Margus Rink: unistan, et Heateo puudutus Eesti ühiskonnas oleks veel suurem
Kolm aastat tagasi, oktoobris 2018, sai Margus Rinkist Heateo SA nõukogu esimees. Nüüd, kui Marguse ametiaeg on läbi saanud, on hea hetk meenutada eredamaid hetki Heateo nõukogus tegutsemise ajast ja uurida, kuidas Heategu tema silme läbi muutunud on. Küsisime Marguselt sedagi, millisele ühiskondlikule valdkonnale tema süda kuulub.
Heateo tegevjuht Pirkko Valge ja endine Heateo nõukogu esimees Margus Rink koos värske Mõjuraportiga
Viimased kolm
aastat oled sa olnud Heateo nõukogu esimees, aga nõukokku kuulusid juba 2014.
aasta lõpust. See on päris pikk aeg ühe organisatsiooni arengu jälgimiseks.
Milline on Heateo Sihtasutus aastal 2021 võrreldes Heateoga aastaga 2014?
Minu jaoks
oluliselt arusaadavam, süstematiseeritud. Võib-olla see on osalt minu käekiri –
ma ei suuda tegutseda hõljuvas keskkonnas. Ma arvan, et viimased kolm-neli
aastat on ka Heateol hästi selge käekiri: NULA kaudu otsitakse ühiskonnast projekte,
millel võiks elujõud olla ja viimasel kolmel aastal on läbi Mõjufondi ja nüüd
ka läbi Haridusfondi elujõulistele projektidele kiirendust antud. See ongi minu
jaoks Heategu – pipeline, millel on selge algus ja järgmised loogilised
etapid.
Ega ma väga täpselt
seda 2014. aastat mäleta. Meenub, et esimesed paar aastat oli nõukogus pidev
diskussioon, et millega Heategu tegeleb. Ühel hetkel sai see siiski väga
selgelt paika. Nüüd viimasel ajal hakkasid tekkima uued mõtted, mis suunas
edasi minna, just Heateo fonde silmas pidades. Kas neid juurde teha, laiendada?
Kas Heateo puudutus ühiskonnas peaks olema veel suurem, kuna seda raha, mis
võiks otsida rakendust, on rohkem?
Millisena sa nägid enda rolli Heateo nõukogu esimehena?
Nõukogu esimehel on alati kaks rolli. Esimene neist on olla juhatuse
esimehe selja taga, aidata tal õnnestuda, olla järelevalvaja. Teine roll on
näidata suunda. Aga mina arvan, et Heateo puhul on see suunanäitaja roll
väiksem olnud, sest juhatus on suutnud ise suuna võtta ja selle nõukogule heas
mõttes maha müüa.
Juhtida on võimalik 121+ moel ja kõik need viivad edasi. Ei ole ühte
õiget käekirja. Meie tegime seda viimased kolm aastat Pirkkoga tandemina ühel
viisil, nüüd saab Pirkko kellegi teise endale partneriks. Minu jaoks ongi igal
asjal algus ja lõpp. Liitud mingi ettevõtmisega, kui sa tunned, et sul on
võimalus midagi ära teha, kaasa mõelda, anda, aga ühel hetkel alati saabub
sellega lõpp ja tulebki keegi teine, alustab uuesti. Ja see võib olla
teistsugune teekond. Kindlasti ongi.
Sa oled pikalt
tegutsenud ettevõtluses, aga tegelikult oled juba aastaid panustanud ka
kolmanda sektori algatuste edusse, enne Heategu näiteks Terve Eesti Sihtasutuse
juures. Kuidas need kaks sektorit sinu vaatest eristuvad?
Kui äriettevõtte
juht puutub kolmanda sektoriga kokku, siis üks ohukoht on see, et kuna
äriettevõttes käivad asjad kiiremini, siis mina oma käekirjaga võin seal
sektoris haiget teha. Kolmanda sektori DNA-kood on natuke teistsugune. Kõik
asjad saavad alati tehtud, aga võib-olla mitte sellises (näitab käega)
tõks-tõks-tõks, ratsionaalses või fikseeritud järjekorras.
Heateos on meil mitmeid
kordi olnud niimoodi, et mingid asjad ei lähe ja ei suju, aga siis nad lõpuks
saavad ikkagi tehtud. Nendel hetkedel olen mõelnud, et peaksin ennast kuidagi
tagasi hoidma. Mõnikord on see õnnestunud ja mõnikord mitte. Lõpuks on need
olukorrad alati päädinud sellega, et finišisirgel saab kõik korda.
Minu jaoks on see
olnud võimalus minna ja koperdada sellisele põllule, kus ennast võib-olla kõige
mugavamalt ei tunne. Tahad proovida midagi, mis ei ole sulle võib-olla
loomuomane ja nõuab pingutust.
Kas sul meenub
mõni eredam hetk või põnevam moment sellest ajast, kui olid nõukogu esimees?
Pirkko on mitmeid
kordi välja toonud seda, kuidas me kuus aastat tagasi Heateo strateegiat arutasime.
Siis oli laual palju erinevaid suundi – portfell, SIB, ettevõtete nõustamine,
muud projektid. Üleval oli ka inkubaatori käivitamise idee. Kuna meeskond oli
sellel hetkel hästi väike, siis oli minu ettepanek, et fokusseerime NULAle.
Teeme ühe asja hästi ära.
