Heateo nõukogu värskeim liige Andres Suimets: investorid on järjest ühiskonnateadlikumad
Heateo Sihtasutuse nõukoguga on liitunud Swedbanki privaatpanganduse juht Andres Suimets, kes võttis teatepulga nii pangas kui Heateo nõukogus üle Sven Jürgensonilt. Millise pildi on ta Heateost praeguseks saanud ja millise ühiskondliku murekoha lahendamist ta isiklikult kõige rohkem ootab, räägib Andres intervjuus Heateo uudiskirjale.
Töötad praegu Swedbanki privaatpanganduse valdkonna juhina. Milline oli sinu karjääritee enne seda?
Olen töötanud pikalt investeerimise valdkonnas, juhtinud Swedbankis nii aktsiaturgude osakonda kui vastutanud finantsturgude valdkonnajuhina investeerimismaailmas toimuva eest veidi laiemalt. Üks põnevamaid võimalusi, mis mul nende rollidega kaasnes, oli Eesti inimeste finantskirjaoskuse parandamine ja nende toomine investeerimise juurde. Viimastel aastatel on areng olnud hea, aga siiski on pikk tee minna, et inimesed korraldaksid oma rahaasju teadlikumalt ja jätkusuutlikumalt. Privaatpanganduse juhina tegelen pangandusega oluliselt laiemalt, kuigi investeerimine on jätkuvalt oluline osa minu tööst.
Sul on oma ametist tulenevalt hea ülevaade, kuhu Eesti eraisikutest investorid oma tähelepanu suunavad. Kui kõrgel kohal on nende investeeringuotsustes ühiskondlikud kaalutlused?
See on väga kiiresti muutunud. Kui alles hiljuti ei mõelnud investorid selle peale üldse, siis täna aina enam investoreid välistavad teatud ettevõtted, sest need ei vasta nende jätkusuutlikkuse ootustele. Samas arvan, et tööpõld on lai teadlikkuse ja laiemalt teadmiste osas. Kindlasti mängib oma rolli erinevate varaklasside tootlikkus lähiminevikus – palju lihtsam on rääkida jätkusuutlikust investeerimisest, kui sellega seotud ettevõtete aktsiad näitavad paremat tootlust. Kui olukord on vastupidine, siis paljud investorid on täna veel valmis tootluse nimel järeleandmisi tegema, aga see on tõepoolest koos teadmiste kasvuga kiires muutumises.
Kui palju oled ise heategevusega kokku puutunud ja kui palju teadsid enne Heateo kohta?
Heategevusega olen puutunud kokku peamiselt läbi Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liidu, millega mu pere ja sugulased seotud on. Samuti abikaasa kaudu, kes on korraldanud erinevaid sotsiaalprojekte. Peamiselt on need olnud suunatud puudust kannatavatele peredele ja lastele.
Heateost teadsin varem tänu koostööle “Ma armastan aidata” keskkonnaga, mis on meil pangas nii töötajate kui klientide jaoks hästi nähtav. Pärast nõukoguga liitumist on mul avanenud suurepärane võimalus saada teadlikumaks paljudest teistest Heateo ettevõtmistest.
Oled nüüd nõukogu liikmena näinud, et Heategu töötab igapäevaselt mitmete keeruliste teemadega – vaimse tervise abi kasin kättesaadavus, õpetajate puudus, vähene liikumine, pakendiprügiprobleem. Millist ühiskondlikku murekohta sa ise kõige teravamana tunnetad?
Ma arvan, et kõik need teemad on olulised. Kindlasti noored kui meie tulevik on miski, mis peab alati fookuses olema – alustades hariduse kvaliteedist ja tagades igale lapsele võimalused arenguks ja ilusaks lapsepõlveks. Aga mulle tundub, et viimaste aastate jooksul on aina teravamaks teemaks muutunud inimeste vaimse tervise mured. Siin on palju tegureid korraga, mis seda probleemi eskaleerivad – sotsiaalne eraldatus, lõhestatus, elustiili ja liikumisega seotud trendid kuni selleni välja, et paljud on kaotanud sideme loodusega.
Millise tundega sa vaatad kohe 20-aastaseks saavat Heateo Sihtasutust? Millist rolli Eesti ühiskonnas Heateo SA sinu meelest kannab?
Väga uhke tundega, kuigi minu aeg Heateos on alles algusjärgus. Ma arvan, et Heateol on Eestis unikaalne roll mitmete initsiatiivide käivitamisel ja toetamisel, mille jälg ühiskonnas on väga suur. Tähtpäeva puhul on hea sellele tööle tagasi vaadata. Samas usun, et jätkuvalt on palju teha. Nii nagu investeerimisvaldkonnas kasvab järjest teadlikkus jätkusuutlikkusest, nii saab ka heategevus laiemalt Eesti ühiskonnas veel palju areneda ja Heateol on siin kandev roll.
Jaga
