Iduettevõtjate haridusfondile joosti selle käivitamise järel tormi
Martin Villigu ja Taavet Hinrikuse asutatud haridusfond sai esimese aastaga üle saja taotluse ja on toetanud viit algatust.
Iduettevõtjate haridusfondi juhtiva Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge kinnitab, et suur huvi üllatas neid ennastki. „Esimesed 60 ideed tulid mõne kuuga,” tõdeb Valge. „Jaanuaris-veebruaris [2019] tuli väga suur hulk ideid. Me isegi ei olnud valmis nii suurt hulka mõistliku kiirusega läbi töötama,” tunnistab üks 2018. aasta detsembris loodud fondi eestvedajaid Martin Villig.
Sellepärast on haridusfondi käivitajate esimene tegevusaasta möödunud suure õppimise tähe all. „Et näha, mis tüüpi ideed tulevad, kuidas koostöö minema hakkab, millist tagasisidet meie anname, millist tagasisidet algatused ootavad, ja prioriteetide valik enda jaoks,” loetleb Villig. Ta võrdleb fondi esimest aastat paljuski start-up’i käivitamisega.
Heateo Haridusfondile on õla alla pannud kümmekond idufirmat ja üle 30 eraisiku. Selle maht on miljon eurot, mis loodetakse kolme aasta vältel jagada jätkusuutlikele haridusalgatustele.
Bolti kaasasutaja Martin Villigu ja TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikuse initsiatiivil loodud Heateo Haridusfondile on õla alla pannud kümmekond idufirmat ja üle 30 eraisiku. Selle maht on miljon eurot, mis loodetakse kolme aasta vältel jagada jätkusuutlikele haridusalgatustele. Esimese tegevusaastaga on fondile laekunud üle saja idee, millest toetuse on seni saanud viis algatust.
Lahendatakse vajalikke probleeme
Esimene algatus, millele haridusfond õla alla pani, oli asendusõpetajate platvorm, mida arendab MTÜ ASÕP ja mis võimaldab koolidel leida ära jääda ähvardavatele tundidele kiiresti asendusõpetaja. Praeguseks on asendusõpetajate andmebaasis 940 nime ja ettevõtmisega on liitunud üle 60 kooli. Iga kuu asendatakse juba üle tuhande tunni.
Kaks aastat tagasi, 2017. aasta sügisel loodud algatus on kaasanud praeguseks 130 000 eurot, millest 73 000 tuli just iduettevõtjate haridusfondist. „Teame, et koolides on õpetajate puudus, olemasolevad õpetajad töötavad juba väga suure tunnimahuga ja see on võimalus tuua koolidesse lisaressurssi,” selgitab Pirkko Valge.
Platvormi kasutuselevõtu järel suudaks üks töötaja vahendada 2000 tundi asendust kuus ja kui neil oleks mitu inimest, siis oleks neil võimalik jõuda 4000–6000 tunni asendamiseni iga kuu.
Martin Villigu sõnutsi võimaldab haridusfondi rahastus platvormi niimoodi arendada, et praegu käsitsi tehtavat tööd oleks edaspidi võimalik automatiseerida ja ühtlasi asendatavate tundide valikut mitmekordistada. „Selle platvormi kasutuselevõtu järel suudaks üks töötaja vahendada 2000 tundi asendust kuus ja kui neil oleks mitu inimest, siis oleks neil võimalik jõuda 4000–6000 tunni asendamiseni iga kuu,” selgitab iduettevõtja.
Üks toetatud algatus, milles Heateo Sihtasutus ka ise osaleb, on koostöös Tallinna haridusameti, koolijuhtide ja ettevõtetega korraldatav haridusjuhtide praktikaprogramm, mille raames koolijuhid lähevad mõneks kuuks ettevõtetesse juhtimispraktikale. 2019. aasta sügisel allkirjastatud koostööleppe järgi toimub esimene prooviprogramm sel kevadhooajal ja algab juba lähiajal.
Pirkko Valge ja Martin Villigu sõnutsi otsib Heateo Haridusfond haridusalgatusi, mis lahendaksid mõnda olulist koolikeskkonnaga seotud probleemi ja mille mõju ulatuks võimalikult paljudesse Eesti koolidesse. FOTO: RAUNO VOLMAR
Esimesi kokkuvõtteid tehakse programmist suve alguses. „Kui see peaks hästi minema, siis tahaks seda sügishooajal juba oluliselt laiendada – võib-olla mingi hetk ka üle Eesti,” märgib Villig. Kuna algatusse panustavad raha eri osalised, haridusfondi panust praegu veel kooskõlastatakse.