Neid eredaid,
ärevaid hetki on tegelikult olnud kõikide suuremate sammude juures – Mõjufondi
käivitamine, teise perioodi ettevalmistused koroonakriisi ajal. Mul on üles kirjutatud, et 2020. alguses
tegime plaane ja Pirkko kõige suuremateks ülesanneteks said NULA jätkuvuse
tagamine ja Mõjufondi teise perioodi käivitamine. Eesmärgid said kokku lepitud jaanuaris-veebruaris.
Siis tuli eriolukord ja me mõtlesime, et nüüd lähevad mõlemad asjad löögi alla,
et kõik läheb kriisi. Valitsus oli ka uus ja ei olnud teadmist, mis NULAst
üldse saab, sest tuli uus siseminister [NULA inkubaator toimib koostöös
Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga riikliku rahastuse toel – toim.]. Teine
mure oli, et kas selles keskkonnas keegi üldse Mõjufondi jaoks raha annab. Kuskil
suve alguses otsustasime, et peame korraks lahti laskma ja et otsustusmoment on
sügisel. Sügiseks tekkiski uuesti julgus ja tõestus kõigi aasta algul tehtud
plaanide teostumisest. Plaan-hirm-julgus-tõestus, umbes selline järjekord iseloomustas
2020. aastat.
Üks omaette
naljanumber oli Mõjuraport #1, mida sünnitati üheksa kuud vähemalt. Oli Pirkko
aastatulemuse hindamine ja siis nõukogu leidis, et tulemus on küll briljantne,
aga vot raport pole ikka ära ilmunud. Mäletan, et hakkasin pärast seda
koosolekut maale sõitma, helistasin veel autost Pirkkole ja ütlesin, et
aastatulemuse hindasime sul nüüd ära, aga arvesta, et seal on üks tärn juures –
Mõjuraport olgu ära ilmutatud. Sain aru, et see käib Pirkkole närvidele, et
millega te, lugupeetud nõukogu tegelete, aga lihtsalt – selle esimese raporti
sünnitamine võttis vähemalt üheksa kuud!
Üks väga
konkreetne asi meenus veel. See, kuidas me Pirkkoga presidendi vastuvõtul käisime.
See tekitas palju kõneainet, et vaata kus Heategu on ikka kõige kõrgemal
tasemel esindatud, nõukogu ja juhatuse esimees mõlemad kohal. See oli selline
tore juhtum.
Ütlesid ühes
intervjuus, et kaalusid hiljuti tõsiselt koolijuhi ametit. Praegu sa seda kannapööret
ei teinud, aga Heateo kaudu oled edaspidi siiski seotud koolijuhtide karjääri-
ja kompetentsimudeli arendamisega. Kuidas sarnanevad sinu meelest hea tippjuht
ja hea koolijuht?
Minu selline
eksistentsiaalne lähenemine on, et juhi ülesanne on alati viia see ettevõtmine,
mida ta juhib, punktist A punkti B. Seal, ma arvan, ei ole vahet, kas see on
ettevõte või on see kool. Ja minus on küpsenud arusaam, et viimane kümme aastat
oma juhiteekonnast võiks iga juht pühendada ühiskonnale tagasi andmisele. See
mõte tekkis mul esimest korda umbes 20 aastat tagasi, kui olin veel Hansapangas
ja pank hakkas tegelema Noored Kooli algatusega. Mind kooliteema juba siis väga
kõnetas ja on alati huvi pakkunud, aga olen kogu aeg leidnud, et minusugune
õpetajaks ei sobi, olen selleks liiga kärsitu, liiga püsimatu. Küll olen
mõelnud, et viimane kümnend minu juhikarjäärist võiks kuuluda sellele
valdkonnale.
Heategu saab
kahe aasta pärast kakskümmend. Oleme servamisi seda teemat siin eespool puudutanud
ka juba, aga milline on sinu meelest Heateo roll ja mõju Eesti ühiskonnas?
Ma hästi suure
huviga ootan, mis saab edasi. Viimastel aastatel on kasvanud nende inimeste
hulk, kellel on oma osaluste müügist start-upides tekkinud või tekkimas
raha, mida neil tegelikult endale ei ole nii palju vaja. Ja teistpidi on neil
olemas tahe osa sellest rikkusest ühiskonda tagasi anda. Nüüd on küsimus, et
kas Heategu suudab ennast sellesse vahendaja rolli panna. Tean, et Pirkko
sellele hästi palju mõtleb. Siiani on Heategu raha tõstmisega hullu vaeva
näinud, aga tundub, et ühiskond on muutumas. Siin on hästi suur roll Taavetil [Hinrikus]
ja Martinil [Villig] ja teistel esinägudel, kes on seda kõike juba
teinud, aga sellist suhtumist on järjest rohkem. Ja nüüd, kui Heategu saab
peagi 20, siis võib-olla õnnestub kaasa aidata, et see hea tegemise kultuur
teeks hoopis suurema puudutuse Eesti ühiskonnas. Võib-olla isegi kolm-neli-viis
korda suurema kui tänasel päeval.
Milline ühiskondlik
valdkond seda puudutust enim vajab? Sa koolijuhtimisest rääkisid, haridusest
üldisemalt, aga kas on veel mõni valdkond?
Kui sa ei oleks
ise siin küsimuses haridust nimetanud, siis ma oleksin seda kindlasti ise
öelnud. Asendusõpetajad ja kõik teised haridust ja kooli puudutavad projektid
on mulle Heateo tegemiste seas alati kõige hingelähedasemad olnud. Samamoodi
Kiusamisvaba kool.
Ühiskonnas on väga mitmetes kohtades ressursse ja
vahendeid puudu, aga kool ja õpetamine on minu jaoks valgusvihus.
Jaga
