Eesti maailma parimaks ühiskondlike probleemide lahendajaks
Eesti on täna m
aailmas teisel kohal tehnoloogiliste start-up’ide arvult inimese kohta. Skype, Transferwise ja teised lahendused on muutnud maailma läbi oma uuenduslike mudelite ja loonud inimestele seninägematuid võimalusi omavahel suhelda. Meie järgmine väljakutse riigina võiks olla saada maailma esimeseks riigiks ühiskondlike start-up’idele arvult – panustades seeläbi ühiskondlike probleemide lahendamisse kogu maailmas.
Me võime Eestis kurta, et meid on vähe. Samas on see sotsiaalsete probleemide lahendamisel üks meie tugevamaid relvasid. Miks ei peaks üks riik, kus maailma mastaabis elab vaid suurlinna jagu inimesi suutma kõiki neid probleeme kaardistada, väga hästi tundma õppida ja ära lahendada. Teeme Ära algatus on juba loonud veebipõhise lahenduse, millega suudame ära kaardistada iga mitteametliku prügi hoidmise koha ja selle kohalikke inimesi kaasates talgute korras ka ära koristada. Seda sama tehakse nüüd juba üle maailma Eestist Ecuadorini.
Pöörame oma riigi väiksuse enda kasuks
See sama potentsiaal on ka teistes valdkondades – riskioludes elavate laste vaesuse ja tõrjutuse rattasse langemise katkestamine, pikaajaliste töötute ja noorte edukas tööjõuturule toomine, haridusuuenduste testimine ja rakendamine. Eestil on selleks väga head eeldused. Me oleme lühikese ajaga ehitanud üles väga uuendusliku ja eduka riigi. Meil on palju tarku kõrgelt haritud inimesi, kes on harjunud muudatuste vedamisega. Meil on võrreldes suurte maailma riikidega väikesed mured – piisava toidu puuduses inimesi on meil 6% elanikkonnast ehk umbes 80 000 inimest vs 13% ehk 42 miljonit USAs. Kui me väga tahaksime, siis me suudaksime kõik need Eestis elavad inimesed ja nende vajadused üles kaardistada ning lahendada. Toidupank toetab iganädalaselt 2500 pere ja jagab toidupoodide toetusel laiali mitu tuhat tonni toidukraami.
Miks ei võiks Eesti olla absoluutsest vaesusest vaba? Miks ei võiks meie looduskeskkond olla reostamata? Miks ei võiks meie lapsed olla nii koolis kui kui väljaspool kooli õnnelikud ja loovad? Miks ei võiks kõik üksikvanemad tunda ennast majanduslikult kindlustatult? Mida saaksime sellise ühiskonnani jõudmiseks teha?
Kuidas toetada nupukaid lahendusi?
2016. aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Heateo Sihtasutuse käivitatud Nupukate lahenduste inkubaator tõi kokku 85 ideed ja meeskonda – alates keskkonda ja linnaruumi hoidvatest algatusest kuni ideedeni, mis adresseerivad sotsiaalseid probleeme nagu narkosõltlaste rehabilitatsioon või laste vaesus. Selle aasta Ajujahil osales rekordiline arv ehk 36 sotsiaalse ettevõtluse ideed. Need on alustuseks head numbrid ja veelgi olulisem on, et on neid inimesi, kes näevad mitte ainult probleeme vaid ka nende lahendusi.
Selleks, et jõuda samale tihedusele ja tasemele tehnoloogiliste start-up’idega, on vaja olulist hüpet keskkonnas, kus algatused kasvavad ja arenevad. Hille Hinsberg kirjutas oma artiklis sotsiaalsest ettevõtlusest ja riigi võimalikust huvist seda toetada . Selle kõrval on ülimalt oluline, et uued käivitajaid, kes võivad tulla nii Tartu Ülikooli Ideerajult, vabasektori eksperdi rollist või Swedbanki osakonnajuhataja positsioonilt, teavad, et nad ei ole oma mõttega üksi. Et neil on ees tugev kogukond ühiskondlikke innovaatoreid ehk algatuste käivitajaid, kes oma kogemusi jagavad. Et neid toetatakse läbi inkubaatorite ja kiirendite süsteemselt oma idee arendamisel ning nende seljataha tulevad nii riiklikul kui erarahastusel tegutsevad fondid, mis aitavad kiiremini välja kasvada sünnivaludest ja minna kõigepealt Eestit ning seejärel maailma parandama.
Täna on käivitatud olulisi programme: näiteks alustas äsja keskkoolinoortes sotsiaalse ettevõtlikkuse kasvatamiseks Superheroes algatus, lisaks toimuvad suuremate ülikoolide juures ideemaratonid nagu Mektory Startup Konkurss Tallinnas ja Ideederaju Tartus, kus juba ka mitmed ühiskondliku mõjuga algatused oma lahendusi lihvivad. Suure potentsiaaliga algatused on oodatud ka uuel aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Nupukate lahenduste inkubaatorisse.
Erasektor kui potentsiaalne uuenduste looja ka vabasektoris
Erasektori jaoks tähendab see võimalust toetada ühiskondliku mõjuga algatusi läbi mentorluse, teadmiste jagamise ja õppimise kiirendamise. Sotsiaalsetel start-up’idel on palju õppida nii tehnoloogiaettevõtetelt kui ka tavaettevõtlusest. Esimesed julged on öelnud, et tulevikus on kõik sotsiaalsed algatused tugeva tehnoloogilise elemendiga – seda läbi oma veebilehtede, andmebaaside kasutamise, lahenduste ja inimeste kokkuviimiseks vajalike platvormide loomise. Kiire katsetamine ja eksimine, oma klientide kaasamine ja nende tagasiside alusel oma toote/teenuse arendamine ja tulemuste pidev mõõtmine ning jälgimine on iga ettevõtmise käivitamisel ülikriitilised. Nagu ka tugev elluviimine, tark juhtimine ja tugevate koostöösuhete loomine.
Aina olulisemaks saab ka erasektori poolne rahaline tugi. Sest nii see tarkus, mis meil on anda kui ka see filantroopiline kapital ehk toetused, spornsorlus ja annetused, mida inimesed ja ettevõtted täna jagavad, peaks minema mitte lihtsalt heategevuseks vaid võimalikult suure ühiskondliku muutuse loomiseks. Aastal 2017 tahame näha ja kaasa aidata uute fondide sünnile, mis suure mõjuga ühiskondlikke algatusi kasvatavad.
Tuues kokku kõik need tugevused – mis meil on inimeste ja riigina – ei ole ühtegi põhjust, miks me ei peaks olema ühiskondlike muutuste vedajate ja katsetajatena maailmas eeskujuks. Kõige olulisem selle juures võib aga olla ühise mõistmise loomine, et meie eesmärk ühiskonna ja inimestena on luua parimat võimalikku kohta elamiseks. Ja see on meie kõigi, mitte ainult riigi õlul. Toetades ühiskondliku mõjuga algatuste vedajaid oma tarkuse ja ressurssidega ja keskendudes võimalikult suure ühiskondliku muutuse loomisele, ei ole miski võimatu!
Jaga