Heateo Haridusfondist on toetust saanud ka juba pikka aega Eestis tegutsenud sihtasutus Noored Kooli, millele on lubatud kahe aasta peale 100 500 eurot, kui nad kahekordistavad oma iga-aastaste lendude suurust. Tavaliselt on Noored Kooli programmis korraga osalejate arv jäänud 25–30 vahele, uus ambitsioon on jõuda 50-liikmeliste lendudeni.
Sihtasutusele Noored Kooli on lubatud kahe aasta peale 100 500 eurot, kui nad kahekordistavad oma iga-aastaste lendude suurust.
„See eeldab, et ka riik tuleb kaasa – sest õpetajakoolituse osa teeb Tallinna ülikool ja rahastab riik – ja kindlasti on neil ka eratoetajaid lisaks vaja. Meie saame olla ärgitaja ja osaline rahastaja, aga juurde peab tulema veel mitu osapoolt, et see plaan ellu saaks viidud,” sõnab Villig.
Samuti on u 40 000 euroga fondist toetatud Praxise algatust „Häirekell”, millega otsitakse võimalusi eri haridusandmebaasidega kogutavaid andmeid nutikamalt kasutada. „Näiteks üks probleem, mis meil on – ja mis on ka haridusfondi üks põhimurekoht –, on koolist väljakukkumine ja kuidas saaks neid andmeid targemalt kasutada väljakukkumise ennetamiseks,” selgitab Pirkko Valge.
Martin Villig lisab, et seejuures ei pea keegi oma isikuandmete pärast muret tundma, sest lahendusi hakatakse välja töötama reeglitega kooskõlas. „Ei minda kellegi isiklikke andmeid sorima, vaid pigem vaadatakse üldandmete järgi, kuidas on mingil rühmal olnud, kui paljud neist lähevad edasi õppima, ja proovida sealt tagasi tulla: kas neil, kes ei läinud edasi õppima, näitasid mingid märgid juba varem, et oleks saanud midagi ette võtta,” selgitab ta.
Viiendana on fond õla alla pannud loodus- ja täppisteaduste idufirmale 99math, kes on tulnud välja 1.–6. klassile mõeldud lahendusega, mis teeb matemaatika õppimise lõbusaks, võistluslikuks ja haaravaks.
Fond on õla alla pannud loodus- ja täppisteaduste idufirmale 99math, kes on tulnud välja 1.–6. klassile mõeldud lahendusega, mis teeb matemaatika õppimise lõbusaks, võistluslikuks ja haaravaks.
„Seda mitmes koolis juba kasutatakse ning praegu arendavad nad juurde mooduleid. Praegu on seal ainult liitmine-lahutamine, korrutamine-jagamine ja baasasjad, aga juurde tulevad ka protsendid ja murrud,” kirjeldab Villig. Lõpuks peaks platvormil olema kättesaadavad 15 õppemoodulit, mida õpetajad saavad matemaatikat õpetades ja tunnikontrolle tehes kasutada.
„Nemad on ka esimene algatus, mis tegutseb Eestist väljaspool,” lisab Pirkko Valge. 99mathi sihtturud on USA, Saksamaa ja veel mitu riiki. „Ka nemad tahaksid võimaldada õpetajatel andmetest näha, kuidas keegi edasi jõuab – järgmisel korral vastab test juba õpilase tasemele,” sõnab Martin Villig. See algatus saab iduettevõtjate haridusfondist 50 000 eurot.
Räägitakse laiemalt kaasa
Fondi igapäevatööd juhib portfellijuht Laura Kalda, kuid ka Villig ise panustab sellesse palju tööaega. Enda sõnutsi on ta viimase aasta jooksul kulutanud sellele keskmiselt üks-kaks päeva nädalas. „Peale nende algatuste oleme teinud väga palju tööd ka hariduspoliitika suunal, kohtunud korduvalt kohalike omavalitsustega, kuna nemad on koolide pidajad,” räägib iduettevõtja.
Heateo Haridusfondi eestvedajad on jaganud oma mõtteid ka 2021.–2035. aasta haridusstrateegia koostamisel, kohtunud regulaarselt haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega ning esitasid pärast viimaseid riigikogu valimisi oma ettepanekud hariduse kohta koalitsiooni läbirääkimistelgi. „Mõned ettepanekud õnneks seal ka kajastuvad, näiteks õpetajate parem professionaalne nõustamine ja IT-vahendite kasutamise toetamine,” sõnab Villig.
