Kati Treimann: vabatahtlikuna õpid palju enda kohta

Juba kümme aastat võib kevadeti märgata üleskutseid kandideerida Eesti ainsasse üksnes ühiskondlikele algatustele suunatud NULA inkubaatorisse, kus osalejaid ootab sisukas koolitusprogramm ja võimalus saada stardiraha idee elluviimiseks. 

Iga inkubaatorisse pääsenud tiim saab mentori ning just sellest mentorlusest tänase loo peategelase Katiga räägimegi. Uurime, miks võiks Kati arvates mentoriks hakata ning miks ka need eksperdid, kellel pole veel suuri kogemusi mentorina, selleks just väga hästi sobida võivad! 

Disainer, keda sütitab visuaali ja loo jõud

Kati Treimann on tootejuht ja teenusedisainer, keda paelub inimeste ja tehnoloogia suhe: kuidas luua digitaalseid lahendusi, mis on inimestele intuitiivsed, väärtuslikud ja tähenduslikud. Tema lemmiktööriistad on kasutajauuringud ja disainmõtlemine laiemalt, sest Kati usub, et just nende abil saab kõige paremini mõista sihtrühma tegelikke vajadusi ja luua tooteid, mis on nii väärtuslikud kui ka kestlikud. 

Teda sütitab visuaali ja loo jõud ning soov teha keerulised ideed inimestele kättesaadavaks ja arusaadavaks. Hetkel on Kati jaoks eriti südamelähedane küsimus, kuidas muuta tehnoloogia(haridus) tüdrukutele ja naistele vähem hirmutavaks ja kutsuvamaks.

NULA inkubaatoris on Kati olnud mentor kaks aastat – eelmisel hooajal abistas ta võitjatiimi Logopesa, sel korral on abiks Sa Suudad tiimile.

Kati, mida tähendab Heateo vabatahtlikuks olemine sinu jaoks? Kuidas jõudsid selleni, et vabatahtlikuks hakkasid?

Minust sai Heateo vabatahtlik täiesti juhuslikult. Ühel päeval kirjutas mulle NULA endine projektijuht Agnes ja uuris, kas oleksin huvitatud mentoriks hakkamisest. Talle tundus, et ma sobiksin hästi. Huvitav oleks endalgi teada, mille põhjal ta seda arvas – peaksin talt küsima! 🙂 Esialgu puiklesin vastu ja kahtlesin, kas mul on piisavalt kogemust, et mentorina väärtust pakkuda. Agnes aga veenis mind ümber, tuues välja kaks olulist põhjust, miks mentoriks olemine sobib ka inimesele, kel kogemust napib. Esiteks, mentorina saab koos tiimiga õppida, mistõttu võib see protsess anda veelgi rohkem. Teiseks, vähem kogenud mentorid on sageli tähelepanelikumad ja pühendunumad.

Olen Agnesele väga tänulik, et ta oskas mind veenda. See on olnud suur õppimiskogemus – nii professionaalses plaanis kui ka iseenda tundmaõppimisel. Olen avastanud, millised on minu tugevused ja kuidas saan tiimi toetada ning neile väärtust luua.

Oled NULA inkubaatoris abiks Sa Suudad tiimile. Mida tähendab mentoriks olemine alustavale tiimile? Millele te keskendute?  

Sa Suudad tiimi juht Enelis on tohutult suure südamega ning täis ideid, kuidas aidata noori, kellel elus on keeruline ja kuidas seda teemat Eesti ühiskonnas rohkem esile tuua. Üks suurimaid väljakutseid on fookuse seadmine ja selle hoidmine – tahaks teha kõike, aga kõike korraga ju ei jõua. Nii tulebki raske südamega mõned ideed esialgu ootele panna, et saaks ühe asja korralikult ellu viia.

Minu roll mentorina on olnud aidata struktuuri luua ja visuaalselt näidata, kui palju tööd ühe teema raames tegelikult vaja teha on. See aitab tiimil paremini oma samme planeerida ja keskenduda olulisimale.

Mis sul selle väljakutse juures silmad särama paneb? 

Inimesed! Mind on alati vaimustanud, kui inimesed tegutsevad kire ja pühendumusega ning panustavad suurema eesmärgi nimel. Mul on sügav austus nende vastu, kes on valmis tegelema raskete teemadega ühiskonnas – mitte sellepärast, et keegi paluks või sunniks, vaid nad tunnevad, et teisiti lihtsalt ei saa.

Oled NULA mentor teist aastat. Sinu eelmine mentee Logopesa võitis hooaja. Kindlasti oli ka sinul selles oma roll ja oleme nii tänulikud, et asutajale Hanna-Liisile abiks olid. Ning mõelda, et see oli sinu esimene kogemus mentorina! Kuidas on sinu vaade mentorlusele nende kahe aasta jooksul muutunud? 

Olen kindlasti saanud enesekindlust. Mõistsin, et mentorina saab tiimi toetada väga erineval moel ning ei pea muretsema selle pärast, kas mul on alati “õige” vastus või parim tööriist probleemi lahendamiseks. Kõige olulisem on vist siiras soov aidata ja olemas olla – õiged lahendused kujunevad protsessi käigus ise välja.

Kas professionaalse vabatahtlikkusega on kaasnenud ka mõni ootamatu taipamine või õpikoht? 

Vahel on raske jääda kõrvaltvaatajaks – olen leidnud end käised üles käärimas, kui tunnen, et mul on mõni oskus, mida tiimil pole. See on kindlasti midagi, mida peaksin tulevikus õppima paremini taltsutama. Samas on see pakkunud ka palju tegutsemisrõõmu, mida olen väga nautinud.

Kas on midagi, mida tunned, et tahaksid veel vabatahtlikuna ära teha? Mõni eriti südamelähedane Heateo algatus või valdkond, kus tahaksid aidata? 

Haridusvaldkond on mulle väga südamelähedane, eriti algatused, mis toovad uuenduslikke lahendusi õpetajatele ja õpilastele. Loodan, et mingil hetkel saan ise rohkem panustada ka mõnda sellisesse algatusse.

Kui keegi on mõelnud vabatahtlikuks hakata, aga pole veel alustanud: mida soovitad? 

Lihtsalt alusta! Vabatahtlikuks olemine on eriti hea võimalus neile, kelle kireks on õppimine. See annab võimaluse õppida erinevate valdkondade kohta, kuhu muidu ei pruugi ise sattuda. Õppida võib ka oma eriala kohta ehk saada uusi teadmisi ja praktilist kogemust. Kindlasti õpib mentorina palju ka iseenda kohta. Ja just see viimane – iseenda tundmaõppimine – võib osutuda kõige väärtuslikumaks kogemuseks.

---

Kui sinagi soovid lüüa kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisel, võta meiega julgelt ühendust. Leiame koos viisi, kuidas sina saaksid kõige rohkem positiivset muutust luua!