Kiira Gornischeff: vanemluse õppimine on parim investeering oma lapse tulevikku

Eelmise aasta augustis tuli Heateo postkasti teavitus, et üks uus vabatahtlik on end meie andmebaasi kirja pannud. Kiira Gornischeff andis märku soovist panustada oma teadmisi ja aega laste ja noorte tõhusamaks abistamiseks. Mõte Heateoga ühendust võtta oli tekkinud artiklist, kus meie toonane vabatahtlik Andreas Holst oma kogemusi jagas. Andreasest on nüüdseks saanud Peaasi.ee meeskonna täieõiguslik liige ning Kiira on juba veidi enam kui pool aastat Lapse Heaolu Arengukeskuse (LaHe) tegevjuhi rollis.

Varasemalt Sotsiaalkindlustusametis (SKA) ennetustalituse juhina ning enne seda Lastekaitse Liidus töötanud Kiira Gornischeff on sotsiaaltöö valdkonna suur fänn ning pühendunult tegelenud laste ja perede toetamisega juba aastaid. “Mul oli SKAs erakordne võimalus käivitada koos meeskonnaga väga suuri protsesse, kasvada inimesena ja juhina nende sees ja nende kõrval. Samas tunnetasin, et mulle omane püüdlemine ideaali poole ja soov “päästa süsteemi” piirasid tegelikult minu mõttemustrit ja pidurdasid koostööd. Mulle paistis lõpuks, et minu pilk on üksluine,” meenutab Kiira põhjuseid, mis ta otsustas ühel hetkel siiski valdkonda vahetada. “Tundsin, et vajan raputust, et toimuks eneseareng. Soovisin laiendada oma võrgustikku ja kogeda midagi uut ja seepärast pöördusin Heateosse. Mulle oli jäänud väga tugevalt mulje, et Heategu kaasab ja kasutab oma vabatahtlikke süsteemselt ja strateegiliselt,” lisab ta.

Esialgu toimetas Kiira vabatahtlikuna Peaasjade juures, kus ta andis nõu kooliülese sekkumise kujundamisel. “Mulle väga meeldis Peaasjade hariduse suund ja nende soov muuta mustreid,” ütleb Kiira, kes oli oma varasemas tööelus põrkunud tihtipeale sotsiaal- ja haridussüsteemi vastasseisuga. “Lapsed ja noored, kes jõudsid SKA teenusteni – see tähendab, et olid pannud kas toime õigusrikkumise, käitunud ennast kahjustavalt, kogenud tõsist traumat ja vaimse tervise muresid või olid hooletusse jäetud – nad olid sageli koolis hüljatud, mittemõistetud. Samuti nägin tihti koolis juhtimiskultuuri vajakajäämisi,” selgitab Kiira, miks ta võttis meeleldi kinni võimalusest panustada Peaasjade haridusliikumisse.

“Kahjuks ei jõudnud me Peaasjadega pikalt koostööd teha, kui juba sain huvitava ja ootamatu kõne Lapse Heaolu Arengukeskusest,” meenutab Kiira hetke, kui teda kutsuti vestlema ja kandideerima LaHe tegevjuhiks. Olles parajasti 5kuuse pojaga lapsehoolduspuhkusel, ei otsinud ta sel hetkel otseselt tööd. “Aga LaHe missioon kõnetas ja puudutas mind. Nii juhtuski, et mõned kuud hiljem olin LaHe tegevjuhi rollis,” räägib ta.

Perepesade eluoluline roll

Seitsme aasta eest alguse saanud Lapse Heaolu Arengukeskus (toona SA Saagu Valgus) on vedanud mitmeid projekte ämmaemanda koduvisiitidest väikelapse kõne arengu toetamiseni, kuid kõige suurem ja väljapaistvam osa tööst on seotud kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste ehk Perepesadega. Esimesed kolm avasid uksed 2019. aasta sügisel ning praeguseks tegutseb üle Eesti juba viis keskust. “Võime julgelt öelda, et Perepesadel läheb hästi!” rõõmustab Kiira.

Lapsevanemad on Perepesad kenasti vastu võtnud, nad näevad ja kogevad pesade suurt väärtust enda jaoks. “Vanematesse suhtutakse seal toetavalt ja hinnanguvabalt, kirsiks tordil on tugev võrgustik teistest vanematest,” räägib LaHe tegevjuht. “Kõik viis keskust toimetavad suure hinge ja energiaga, et olla peredele lähedal, pakkuda teaduspõhiseid teenuseid ja ennetada hilisemaid riske ja probleeme. Ka need omavalitsused, kus Perepesad juba tegutsevad, näevad jätkuvalt suurt vajadust selliste peretöökeskuste järgi,” lisab Kiira ja rõõmustab, et Perepesasid külastatakse palju – keskuste populaarsus kinnitab nende vajalikkust.