„Meie peamine sõnum on, et praegu puudub riigil läbipaistev või kindel süsteem, st kui mõned haridusalgatused tõestavad end paari aasta jooksul, kuidas nad saaksid siis hakata riigiga koostööd tegema – kui nende mõju on tõestatud ja riik saab ka aru, et see on tõesti vajalik asi,” ütleb iduettevõtja. Seda püütaksegi praegu koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga välja mõelda.
Hiljutisi koolijuhtide päevapealt vallandamisi nimetab ettevõtja muret tekitavateks, iseäranis olukorras, kus kogukond toetab koolijuhti ja tema ametist vabastamine on pigem väikese poliitilise rühma huvides. „Praegu on ka üks rahvaalgatus käimas – et anda kooli hoolekogudele kooli juhtimises otsustusõigust juurde. Praegu saab hoolekogu seaduse järgi väga väheseid asju mõjutada,” nendib Villig.
Villig peab mõistlikuks ka koostada hoolekogu käsiraamat, millest inimesed, kes valitakse hoolekogu liikmeks, saaksid tutvuda parimate praktikatega, kuidas oleks mõistlik hoolekogu töös kaasa lüüa ja koolijuhti tema igapäevatöös toetada. Ta märgib, et lastevanemate liit on Aivar Halleri eestvedamisel juba hakanud neid häid praktikaid koguma.
Koolijuhtimine on ka üks Heateo Haridusfondi fookusteemasid, sest on näha, et kui kooli juhitakse halvasti, siis lõppkokkuvõttes kannatavad selle tagajärjel kõige rohkem lapsed. „Seda on väga vaja, et koolijuht oleks ennekõike visiooniga liider, kes üritab luua sellise kultuuriga organisatsiooni, kus õpetajad üksteist toetavad ja aitavad, on uuendustele avatud,” ütleb Villig.
Teistsugune rahajagamise loogika
Iduettevõtjate haridusfond ei lähtu oma tegevuses tavalisest haridusvaldkonnas teada-tuntud toetuste jagamise loogikast, kus keegi esitab 20-leheküljelise taotluse, ootab natuke ja saab siis vastuse „jah” või „ei”. Tuleb ka arvestada, et kogu protsess võtab kauem aega, vähemalt pool aastat.
„Meil ei ole ühtegi otsust tulnud niimoodi, et idee tuleb ja me otsustame kohe „jah”. Me vaatame koos selle algatusega, mis on nende tugevused, mis nõrkused, mis on puudu, kuidas ideed edasi arendada – mõtleme kaasa ja töötame koos selle algatusega, et jõuda sellise mudelini, mille rahastamisel tekiks võimalikult suur mõju,” selgitab Villig.
Haridusfondist toetust otsiv algatus peab kõigepealt saatma ühe-kaheleheküljelise kirjelduse, mida tahetakse teha, ja selle baasil saadakse esmane tagasiside. „Sealt tuleb veel mitu raundi, et koos arendada idee niisuguseks, et ta looks ka meie prioriteetide vaates võimalikult suurt väärtust,” rõhutab Pirkko Valge.
Sageli ongi nii, et tullakse väga hea mõttega, kuid meeskond on veendunud, et tahab seda teha ainult oma keskkonnas. „Me ikkagi tahame, et oleks ambitsioon jõuda mingi aja pärast kõikidesse Eesti koolidesse või vähemalt võimalikult paljudesse – et nad astuksid paarisaja meetri asemel mitu kilomeetrit edasi,” lisab Heateo Sihtasutuse juht.
Haridusfondist võib mõni algatus ka mitmeks aastaks toetust saada, kuna eesmärk on aidata neil pärast rahastuse lõppu oma rahastusmudelilt jätkusuutlikuks saada – olgu siis teenuse müügi või riikliku toetuse abil. Haritusalgatuste ideid on võimalik Heateo Haridusfondile esitada igal ajal kahe alles jäänud tegevusaasta jooksul. Nagu riskikapitalifondidelgi, pole taotluste esitamiseks tähtaegu. „Me tahaksime ikkagi jõuda kokku 10–15 projektini,” märgib Valge.
Välistatud pole seegi, et pärast haridusfondi kolmeaastase tegevusaja lõppu luuakse uus fond. „Loodame, et juba selle aasta lõpuks on ka meil endal kujunenud ülevaade, kas me võiksime hakata mõtlema järgmise fondi peale – küsime oma toetajatelt tagasisidet ja räägime aeg-ajalt ka uute inimestega,” lisab Villig.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 27. jaanuaril.
Jaga
