Martin Villig: plaanin annetada enam kui 90% oma varast heategevuseks

Swedbanki tänavuse privaatpanganduse foorumi üks oodatumaid esinejaid oli Eesti ettevõtja Martin Villig. Tema kaasasutatud tehnoloogiaettevõte Bolt on tuntud üle maailma ning seda saab pidada Eesti ükssarvikute suureks edulooks. Vähem on aga teada asjaolu, et Martin on ka ühiskondlikult väga aktiivne ning kuulub näiteks Heateo Sihtasutuse nõukogusse, on Heateo Haridusfondi kaasasutaja ja palju muud.

Martin Villigu ettekanne privaatpanganduse foorumil 2025

Minu nimi on Martin ja ma küsiks teie käest, millal te viimati unistasite? Ja millest?

Mina unistan üsna lihtsatest asjadest. Näiteks sellest, et lapsed võiksid ise jalutada või jalgrattaga kooli minna ja see teekond oleks turvaline. Või sellest, et kui nad on kooli jõudnud, siis koolikeskkond oleks turvaline, seal toetataks õppimist ja puuduks kiusamine. Ma unistan, et meie eakad ei tunneks end kodus üksi, vaid saaksid piisavalt liikuda, oleksid osa ühiskonnast ja saaksid tagasi anda.

Ehk need on asjad, kus näen, et meil on ühiskonnas muresid ning tegelikult meie kui tugevam osa ühiskonnast võiks abivajajatele appi minna.

Kuidas planeerida mõistlikku linna?

Kui me Bolti 2013. aastal asutasime, siis meie esimene mõte oli, et see lahendaks Tallinnas ja Tartus taksodega seotud probleemid. Et taksod oleksid puhtad, saabuksid mõistliku aja jooksul, maksaksid enam-vähem mõistliku hinna ning saaks tasuda ka elektrooniliselt, mitte ainult sularahas.

Me kasvasime suuremaks, hakkasime Euroopasse laienema, lõpuks ka Aafrikasse ning selle kestel mõistsime, et taksod on ainult väike osa kogu linnatranspordist. Vaadates, mis linnades toimub, saime aru, et linnade probleemid on palju-palju laiemad. Alates planeerimisest ja lõpetades transpordiga.

Päris suur hulk teist ja tegelikult ka enamik inimesi, kes linnades elavad, kulutavad päevas tunde ummikutes istudes. Olles sealjuures enamasti üksi autos. Autodega kaasnevad õnnetused, müra, heitgaasid ja kõik muu, mis päädib lõpuks sellega, et autosid tuleb juurde, teid tehakse laiemaks ja lõpuks needsamad lapsed, kes võiksid ise kooli jalutada, või eakad, kes tahaksid tänaval kõndida, ei saa seda teha ning tänavad pole turvalised. Lõpuks paneb see meid positsiooni, kus me lapsevanematena peame olema taksojuhid. Ehk vedama lapsi hommikul kooli ja tagasi. See ei tundu väga mõistlik linn.

Aga kujutaks nüüd ette linna, mis on hästi planeeritud. Nii linna tervikpildi kui ka linnaosade kaupa. Ehk et igas linnaosas oleks kahe, kolme ja viie kilomeetri raadiuses kõik see olemas, mida igapäevaseks elamiseks vaja läheb. Kool, lasteaed, töökoht, meelelahutus ja sportimisvõimalused. Iga päev ei peaks sõitma kümne kuni kahekümne kilomeetri kaugusele, et minna tööle või kooli. Ning pelgalt seetõttu, et linn on kehvasti planeeritud ning kunagi lubati ehitada majad ühele põllule, tehased kaugele teisele põllule ja kontorid kolmandasse kohta.

Tänapäevane linnaplaneerimine tähendab seda, et asju planeeritakse kombineeritult ja inimesed päriselt suudavad ühes piirkonnas oma iganädalase eluga hakkama saada. See on linna visioon, mida me Boltiga tahame arendada. Just seetõttu jagamegi oma andmeid linnadega, jagame parimaid praktikaid ja võitleme ka selle eest, et ehitataks välja turvalised rattateed.