Uued lahendused sünnivad koostöös

Erinevatel Heateo algatustel on tihtipeale omavahelisi kokkupuutepunkte. Peresid võimestav LaHe ja vaimse tervise eest seisev Peaasi.ee on asunud koostööd tegema “Räägime Lastest” (RL) sekkumise laiemal levitamisel Eestis. “See mõtteviis ja tõenduspõhine lühisekkumine sobib minu hinnangul ideaalselt Perepesa mudelisse,” räägib Kiira. On tõendatud, et selle metoodika järgi peetud vestlused aitavad lapsega kokku puutuvatel täiskasvanutel igapäevatakistusi lahendada enne kui need kasvavad probleemideks.

Esmalt katsetavad Perepesade töötajad RL vestlusi vanematega, seejärel on plaanis neid laiendada ka Perepesa kogukondadesse ja laiemasse võrgustikku. “Esimene grupp alustas oktoobri alguses koolitusega. Kevadeks oskame juba öelda, kuidas saame RL lähenemist Perepesa tegevusmudelisse integreerida,” ütleb Kiira, kes on kindlal veendumusel, et süsteemset ennetustööd ongi võimalik teha vaid koostöös.

Jätkub koostöö ka Tartu Ülikooliga kogukonnasuuna arendamiseks. “Soovime, et Perepesast kasvaks kogukonnakeskus ning pesades tekiksid lapsevanematest toetuskogukonnad,” avab Kiira selle koostöö eesmärki.

Mis on Perepesa?

Perepesa on kohalikus omavalitsuses tegutsev kogukondlik keskus, kus pere saab hinnanguvabalt toetust, kus vanemad õpivad vanemaks olemist, et olla perena ja ka indiviidina õnnelik ning seeläbi kasvatada terveid ja õnnelikke lapsi. Pesad teevad seda läbi hoolivuse, teadus- ja tõenduspõhiste teenuste, vanemahariduse, koolituste. Eriline väärtus on, et kõik teenused on perele tasuta ning nad asuvad ühe katuse all ehk vanemad ei pea oma pisikestega rändama ühest asutusest teise.

Perepesade sihtrühmaks on pered lapseootusest kuni kooliminekueani. “Esimesed eluaastad on lapse arengus kõige olulisemad, samas on teada, et vanemad on just lapse esimestel eluaastatel kõige haavatavamad,” räägib LaHe tegevjuht Kiira Gornischeff. Lapse sünd toob kaasa palju rõõmu, kuid peredünaamika muutub, prioriteedid ja varasem elurütm muutub, mis võib olla vanemale suur väljakutse. Andmed näitavad, et just lapse sünni järgselt esineb ärevust, depressiooni, stressi, mis kõik võib lõpuks pärssida lapse heaolu, olgu kahjulike vanemluspraktikate või vanema enda toimetulematuse näol. Perepesad ongi siin lapsevanematele toeks. “Sa ei pea vanemana ootama, kuni probleemid kuhjuvad, sa ei ole nendes muredes üksi,” toonitab Kiira ja lisab, et vanemlust on võimalik õppida. “See on parim investeering oma lapse arengusse.”

Perepesa mudelit aitas piloteerida Heateo Mõjufond, fond on Lapse Heaolu Arengukeskusele jätkuvalt toeks. 

Eestis tegutseb praegu viis Perepesa – Türil, Põltsamaal, Viljandis, Tartus ja Elvas. Lähiajal on kavas avada viis uut Perepesa (vt järgmist lugu).

Perepesasid tuleb kitsaste olude kiuste juurde

Riik on usaldanud ja tunnustanud Lapse Heaolu Arengukeskuse tegevust ning valinud nad üheks oma strateegiliseks partneriks kohaliku tasandi süsteemse ennetustegevuse korraldamisel. Nüüd on otsustatud suunata valdkonda ka lisaraha ning 4. detsembril avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor omavalitsustele uute Perepesade loomiseks.

Lapse Heaolu Arengukeskus on teinud mitu infoseminari ning konsultatsiooni on saanud üle kümne omavalitsuse. “Näeme neil kohtumistel, et omavalitsuste huvi on väga suur,” räägib LaHe tegevjuht. Suur huvi teeb rõõmu, nagu ka ametnike ja valdkonnaspetsialistide veendumus Perepesade vajalikkuse kohta, kuid välja paistab ka üks murekoht. “Ebastabiilne majanduslik olukord sunnib omavalitsusi tegema suuri kärpeid. Nad on väga raskes seisus, ellujäämise režiimil ning see teeb murelikuks,” toob Kiira Gornischeff välja.

Euroopa Sotsiaalfondi toetus aitab keskused käivitada ja katta kahe aasta palgakulud, paljud püsikulud jäävad omavalitsuste kanda. “Oleme LaHe poolt seda muret ministeeriumi kolleegidele vahendanud ning püüame ühiselt lahendusi otsida. Täna liigume igatahes selle suunas, et uuel aastal saaksime avada 5 uut Perepesa,” on Kiira optimistlik.