Heateo Haridusfondi õppima õppimise valdkonda tüürib Merlin Linde

Heateo Haridusfondi kolm fookust – koolijuhtimise kvaliteet, õpetajate järelkasv ning õppima õppimine – on igaüks omaette nii mahukad teemad, et sisuliste muutuste eest seismiseks on tulnud Haridusfondi tiimi kasvatada. Värskeim lisanduja on õppima õppimise teema vaieldamatu ekspert Merlin Linde, kes alustas valdkonnajuhina tööd oktoobris.

Uurisime Merlinilt, mis teeb haridusest tema südameteema ning millised arenguvõimalused Eesti haridussüsteemil on, et see toetaks maksimaalselt õpilaste kujunemist. 

Kuidas sai haridusest sinu südameteema?

See kujunemislugu on ilmselt palju sügavam ja keerulisem kui ma oskan sõnadesse panna, kuid mulle tundub, et kõige tähtsamad on sel teekonnal olnud innustavad ja hoolivad inimesed minu ümber. Kasvasin üles väga õppimise usku peres – mäletan lapsepõlvest seda, kuidas isa mulle meelelahutuseks matemaatikaülesandeid andis ning kuidas ma oma kaks aastat nooremat õde oma raamatutega lugema õpetasin, seda kõike saatmas ema sõnad, millest tänaseks täiesti läbi imbunud olen: “Õppimine ei jookse kunagi mööda külge maha”. Tagasi vaadates on õppimine minu jaoks alati olnud miski, mis toimub minu elus kõikjal, mitte ainult koolis ning selle alge on kindlasti pärit minu kasvukeskkonnast. Siiski, ka koolitee jooksul jõudis minuni mitu olulist õpetajat, kes aitasid õppimispisikut elus hoida ja hiljem gümnaasiumis, kui natuke ummikusse jooksin, muresid lahendada.

Ja nii kaua, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud ka ise õpetajaks saada! Gümnaasiumi lõpuks jõudsin aga arusaamiseni, et heaks õpetajaks saamine ei ole üldse mitte lihtne. Selle eelduseks on inimloomuse ja inimese psüühika tundma õppimine ning oskus neuromitmekesises maailmas empaatiliselt tegutseda. Seega otsustasin minna ülikooli psühholoogiat õppima, hariduse pisik samas alati kuklas. Järgmisel hetkel aga juba olingi kogu südamega hariduse valdkonnas ülepeakaela sees.

Kokkuvõtteks võib vast öelda, et haridus kujunes minu südameteemaks tänu innustavatele inimestele, kes tekitasid minus huvi õppimise vastu ja aitasid mul mõista, kuivõrd suur mõju on last ümbritsevatel täiskasvanutel tema heaolule, edule ja julgusele. Minu missioon hariduse valdkonnas ongi tagada, et iga Eesti õpilane tunneks, et tal läheb elus hästi ning ta oskab ja julgeb oma järgmiseid samme planeerida ja astuda.

Vead alates oktoobri keskpaigast eest Heateo Haridusfondi tiimis õppima õppimise suunda, mis on üks fondi fookusteemadest. Kuidas sina õppima õppimist mõtestad?

Õppima õppimine on minu jaoks pädevus, mille toel on inimene võimeline oma elu juhtima ning võtma vastutust oma arengu ja õppimise eest. See tähendab, et inimene mõistab, kuidas õppimise protsess toimub, oskab oma õpiprotsessi juhtida ning saab aru ka vajadusest uusi teadmisi ja oskusi luua selleks, et kohaneda muutuva maailmaga ning lahendada probleeme, millest me täna veel isegi teadlikud pole.