Autotranspordi põhiprobleem – eriti vaesema elanikkonna jaoks – seisneb selles, et isiklik auto võtab ära päris suure osa palgast. Vahest isegi 30–40% sissetulekust, pelgalt selleks, et üldse tööle jõuda. Aga kui linn on hästi planeeritud, turvalised rattateed on olemas, siis jalgratas on kõige odavam viis ringi liikumiseks. Juba 50 või 100 euro eest saab osta kasutatud ratta ning igaüks pääseb liikuma. Ratas on tervislik liikumisviis, mis ei raiska sa ka aega autos istumise peale.

Kuidas teha Eesti suuremalt nähtavaks?

Eesti patriootidena proovime igapäevaselt muuta Eestit ka äriliselt suuremalt nähtavaks. Praegu tegutseme Boltiga 55 riigis. Euroopas, Aafrikas, nüüd ka Aasias. Usume, et suudame Eesti digiriigi kuvandit väga hästi maailma viia. Oleme enam kui poolteist miljardit eurot kaasanud just Eesti osaühingusse.

Meile on korduvalt öeldud, et viige peakontor Londonisse, Delaware’i või Luxembourgi, mis on investorite seas palju rohkem hinnatud usaldusväärsed juriidilised keskkonnad. Me oleme jäärapäiselt proovinud peakontorit siin hoida. Lisaks asuvad meie töötajad ja sisuline peakontor Eestis.

Selle väärtuseks on asjaolu, et Eesti õigusruum tundub nüüd välisinvestoritele arusaadavam, meie advokaadibürood suudavad suuri tehinguid teha ka järgmistele iduettevõtetele. Ja tegelikult, kui meil on Fidelity või Sequoia ning teised maailma tippinvestorid siin, siis see on ka osa Eesti julgeoleku garantiist.

Bolti ekspordikäive aastas on üle kahe miljardi euro, mis tähendab, et toome välisturgudelt uut raha Eestisse tagasi. Suudame siin maksta töötajatele väga häid palku. Olles Eesti üks suuremaid palgamaksjaid, siis väärtus jõuab tagasi ühiskonda – saab maksta ka õpetajatele ja päästjatele paremat palka, pakkuda rohkem sotsiaalteenuseid ja ehitada ka paremaid teid.

Kokkuvõttes, olles kiiresti kasvav Eesti ettevõte ja näidates, et siit saab midagi ägedat ehitada, loodame väga, et inspireerime ka teisi Eesti ja Ida-Euroopa ettevõtteid ärisid mitte liiga vara maha müüma. Vaid ehitama meie firmasid pikaajaliselt suuremaks ning konkureerima Ameerika ja Hiina väga suurte ja hästi rahastatud ettevõtetega.

Heategevusest ja ühiskondlikust panustamisest

Minu teekond heategevuse juurde sai alguse juba gümnaasiumis, kui tundsin, et pean võitlema õiglustunde eest kaasõpilasi aidates. Kui alustasin karjääri, panustasin esialgu vabatahtlikuna aega JCI Estonias, kaasates raha heategevusprojektidesse.

Seejärel 2009.–2010. aastal, kui idusektor hakkas Eestis arenema, asutasime MTÜ Asutajate Seltsi ja Garage48, et idusektorit käima lükata. Praegu on meil Asutajate Seltsis 350 Eesti idufirmade asutajat, kes üksteist tõeliselt toetavad nii teadmiste kui võrgustikuga.

Kui hakkasime Bolti tegema aastal 2013, siis otsustasin, et fokuseerisin end viieks aastaks ainult firma arendamiseks. 2018. aastaks oli ettevõte juba piisavalt suur, et mul tekis uuesti võimalus hakata ühiskonnale tagasi andma. Asutasime koos Taavet Hinrikusega Heateo Haridusfondi, et haridusmuresid lahendada ja sektorisse rohkem innovatsiooni tuua.

