MTÜ Pesapuu lõi innovaatilise mänguasjade süsteemi, mille valmistamine viib töötud tagasi tööturule
Uurisime Ajujahi parima 30 sekka jõudnud MTÜ Pesapuu meeskonna juhilt Evelyn Eichhorstiga, mis on Kriidiku arendav mänguasi.
Palun räägi lähemalt, milles seisneb MTÜ Pesapuu ja Kriidiku arendavate
mänguasjade idee ning miks te olete unikaalsed oma turul?
MTÜ Pesapuu tegeleb juba aastaid töötute inimeste tööturule
tagasi aitamisega. See juures märkasime, et kui on terve hulk inimesi, keda me
saame otse tavatööturule suunata, siis selle kõrval on terve grupp inimesi, kes
vajaksid harjutamist ja arenemist, enne kui nad suudavad olla
konkurentsivõimelised üldisel tööturul. Seega vaja on “kasvulava”
töökohti, mis oleks samas palgalised.
Vaadates sarnaste ettevõtmiste tegutsemist, oleme veendunud,
et see kui jääda töökohtade loomisel lootma allhangetele ja kolmandate
osapoolte tellimustele, ei ole kandev ärivorm. Seega arendasime töökohtade
loomise eesmärgil oma tooteseeria, mida tootma ja turundama hakata.
Selleks toote seeriaks on arendavate mänguasjade süsteem,
mille keskseks elemendiks on tahvelnukk Kriidik. Mänguasjad on arendatud
teadlikult nii, et nende abil on võimalikud palju erinevaid tegevus- ja
õppevariante ning samas annaksid palju ruumi laste loovusele.
Just see ongi see, mis meid ainulaadseks teeb, töökohtade
loomisel ei looda me sellele, et meil ostetakse “sotsiaalse lisandi”
tõttu teenuseid, vaid oleme loonud endale oma turusektori, kus meie toode on
ainulaadne.
Miks te üldse otsustasite osaleda Ajujahil?
Ajujahil osalemine oli spontaanne otsus, peale seda, kui
olime saanud vastava info meili KÜSK-ilt. Leidsin, et see on hea võimalus oma
äriideed ka suurema publiku peal testida ning loomulikult kiiresti areneda.
Tutvusta palun lühidalt oma meeskonda. Mis on teie meeskonna tugevused
ja nõrkused?
Evelyn on meie meeskonna juht, kelle ülesanneteks on tegevuste
koordineerimine, kommunikatsioon ja partnerite leidmine ja üldise protsessi
juhtimine. Riho tegeleb tootmise käivitamise ja on spetsialiseerunud puiduga
seonduvale. Siiri on meeskonna assistent, parem käsi ja hea haldjas, kes aitab
Riho tootmise käivitamise juures “tekstiili” poolega. Jane toetab ja
nõustab meie töötajaid. Rainer panustab oma aega kodulehte ja interneti poodi.
Krista arendab jõuliselt õppesüsteemi.
Meie tugevuseks on meie kirglik armastus ja usk meie
toodetesse. Nõrkuseks on hetkel veel puuduv särasilmse müügiinimene.
Nagu ütlesid, olete tegutsenud MTÜ Pesapuuga juba päris mitu aastat,
miks olete otsustanud tulla arendavate mänguasjadega just nüüd turule?
Kriidiku idee on meil peas mõlkunud juba mõnda aega. Ajujaht
oli hea ajend kõik jõud selle idee teostamisse kontsentreerida. Hetkel on
samuti kogunenud piisav rahaline puhver, mis annab meile võimaluse
“ohutult” tavateenustes pausi pidada.
Mis on MTÜ Pesapuu suurim tugevus teiste võistlejate ees?
Meie tugevuseks on praktilisest vajadusest, teiste
kogemustest ja turusondeerimisest tekkinud eluline lahendus, mille sarnast ma
Eesti teist ei tea. Olen uhke ka meie tugeva ja dünaamilise meekonna üle, aga
peale selle on meil selja taga ka tugev võrgustik. Välisturule liikumise suhtes
oman 15 aastast Saksamaa kogemust ning tunnen ennast seal nii keeleliselt kui
ka turu ülevaate suhtes kindlalt.
Mis Sa arvad, kas võisteldes äriideede konkursil Ajujaht on
sotsiaalseks ettevõtteks olemine eelis või pigem teeb see konkurentsis kaasa
löömise keerulisemaks?
Ma ei leia, et see osalemise keerulisemaks teeb, kuna ka
sotsiaalne ettevõtlus peab suutma kiiresti areneda, hästi müüja ja mõistlikult
majandada, vastasel juhul ei ole see sotsiaalne ETTEVÕTLUS vaid projekti
majandus.
Ainus, mis keeruline oli, oli see, et viimase pitchi ajal
tuli kogu ideest väga palju kokku tõmmata – kuna nii äriline pool kui ka
sotsiaalne pool tuli kolme minuti sisse ära mahutada. Aga ma arvan, et hea
tahtmise juures saab ka sellega hakkama!
Rääkides üldisemalt sotsiaalsest ettevõtlusest Eestis,
siis kuidas Sulle tundub, kas täna on loodud piisavalt soodsad võimalused sotsiaalse
ettevõtluse arenguks või on teadlikkus pigem madal ning sotsiaalsest panusest
olulisem on ikkagi suur käive?
Minu arust ei ole tänasel päeval Eestis sotsiaalne
ettevõtlus kuigi selgelt määratletud. Iga tegutseja meisterdab endale oma
nägemuse sellest. Minu arust ei olegi küsimus selles, kas me suudame selle
lõplikult defineerida, vaid mina loodan pikemas vaates hoopis perspektiivide
vahetusele. See, et ettevõtlusele lisatakse sotsiaalne komponent, ei tähenda
seda, et raha raisatakse liigselt. Meie äriidee puhul ei ole meie toodanguks
ainult mänguasjad, vaid peale selle ka veel tööturule tagasi
“päästetud” inimesed, keda me saame koos tagapõhja infodega
tööandjatele edasi vahendada. Majanduslikkus sotsiaalse poole pealt tuleb siin
sellest, et ilma selle teenuseta oleks need inimesed jäänud pikaajalisteks
sotsiaalabi saajateks ning sellega kulufaktoriks kogu ühiskonnale.
Kokkuvõtteks võib öelda, et parim veenmisvahend ja reklaam
sotsiaalsele ettevõtlusele on hästi läbi mõeldud, teostatud ning jätkusuutlikud
edukad sotsiaalsed ettevõtted – selle kaudu on siis võimalik nakatada teisi.
Kas näeme teid ka Ajujahi seitsme parima hulgas?
Anname endast parima ja loodame jääda võistlusse võimalikult
kauaks, miks mitte ka kuni finaalini! Me oleme juba alati suurelt unistanud.
Jaga