Mulle meeldib võrrelda õppima õppimist teekonnaga, kus õppija on juht, mitte pelgalt reisija. See hõlmab oskust valida sihtkohti, kavandada marsruuti ja vahepeatusi kohale jõudmiseks, analüüsida oma edusamme ja vajadusel muuta kurssi. Teedevõrgustik on küll suures osas juba olemas ja asfalteeritud, kuid keelatud pole ka sõit maastikul, kui see viib tõhusamalt eesmärgini või võimaldab keskkonnaga põhjalikumat tutvumist. Sõiduvahendi, reisitarvete ja kaasreisijate valik peaks seejuures olema õppija enda valik, sest vaid läbi katsetamise, kogemise ja eksimise saab inimene päriselt aru, mis toimib ja mis mitte. 

Koolikeskkonnas tuleks seega eelkõige tähele panna, kas me ka päriselt anname õpilastele võimalusi reisida või õpetame neile õpikute ja töövihikute abil ainult reisi planeerimist. Õppima õpetamisel on äärmiselt tähtis anda õpilasele aega katsetamiseks, eksimiseks ja vigadest õppimiseks ning leppida asjaoluga, et õppimine võtab aega ning et meelde jääb see, mida me kordame, mõtestame, katsetame ja erinevate meelte kaudu kogeme. 

Mis on esmavajalik selleks, et õppimine saaks toimuda?

Õppimine saab toimuda siis, kui õpilane on võimeline õppimisele keskenduma: tal on kõht täis, teda ei vaeva muremõtted ning tal on soov ja valimisolek õppida. Tänapäevane teaduslik teadmine ütleb, et õpilased väljendavad suuremat rahulolu, saavad paremaid hindeid, mõistavad õpitut paremini ning on võimelised ka oma õppimist ise juhtima juhul, kui nad täidavad kooliülesandeid huvi või õppimissoovi, mitte aga heade tulemuste või karistuse vältimise eesmärgil. Õppimissoov on igal õpilasel erinev, ent kõigi õpilaste õpimotivatsiooni on võimalik toetada kolme lihtsat põhimõtet järgides.

Esiteks, õpilase jaoks on määrava tähtsusega head suhted õpetajate ja kaaslastega. Õpilane ei suuda õppimisele keskenduda, kui ta kardab õpetajalt saadavat negatiivset tagasisidet või muretseb pidevalt selle pärast, mida tema kaaslased temast arvavad. Heade suhetega koolis ja klassis tunneb õpilane end turvaliselt ning julgeb eksida ja oma vigadest õppida.

Teiseks, iga õpilane vajab õpimotivatsiooni püsimiseks eduelamusi. Õpilaste võimekus ja huvi erinevates õppeainetes on erinev ja see ongi normaalne. Küll aga on tähtis, et iga õpilane kogeks koolis õnnestumisi ning tunneks, et seatud eesmärgid on tema jaoks saavutatavad ning abi ja tugi vajadusel alati olemas.

Kolmandaks ja kõige tähtsamaks on aga see, et õpilane tunneks, et ta õpib iseenda jaoks ning saab oma õppimise osas ise otsuseid langetada. Õppekavas on kindlasti teemasid, mis ei paku kõigile õpilastele huvi ning teinekord on vaja täita ülesandeid, kus ei ole võimalik õpilasele valikuvõimalusi anda. Kui aga õpilane tunneb, et ta saab koolielus ja õppetöö planeerimisel kaasa rääkida ning on saanud mõtestada, miks midagi õppida on tarvis, on ka õpimotivatsioon kergem tulema ning õppimine tõhusam.

Need kolm alustala – head suhted, eduelamused ja autonoomia – loovad pinnase, kus õppimine saab olla tõhus ja sügav.

Pikkade pimedate õhtute aeg on käes. Kas eelistad seda aega veeta pigem raamatute või filmide seltsis? Üks soovitus ka palun.

Ikka ja alati raamatud! Mitte et ma filme ei naudiks või armastaks, aga kirjandus on minu jaoks alati olnud mõnus võimalus sukelduda võõrasse ja tundmatusse ning õppida tundma ka seda, mis ei oleks mulle kunagi käega katsutav ega kogetav. Kuna mulle meeldib raamatuid aga korraga ja järjest neelata, siis jääb suurem osa minu lugemisest puhkuseperioodidele, kusjuures emaga koos on kujunenud traditsioon, et meie suvepuhkused Võsul mööduvad kriminaalromaanide seltsis. 