2020. aastal liitusin juba Founders Pledge’iga, mis on üleeuroopaline, enam kui kaht tuhandet tehnoloogiaettevõtjat ühendav heategevusorganisatsioon. Kõik liitujad sõlmivad kokkuleppe, kus kasvuettevõtete omanikud annavad lubaduse, et kunagi tulevikus firma müügi järel annetavad kindla protsendi oma varadest heategevusse.

2020. aastal alustasime kood/Jõhviga, sest Eestis on programmeerijate puudus ja neid on alati juurde vaja ja IT teenuste osakaal kõikides majandussektorides kasvab. 2021. aastast olen rohkem Heateo Sihtasutusega tegelenud ning vaadanud laiemalt nii haridus- kui ka heategevussektorit. Räägin sellest pärast lähemalt.

Heategevuse teekonnal on mind kõige enam mõjutanud 2 raamatut.

William Macaskilli raamat „Doing Good Better“ räägib efektiivsest altruismist ja maailma kõige suurematest probleemidest. Alates tõelisest vaesusest, kus inimesed elavad alla kolme dollarie päevase sissetulekuga. Aga ka muud teemad, nagu malaaria, mis mõjutab kümneid miljoneid inimesi aastas. Pannes selle kõik Eesti konteksti, elame siin ikkagi päris hästi ja Eesti keskmise palgaga inimene kuulub maailmas 6% kõige rikkamate hulka.

Teine Bill Perkinsi raamat „Die with Zero“ räägib sellest, kuidas saada aru, kui palju on üldse mõistlik tööd teha ning millal oled teeninud summa, mis on sinule ja sinu perele piisav? Võib-olla võiksid hakata oma teenitud vahendeid kasutama juba varem elu jooksul, mitte ootama aega kuni jõuad pensionini.

Kui töötad kuuekümneni ja alles siis hakkad mõtlema, mis elul veel pakkuda, võib juba olla lootusetult hilja. Vast oleksid tahtnud surfata, kuid tervis seda enam ei võimalda. Teisisõnu – soovitan varakult mõelda sellele, millal kogutud vahendid on piisavad, ning tegelikult hakata juba enda elu ajal kogutud vara andma üle lastele ja tegelikult ka heategevusele.

2023. aastal tegi rahvusvaheline heategevusorganisatsioon Longview Philanthropy mõttearenduse: mis oleks, kui 1% maailma jõukamatest inimestest annaks 10% oma varadest heategevuseks ühel aastal?

See summa oleks ligikaudu 3–5 triljonit dollarit ning sellega saaks ära lahendada väga suure osa olulisimatest probleemidest. Alates mainitud ekstreemsest vaesusest, milles elab 700–800 miljonit inimest. Aga ka kuidas tagada kõigile inimesele puhas joogivesi. Meile tundub puhas vesi nii loomulik, ometi on maailmas kümned ja sadu miljoneid inimesi, kes riskivad igapäevaselt riknenud veest tulenevate haigustega. Siia nimekirja saab lisada pandeemiad, tuumarelvad riskid ja teised kriitilised probleemid.

Nende probleemide lahendamiseks on juba praegu olemas heategevusalgatused, kuid neil on suhteliselt vähe raha, et suuri muutusi ellu viia. Eksperiment näitas, et kui soovime siis vaid ühe aastaga saaks väga palju ära teha.

Eesti tugevustest, aga ka nõrkustest

Tagasi Eesti juurde tulles – oleme väga paljudes ägedates edetabelites esikohal. Olgu selleks digiteenuste kättesaadavus, ettevõtlusvabadus, vähene korruptsioon, pressivabadus ja õigus öelda, mida hing ihkab.

Kahjuks oleme aga ka teistes, negatiivsemates edetabelites esikohal.

Näiteks oleme esikohal Euroopas 15–19-aastaste noorte suitsiidides. Päris kurb.

Ainult üks inimene kümnest Eesti inimesest liigub Tervise Arengu Instituudi andmetel piisavalt, et seda saaks nimetada tervislikuks eluviisiks. Meil on väga palju lapsi ja täiskasvanuid, kes on ülekaalulised ja rasvunud.

Koguni 41% naistest kogeb elu jooksul füüsilist, vaimset või seksuaalselt vägivalda. See on peaaegu pool naistest.

