Mentorlus kui kahesuunaline kiirtee: õppejuhi praktika Onninenis

Haridusjuhtide praktikaprogramm toob kokku kaks maailma – hariduse ja ettevõtluse –, et õppida üksteiselt juhtimist, strateegiat ja organisatsiooni arendamist. Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi õppejuht Karmen Kisel alustas sel kevadel oma praktikat tehnikatoodete hulgimüügiettevõttes Onninen, kus tema mentoriks on ettevõtte tegevjuht Kuuno Kirspuu.

Kuuno Kirspuu on Eesti suurimas tehnikatoodete hulgimüügiettevõttes töötanud üle 18 aasta ning peab pidevat arengut üheks olulisemaks motivatsiooni allikaks. Mentorlus ei ole tema jaoks uus teema – ta on olnud mentor nii rahvusvahelises ettevõtluses kui ka ülikoolide programmides ning omab ka rahvusvahelise mentorlusorganisatsiooni EMCC Practitioner taseme sertifikaati.

„Mentorluse praktikaid olen kasutanud pikalt. Minu jaoks on see loomulik viis toetada inimeste arengut ja õppida samal ajal ka ise,“ ütleb Kirspuu.

Esimesed nädalad praktikakeskkonnas

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi (MURG) õppejuhina on Karmen Kisel töötanud kokku üheksa aastat. Enne seda oli ta alates 1998. aastast Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis inglise ja saksa keele õpetaja.

Praktikale tulles soovis ta eelkõige saada uut vaadet juhtimisele ja kooli arengule.

„Läksin praktikaprogrammi, et oma kooli tegutsemist veidi eemalt vaadata, õppida paremini delegeerima, suurt pilti nägema ja julgemalt kaugemale vaatama,“ räägib Kisel.

Juba esimestel nädalatel on kogunenud hulgaliselt uusi mõtteid ja tööriistu. Vestlused mentoriga ning osalemine ettevõtte koosolekutel on toonud kaasa mitmeid ideid, mida võiks ka koolijuhtimises rakendada.

„Juba esimese nädala lõpuks olin kogunud lehekülgede viisi häid tööriistu. Peale viit praktikapäeva on mul kirjas ka kaks MURGi arenguga seotud suurt küsimust, millele oma tiimiga vastust otsima hakkan.“

Juhtimine on sarnane igas sektoris

Nii mentor kui mentee on ühel meelel, et juhtimise põhimõtted ei sõltu sektorist.

Kiseli sõnul saab haridusjuht erasektorist eriti väärtuslikke teadmisi strateegilise juhtimise ja eesmärgistamise kohta.

„Minu jaoks on oluline õppida pikema vaatega planeerimist ning seda, kuidas ressursse teadlikult prioriseerida. Samuti annab erasektor hea vaate muutuste juhtimisest, tulemuskultuurist ja töötajatele tagasiside andmise viisidest.“

Samas on ka haridusmaailmal palju pakkuda. „Haridusjuhid toovad kaasa kogemuse õppiva organisatsiooni kujundamisest – näiteks sellest, kuidas toetada töötajate süsteemset professionaalset arengut. Hariduses on ka tugev missioonitunne: inimesi motiveeritakse tähenduse, mitte ainult tasu kaudu.“

Ka Kuuno Kirspuu rõhutab, et juhtimises on oluline toetav keskkond ja kõrged ootused. Tema hinnangul võiks koolides rohkem juurutada mentorluse mõtteviisi. „Meil peavad olema kõrged ootused, mis on täis pingutust ja väljakutseid. Mentor peab samal ajal pakkuma maksimaalset tuge – olgu selleks noor kolleeg, õpetaja või mõni teine meeskonnaliige.“

Hästi toimiva organisatsiooni alus

Kui küsida, mis iseloomustab hästi juhitud organisatsiooni, toovad mõlemad esile sarnaseid põhimõtteid.

Kiseli sõnul algab kõik ühisest väärtusruumist: „Oluline on meeskonna ühine arusaam organisatsiooni väärtustest ning see, et igapäevases töös neist ka lähtutakse. Selge ja aus kommunikatsioon, töötajate võrdne kohtlemine ning pikemaajalised eesmärgid, mille loomises saavad kõik kaasa rääkida.“

Kuuno Kirspuu lisab, et hea organisatsiooni tugevust näitab ka see, kui juht saab hetkeks sammukese kõrvale astuda. „Hästi juhitud kool või organisatsioon on selline, kus juht saab osaleda arenguprogrammis täieliku pühendumusega ning usaldada ajutiselt juhtimise kolleegidele – ja kõik toimib edasi.“

Mentorlus kui kahesuunaline õppimine

Praktikaprogrammi üks väärtuslikumaid aspekte on see, et õppimine toimub mõlemal suunal. „Mentorlus on alati kahesuunaline kiirtee,“ ütleb Kirspuu. „Kui mentee on oma tööle pühendunud professionaal, siis tekib aruteludes palju uusi mõtteid ka mentorile.“

Kuna Kisel osaleb Onninenis erinevatel sisearuteludel ja koosolekutel, on juba esimestel nädalatel tekkinud arutelusid teemadel, millele saab läheneda ka täiesti uue nurga alt.

„Avatus, õppimisvõime ja uudishimu on mõjusa mentorlusprogrammi eeldused – ja seda meie majas praegu on.“

Pilk tulevikku

Praktika lõpuks loodab Karmen Kisel teha teadlikumaid juhtimisvalikuid ning leida rohkem aega strateegilisteks teemadeks.

„Soovin, et suudaksin olulisi igapäevaseid tegevusi paremini delegeerida, et jääks aega tegeleda kooli pikaajalise arenguga. Samuti tahan olla julgem visioonide loomisel ja võtta vahel ka riske.“

Samal ajal näeb ta arenguvõimalust ka suhtlemises ja meeskonna kaasamises. „Minu kiire tempo ja soov ise kiiresti lahendusi leida võib mõnikord takistada teiste kaasamist. Loodan praktikalt saada uusi tööriistu analüüsimiseks ja arengu planeerimiseks.“

Sellised kohtumised haridus- ja ettevõtlusmaailma vahel loovad uusi ideid, laiendavad vaatenurki ning aitavad mõlemal sektoril areneda – just sellest sünnibki Haridusjuhtide praktikaprogrammi suurim väärtus.