üksteist toetama. 

Koolijuhid on Haridusfondi tegevuse keskmes. Tänaseks on juba enam kui 15% haridusjuhte kas läbinud või läbimas Haridusjuhtide praktikaprogrammi ja sellest on saanud üks väärtustatumaid programme haridusjuhtide arengus. Oleme koos partneritega loonud nii haridusjuhtide karjääri- ja kompetentsimudeli kui ka juhtide värbamise käsiraamatu, mis on kehtivad üle-Eesti kõikide koolijuhtide ja koolipidajate jaoks. 

Kui aruanne toob välja probleemina ka vastutuse hajumise erinevate osapoolte vahel, siis olulise sammuna andsime sellel nädalal koos Linnade ja Valdade Liiduga välja Pidaja Hea Tava, mis annab praktilise ülevaate koolipidaja rollist ja ülesannetest hariduse kvaliteedi tagamisel. Kolmapäevast algasid tava tutvustavad üritused üle-Eesti ja järgmistel aastatel töötame tava rakendamise nimel. 

Tervikuna toob aruanne välja, et Eesti haridusest on saanud kõigi ootuste kogunemiskoht ja vajalik on tervislik lahutustehe. Koolile pannakse aina uusi ülesandeid, aga keegi ei julge küsida, mida enam mitte teha. Selle tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, noorte aina nõrgem vaimne tervis ning õpetajate ja koolijuhtide väsimine.  Aruande koostajad toovad välja tervisliku lahutustehte vajaduse ja me oleme nõus! 

Ühe olulise teemana toovad aruande koostajad välja ka huvihariduse rolli ja selle, et kahjuks ei jõua huviharidus nendeni, kes seda enim vajavad. Alaealiste poolt pannakse enim õigusrikkumisi toime koolipäeviti kella 14 ja 20 vahel, mil vanemad on tööl ja lapsed üksi. See on just see aeg, kui noored saaksid osaleda huvihariduses. Heategu tõi Eestisse ja käivitas SPIN-programmi, mille grupid tegutsevad üle-Eesti ja pakuvad kehvemates oludes ja suurema riskiga noortele kolm korda nädalas jalgpallitrenne, mille eesmärk on paremad eluoskused ja tulemused koolis. SPIN+ programmiga anname noorte tugevamate toetamise ja süsteemset eluoskuste õpet ka teistele huvihariduse õpetajatele ja treeneritele. Meie jaoks on oluline, et noortel oleks võrdne stardipositsioon ja tugev tulevik.  

Viimase inimarengu aruande tulemused andsid meile tugeva positiivse laengu. Nagu aruanne ütleb, siis rahvusvahelised pingeread – olgu PISA või inimarengu indeks – annavad meile välise peegelpildi, kuid ei ava sisemisi väljakutseid. Vajadus vähendada õpetajate puudust, toetada koolijuhtimise kvaliteeti ja mõtestada ümber miks-kuidas-mida me õpime, on hariduses kriitilise tähtsusega. See on ka põhjus, miks me jätkame Haridusfondiga tegutsemist ja kutsume ka teid panustama! Inimarengu aruandega saab pikemalt tutvuda aruande veebiversioonis ja kuulata-vaadata-lugeda Eneli Kindsiko esinemisi ja artikleid samal teemal:

Inimarengu aruandega saab pikemalt tutvuda aruande veebiversioonis ja kuulata-vaadata-lugeda Eneli Kindsiko esinemisi ja artikleid samal teemal: 

• Plekktrummi saade
• Esimene stuudio
• Riik võiks märkimisväärselt raha säästa, kui kallite ja korduvate uuringute tellimise asemel keskendutaks esmalt olemasolevate andmete kasutamisele
• Eneli Kindsiko: Eesti üldhariduses on järjest selgemini näha hariduslõhe
• Eneli Kindsiko: Hajutatud vastutus jätab haridusvõrgu korrastamata
• Eneli Kindsiko: Miks ei käi paljud õpilased kodule lähimas koolis?
• Eneli Kindsiko: Me ei oska enam inimesed olla
  
  Martin Villig, Heateo nõukogu esimees ja Heateo Haridusfondi asutaja