Iga viies noor kukub pärast põhikooli koolist välja – nad ei lõpeta ei kutsekooli ega gümnaasiumi. Keskkonnas, kus tahame, et kõik inimesed oleksid nutikad, et meie majandus oleks teadus- ja tarkuspõhine, langeb ikka iga viies noor niigi meie väheneva sündimuse juures koolist välja. Me peaks kõiki neid noori nimepidi teadma ja neid aitama.

Mida tähendab see kõik Eestile? Kui meil on katkised inimesed, siis me ei suuda olla innovaatilised ja ka majandust edasi arendada, et meie riik kasvaks. Me peame nende tõsiste muredega aktiivselt tegelema.

Mis on Heateo Sihtasutus?

Nagu mainitud, olen tegev Heateo Sihtasutuses. See on 2003. aastal loodud asutus, mis on enam kui 20 aastaga teinud Eestis päris palju mõjukaid asju. Heateo missiooniks on käivitada ja kasvatada mõjukaid algatusi.

Sihtasutuse kaudu on alguse saanud enam kui sada mõjukat algatust. Me tegeleme väga laial spektril, alates NULA inkubaatorist, kuhu saab tulla oma ideega, ning aitame kiirendi ja mentorite kaudu esimese aasta jooksul algatuse idee ja tegevusmudeli läbi mõelda. Vaadata, kas ärimudel on olemas, keda oleks veel tiimi vaja jne. Parematele algatustele saame eri fondide kaudu anda kaasa ka raha.

Meil on paarisajaliikmeline vabatahtlike professionaalide kogukond – alates juristidest, suhtekorralduse või personalispetsialistidest, mida iganes on algatusel vaja – ning saame kutsuda inimesed sellest võrgustikust appi. Ja igal aastal panustavad vabatahtlikud enam kui tuhat tundi Heateo Sihtasutuse algatuste abistamiseks.

Mulle väga meeldib näiteks sotsiaalne ettevõte Uuskasutuskeskus, mis näitab, et ringmajanduses on võimalik ka kasumlikku ärimudelit käivitada. See ettevõte laieneb väga hästi. Või ka Noored Kooli ja Kiusamisvaba Kool – tuntud algatused, millest paljud on Eestis kuulnud ja millel on väga korralik mõju.

Kahest näitest lähemalt.

Esiteks Peaasi, Eesti kõige suurem vaimse tervise võrgustik, mis on viimastel aastatel nõustanud tuhandeid noori ja andnud vaimse tervise esmaabi koolitust enam kui kümnele tuhandele inimesele. Kui algteadmised puuduvad, siis sa isegi ei oska märgata, et sul endal või sinu lähedastel on vaimse tervisega mure. See võib alguse saada näiteks unepuudusest, stressist või muudest muredest ning probleemid süvenevad, kui sa piisavalt varakult ei sekku. Või pole teadlik, kuidas pingeid maandada.

Teiseks, asendusõpetajate platvorm ASÕP, mis on viimastel aastatel aidanud koolides ja lasteaedades asendada enam kui sada tuhat tundi, mis muidu jäänuks ära. Õpetajad on sageli haiged, käivad koolitustel, mõnikord ka reisil, ning koolidel on vaja väga kiiresti leida asendajaid. Kooli enda personal on tihti juba nii üle koormatud ja seetõttu on vaja abi väljast. ASÕP-i andmebaasis on pea 5000 inimest. Asendustundide kaudu on käinud koolides abiks tuhanded inimesed, kes on vaadanud, et õpetamine on täitsa tore. Mitusada neist on läinud edasi täiskohaga õpetajaks.

Meil on selliseid algatusi veel kümneid, millel on positiivne ja äge mõju ühiskonnale.

Kui palju anda ühiskonda tagasi?

Praxise mõttekoja andmetel kuulus inimene 1% Eesti tippannetajate hulka, kui ta annetas eelmisel aastal kokku 2400eurot. Kui annetasite 8900 eurot, siis olete TOP 0,1% annetajate hulgas. Ma usun, et meil on Eestis päris palju potentsiaali neid numbreid kasvatada. Ettevõtetest annetab keskmiselt vaid 5%. Kui ettevõte annetas aastas 6000 eurot, siis ta on 10% suurimate annetajate hulgas.