Soovitusena jagan elevusega Kadi Georgi raamatut “Musta mulla vabariik”. Kadi on õpetaja, õpetajakoolituse õppejõud, kahe lapse ema, Noored Kooli vilistlane ning minu sõbranna ja endine kolleeg. Tegemist on küll lasteraamatuga, kuid sarnaselt krimikirjanduse klassikale ei suutnud ma 32-aastasena ka seda raamatut enne käest panna, kui see läbi loetud sai. Hiljem lugesime seda ka koos väikeste sõprade ja sugulastega ning raamat inspireeris meid minema oma aeda nartsisse uurima ja sipelgaid vaatlema ning Eesti parlamentaarse korra üle arutlema. Minu enda jaoks kõige toredam on aga see, et raamatu inspiratsiooniks on Kadi oma koduhoov sealsete loomade-putukate, aiapidamise ja elurikkusega ning lugedes kujutan ma väga hästi ette, kuidas Kadi majapidamise biojäätmed Musta mulla vabariiki jõuavad. Lisaks kõigele muule pakub raamat aga lastele ka mõnusat keelelist väljakutset ning see on täiesti teadlik, sest Kadi suureks eeskujuks lastekirjanduse maastikul on Eno Raud, kelle raamatutega me kõik üles oleme kasvanud.

Täna toimuvad kuuendad Annetamistalgud. Milline on sinu suhe heategevusega?

Ma ei julge öelda, et ma oleksin väga järjepidev või püsiv annetaja, kuid olen hingelt maailmaparandaja ning püüdnud alati oma võimaluste piires ka head teha. Minu esimene annetus läks teele koos minu esimese palgatšekiga JCI Jõulupuu raames. Sealt kujunes kuidagi sujuvalt välja traditsioon, et oma pereliikmetele teen iga-aastaselt jõuludeks annetuskingitusi. Nii oleme aastate jooksul koos toetanud näiteks Eesti ürgmetsi, kalafoori, loomade hoiukodusid, Mondo Naistefondi, Ukrainat ning jõulukinke lastekodulastele ja üksikutele eakatele. Kui keegi sarnaselt minule tunneb samuti muret liigtarbimisega seotud keskkonnakriisi ning süveneva majandusliku ebavõrduse pärast maailmas või soovib lihtsalt maailmasse headust lisada, siis soovitan sõpradele-lähedastele jõuludeks järjekordse “asja” ostmise asemel kaaluda heateokingitust – miks mitte kinkida oma ema nimel kits Uganda lesknaisele edukaks toimetulekuks oma kodukülas või toetada oma jalgpallilembese sõbra nimel tema kohalikku jalgpalliklubi? Kui natuke reklaami on lubatud, siis olen valinud välja ka oma lemmikud tänavuste Annetamistalgute raames. Mul on põhimõte, et kuna oma tööd ja aega panustan igapäevaselt Eesti hariduse valdkonda, siis minu annetused olgu suunatud nendesse valdkondadesse, mida samuti tähtsaks pean, kuid kuhu igapäevaselt panustada ei jõua. Tänavu lähevad talgute raames minu toetused Ukraina päästjatele ja Läänemere tervisele.

Merlin Linde

• Õppima õppimise valdkonna juht Heateos alates oktoobrist 2024
• Varasemalt arendanud õpetajaharidust Tallinna Ülikoolis ning nõustanud riikliku õppekava arendamist Haridus- ja Teadusministeeriumis.
• Lõpetanud Oulu ülikooli magistrikraadiga. Oma lõputöös uuris Merlin, kuidas toimub teadmiste konstrueerimine ja psühholoogiliste vajaduste toetamine õppijakesksetes õpikeskkondades.
• Harku vallavolikogu liige.