Juhtimine kui pidev areng – kogemuste vahetus kooli ja panga vahel

Mis juhtub siis, kui koolijuht astub välja haridusmaailmast ja sukeldub finantssektori juhtimispraktikatesse? Just selliseid kohtumisi loob haridusjuhtide praktikaprogramm – tuues kokku erinevad sektorid, et õppida üksteise kogemusest ja vaatenurgast.

Sel teekonnal on Saku Gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin, kes läbib praktika SEB Eestis. Kuigi Keit on koolijuhi rollis olnud 4,5 aastat, ulatub tema juhtimiskogemus üle kümne aasta kolmandasse sektorisse – Terve Eesti SA tegevjuhi ning noorte arenguprogrammi SPIN eestvedajana. Praktikaprogrammis on tema mentoriks SEB Markets osakonna juhataja Mikk Kala.

Mikk juhib finantsturgudega tegelevat meeskonda ning on pangas töötanud väga erinevates rollides. „Juhtimises ei saabu kunagi hetke, kus võiks öelda, et areng on valmis,“ ütleb ta. Mentorlus väljaspool panka tegutseva juhiga oli tema jaoks uus kogemus, kuid otsus kaasa lüüa tuli kõhkluseta – just sellistes kohtumistes sünnib tema sõnul päris areng.

Läbimõeldud programm ja personaalne lähenemine

Keidu esmamuljed praktikast on väga head. Ta toob esile põhjaliku sisseelamisprogrammi ja personaalse lähenemise. „Rõõmustanud olen ka selle üle, et lisaks paika pandud programmile on olnud paindlikkust lisada minu vajadustele vastavaid kohtumisi ja võimalusi,“ sõnab ta. Oluliseks peab ta ka toetavaid mõttepartnereid nii panga- kui koolipoolel.

Mida teineteiselt õppida?

Keidu hinnangul on erasektorilt õppida tasakaalu loomist kõrge sooritusootuse ja töötajaid toetava juhtimiskultuuri vahel. Samuti süsteemsust, rolliselgust ning järjekindlust töötajate arengu toetamisel nii, et vastutus enesearengu eest on töötajal endal.

Mikk näeb väärtust laiemas vaates organisatsiooni toimimisele. „Praktikaprogrammi lõpuks tekib haridusjuhtidel kindlasti hulgaliselt ideid, mida oma koolis rakendada.“ Samas rõhutab ta, et õppimine on vastastikune: pank saab väärtusliku sissevaate koolikeskkonna toimimisse ning võimaluse sealt häid praktikaid kaasa võtta.

Hästi juhitud organisatsiooni alus

Keidu sõnul on toimiva kooli aluseks selge ja ambitsioonikas visioon, seda toetavad strateegilised eesmärgid, läbimõeldud juhtimisstruktuur ning panustamine inimeste arengusse.

Mikk täiendab seda mõtet turvalise keskkonna olulisusega. Hästi juhitud organisatsioonis julgetakse olulistest teemadest rääkida ning anda konstruktiivset tagasisidet. „Turvaline keskkond ei tähenda nõudlikkuse puudumist – nende kahe kombinatsioon on väga hea kombo,“ ütleb ta.

Pilk edasi

Praktikaprogrammi lõpuks soovib Keit tuua SEB-st kaasa juhtimispraktikaid ja -tööriistu, mis aitaksid suurendada rolliselgust, töötajate panustamistahet ja vastutuse võtmist ning parandada muudatuste juhtimise kvaliteeti.

Isiklikul tasandil soovib ta tõsta kvaliteeti enesejuhtimises – fookuse hoidmisel, prioriteetide seadmisel ja suure mõjuga muudatuste elluviimisel. Suuremas plaanis otsib ta vastust küsimusele, milline võiks olla kooli uuele hariduskontseptsioonile vastav juhtimisstruktuur ja koostöövormid.

Praktikaprogramm on mõlema jaoks eelkõige võimalus õppida – ja kinnitab arusaama, et juhtimine on pidev arenguprotsess, mitte kunagi valmis saav seisund.

Haridusjuhtide praktikaprogramm tõstab Eesti koolijuhtimise kvaliteeti ning loob tugeva silla koolijuhtide, koolipidajate ja nüüdisaegse juhtimiskultuuriga organisatsioonide vahel. Programmi käigus veedavad koolijuhid kümme nädalat täiskohaga praktika organisatsioonis ning naasevad seejärel oma kooli, et rakendada kogutud teadmisi ja viia ellu sisulisi muutusi. Programmi veavad Heateo Sihtasutus ja Fontes.