Ma väga usun, et Eesti ühiskonnas on heategevuseks potentsiaali palju rohkem.

Minu suur unistus on, et inimesed, kel läheb paremini, kes teenivad kuus rohkem kui 5000 eurot – võiksid anda 5% või 10% sissetulekust ühiskonnale tagasi. Uuringute tulemused näitavad, et nende inimeste elus ei muutuks elukvaliteedi vaates sellise annetuse korral praktiliselt mitte midagi. Nad isegi ei pruugi tajuda erinevust. Aga kui annetused jõuavad suure mõjuga algatustesse, siis abisaajate elukvaliteedis tooks lisaraha väga suure mõjuga muutuse.

Eestis on hinnanguliselt 15 000 inimest, kes kõrgemat palka teenivad. Tõenäoliselt on neid rohkemgi. Ja 5% nende sissetulekust tooks kokku annetustena juurde 50 miljonit eurot aastas. See on väga suur summa. Tuleb meeles pidada, et siia hulka pole arvestatud dividendide saajaid. Kui me ka nende hulgast sarnase protsendi tooks heategevusse, siis see mõju oleks kohe mitmekordne.

Mina olen pannud endale eesmärgiks annetada oma sissetulekust 50% aastas. Hoida sealjuures ka tarbimist mõistlikul tasemel. Ma tegin hiljuti testamendi, millega annetan enam kui 90% oma varast heategevuseks.

Mida see lisaraha võiks ühiskonnale tuua? See mõjutaks positiivselt kümneid ja sadu tuhandeid inimesi erinevate valdkondade kaudu.

Näiteks vaimse tervise vallas. Tuua eakaid rohkem kodust välja koos liikuma Perepesad nõustavad üle Eesti väikelastega peresid  juba enne sünnitust ja ka laste kasvatamisel, et pered oleksid tervemad ja toetatud. Praegu on Perepesasid kaheksa, aga tegelikult võiks neid olla igas Eesti 79 omavalitsuses. Loomulikult on koolidesse alati vaja ägedaid koolijuhte ja õpetajaid. Lisanduv 50 miljonit duubeldaks praeguse heategevuse mahu Eestis.

Heateo Sihtasutuses on meil kaks fondi. Heateo Mõjufond tegeleb sotsiaalsete algatustega ja toetab algatusi rahaga kui ka nõustamise kaudu. Heateo Haridusfond tegeleb õpetajate järelkasvu, koolijuhtimise kvaliteedi ning sisuga, mida ja kuidas tunnis õpetame. Kas õpetame ainult fakte või tegelikult ka seda, kuidas olla hea kodanik, kes saab endaga hakkama, on terve ja hoolib endast ning teistest.

Oleme praegu mõlemasse fondi raha kaasamas järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Kui soovite, olete oodatud meiega fondide teemal suhtlema.

Heategevusse saab panustada igaüks!

Kokkuvõttes, loodetavasti pani mu esitlus teid mõtlema. Ma väga soovin, et kõlama jääks mõte, et heategevusse saab panustada igaüks!

Kui sul on vähem rahalisi võimalusi, siis alati on võimalik panustada oma omaja, kogemustega ja kaasamõtlemisega. Märka asju ja tule appi ning teeme koos. Kogukondades ja koostöös peitub väga suur jõud.

Kui näed, et sul on rahalisi võimalusi, siis palun mõtle, kas sulle pakuksid rohkem huvi sotsiaalsed projektid, haridus või hoopis mõni kolmas valdkond.

Meie oleme valmis nõustama sind filantroopia osas laiemalt, sest meie võrgustikus on enam kui sada organisatsiooni. Ma olen kindel, et igaühel teist võiks olla mingi valdkond, mis just teid kõnetaks. Mõelge millist jälge sooviksite endast tulevastele põlvedele maha jätta ja milline võiks olla teie panus Eesti ühiskonna arendamiseks.

Artikli autor on Jaan Männik ja ilmus Swedbanki blogis.