Martin Villig: julgustan kõiki mõtlema heategemise mõjule

Sa panustad märkimisväärselt palju oma aega ühiskondlike teemadega tegelemiseks. Lisaks Heateole tegutsed linnaruumialgatuses Elav Tänav, vedasid eest Asutajate Seltsi tegevust… Viimasel start-up auhindade galal pärjati sind selle eest aasta panustaja (Giving Back Powerhouse of 2021) tiitliga. Miks sa seda teed?

Selline tunnustus oli vahva üllatus ja olen kogukonnale märkamise eest väga tänulik. Suures plaanis mulle meeldib maailma paremaks muuta ning seda enda elust tulenevatest vajadustest lähtuvalt.

Näiteks 2009. aastal oli Eesti idusektor alles väga algusjärgus. Oli vaja üksteist toetada ja kogemusi vahetada, kogukonnale hoog sisse anda ja arendada seadusruumi. Tänaseks on Eesti elanike arvu arvestades maailma tipus nii idufirmade koguarvu, investeeringute kaasamise kui ka ükssarvikute arvu poolest.

Kasutan Tallinnas aastaringselt liikumiseks jalgratast ja suvel ka elektritõukse, mistõttu näen igapäevaselt selle valdkonna murekohti. Elava Tänava algatus saigi käivitatud eesmärgiga parandada rattateede võrgustikku ning kasvatada inimeste teadlikkust tänapäevasemast linnaruumist, kus tänavatel peaks olema võrdselt mõnus nii aega veeta kui ka turvaliselt liikuda, seda nii 8- kui 80-aastastel. Rõõm on näha, et järjest enam inimesi loobuvad isikliku auto kasutamisest ja otsivad jagatud ning säästlikumaid liikumisviise.

Eriliselt südamelähedased on sulle haridusteemad. Heateo Haridusfondi loomisest ja igapäevatöös osalemisest kood/Jõhvi asutamiseni – pühendad hariduse tulevikule palju aega ja tähelepanu. Erinevate rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) järgi oleme ju juba maailma tipus – mis sind muretsema ja ise kaasa lööma paneb?

Minu arvates PISA head tulemused on jätkuvalt paljuski nõukogude perioodil alustanud õpetajate generatsiooni teene. Selle sajandi algusest on uusi õpetajaid kooli tulnud ning püsima jäänud vähe, mille üheks põhjuseks on kindlasti ka koolijuhtimise kvaliteet. Ma kuulen noorte õpetajate käest ja näen statistikast, et minnakse entusiastlikult kooli tööle, aga kui kooli sisekultuur on vanamoodne, ei toeta avatust ja uuenduslikke noori õpetajaid, siis nad lahkuvad mõne aasta pärast. Sarnased paralleelid on juhtimisega ka ettevõtluses, mistõttu tuleks koolijuhte vaadata kui tippjuhte ja organisatsiooni liidreid, kelle eesmärk on luua inspireeriv keskkond nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Ma olen jätkuvalt idealist, et iga laps peaks saama hea hariduse. Seeläbi saame targema, tervema ja tasakaaluka ühiskonna ning kokkuvõttes riigi kulud vähenevad tervishoiule, sotsiaaltoetustele ja korrakaitsele.

Sinu ja Taavet Hinrikuse algatusel kokku kutsutud Haridusfondil algab nüüd uus periood, mille jaoks teil õnnestus kaasata eelmise perioodiga võrreldes kaks korda rohkem raha. Miks nii paljud (tehnoloogia)ettevõtjad Haridusfondi panustavad? Mis neid käivitab?

Kõigi eest on keeruline rääkida, aga tundub, et haridusteemad lähevad tehnoloogiasektorile korda. Minu arvates peaks Eesti riik haridusse rohkem panustama, nii sisuliselt kui rahaliselt – alates koolivõrgu efektiivsemaks muutmisest, juba viidatud koolijuhtimise, õpetajate palkade ning kindlasti tänapäevasema ainekava, personaalsemate õpiradade ja õpikäsituse kaudu. Näiteks Soomes ja Rootsis on haridusinvesteeringute osakaal SKPst 35% kõrgem.

Haridusfondis me panustame peamiselt üldharidusse, mis loob eeldused erinevatel erialadel edasiõppimiseks. Kuid vaadates investeeringuid kõrgharidusse – näiteks IT-valdkonna üliõpilane teenib riigile oma õppekulud palgalt tulevate maksude kaudu tagasi kahe aastaga. Samas ülikoolid on mures, et IT õppejõude on vähe ja nad saavad ca kaks korda vähem palka kui ülikoolilõpetajad oma esimesel töökohal – see on oht õppekvaliteedi langusele, aga teisest küljest võimalus riigile teha väga hea tootlikkusega investeering.

Ukraina sõda on käivitanud enneolematud abistamistegevused. Milliste tegevustega sina kõige lähemalt seotud oled? Mida saab veel teha Ukraina heaks kohapeal ja mida siin Eestis?

Venemaa agressiooni võimalusest räägiti, kuid sõda algas ikkagi ootamatult. Eestlastele meenus vabaduse kõrge hind ja väga paljud panustasid operatiivselt ja suurte summadega. Mina aitasin koordineerida Bolti suuremaid annetusi ja ka Eesti Rotary klubide kaudu meditsiini- ja toiduabiga täidetud kiirabiautode saatmise projekti, mis on tänaseks kujunenud MTÜ Slava Ukraini toetamiseks.

Eestlased panustavad aktiivselt nii rahaliselt, poliitiliselt, vajalike kaupade saatmisega kui Eestisse jõudnud sõjapõgenike abistamisega. Meedia kaudu on sõjast üks vaade, kuid kahjuks on kohapealsete inimeste kannatusi ilmselt võimatu päriselt ette kujutada. Venemaa agressioon kestab ilmselt veel mitu kuud, mistõttu me ei tohiks sõjaga “harjuda” ning peaksime jätkuvalt ukrainlasi toetama. Peame survestama Euroopa poliitikuid karmimaid sanktsioone kehtestama ning jõuliselt vähendama Vene nafta ja gaasi tarbimist. Loodetavasti seekord võetakse meid kuulda!

Heateo SA tähistab järgmisel aastal 20ndat sünnipäeva. Millisena sina Heateo rolli Eesti ühiskonnas näed?

Heateo abil on lendu läinud mitmeid mõjukaid ning edukaid algatusi – näiteks Noored Kooli, Uuskasutuskeskus või Kiusamisvaba Kool. Heategu tegutseb süsteemselt alates ideede käivitamisest NULA inkubaatoris kuni vahvate projektide rahastamise kaudu Mõjufondi või Haridusfondi kaudu.

Minu vaatest on Heategu Eestis keskne heategevuse ja mõju mõõtmise kultuuri arendaja, mille ümber on toetav ja panustav kogukond. Viimastel aastatel on tehnoloogiasektori asutajate annetused kasvanud ning rahvusvaheline võrgustik Founders Pledge on selles osas heaks eeskujuks. Ma julgustan laiemalt ettevõtjaid panustama Heateo algatustesse ning mõtlema ka oma annetuste sisulisele mõjule.

Ühiskonna teadlikkuse ja jõukuse kasvuga võiks ka annetuste mahud ja ambitsioonid kordades kasvada. Siin on Heateo Sihtasutusel head võimalused seda protsessi suunata oma visiooni ja tegevuse kaudu. Soovin Heateo naiskonnale visioonikust, nutikust ja püsivust sellel (sageli käänulisel) teekonnal!

Foto: Tiina-Liina Uudam

Intervjuu ilmus Heateo uudiskirjas, aprillis 2022